… välja arvatud siis, kui raha sellele eraettevõttele tuleb riigieelarvest …
2 Likes
Mida sa täpselt nüüd sellega öelda tahad?
Raha päritolu ei tee töö kvaliteeti kohe sellepärast paremaks või halvemaks.
1 Like
Ma ütlen sedasi - ettevõttes kus (pea)arhitektid on arenenud teed pidi “kõik põrgu 9 ringi” ja “kõik redelipulgad”, omandanud baka- ja magistrikraadi “päris” erialal ja täiendanud ennast (nt. II magister vms.) “IT juhtimise” erialadel, tehakse asju enamasti “valge inimese kombel”. Seal kust IT “juht” tuleb haldusjuhtimise bakast või isegi nendest “kiirkorras vorbitavatest IT juhtimise magistritest”… well, mitte nii väga 
“Põlva valla selle aasta eelarves on investeeringutegevuse real märge, mis paneb esmapilgul kulme kergitama – omavalitsus plaanib avalike teenuste ligipääsetavuse parandamiseks uuendada valla kodulehte, kulutades selleks 321 470 eurot.”
2 Likes
Eee…kas mitte KOVide kodulehed ei ole juba ka mingi template’i peale tehtud, nagu riigiasutustel? Et vahetad menüüpunktidel teksti, tuunid värvikoodid ja logod vastavaks ning koolitad mõned kasutajad välja sisu uuendama - ei tohiks midagi keerulist ju olla?
1 Like
Nojahnoh… ei kommentaari.
Teen konkureeriva pakkumise - 160000 eurot.
1 Like
Foorumiteemast:
See on selline murettekitav trend tegelikult, et kogu tarkvara läheb üldiselt vigasemaks. “Geenius” arendajad tänapäeval vaid panevad mingeid “pakke” kokku ja sisuliselt ei oska programmeerida ega üleüldse läheneda.
“Muuda cssis värvikood” → “Issand, see on lausa 2 nädalat tööd, kuna see nõuab KODEERIMIST!”
Sama asja on näha ka Muski tiimi eilses fopaas, kus nende suurim kokkuhoid ja uhkus nende värskes portaalis oli vigane. 8000000000 USD oli tegelikult 8000000 USD.
Minu mõistus ei suuda aru saada, et kuidas selline viga üldse saab sellisesse kohta läbi minna. Esimene koht edetabelis, mida nad pressiteadetena laiali saadavad ja kõnedes kasutavad.
Samas need AI-geeniused seal räägivad, et kah suur asi - lihtsalt viga, pole midagi täheelgi panna! Mingit professionaalset uhkust nagu polegi.
Tavakasutaja on ka vigade suhtes nii tundetuks muudetud, et noogutab vaid kaasa.
2 Likes
Eile oli veel üks fopaa Muski geeniuste poolt - väidetavalt seoses Grok 3 väljatoomisega, olid nii Grok kui ka X kasutajaliides (kuhu Grok on sisse ehitatud) eile poolele maailmale ca 8h üldse katki. Sh maksvatele kasutajatele.
Huvitav hoolsus miljardeid maksva rakenduse puhul.
1 Like
Õela inimesena ma muidugi küsiks, et millal siis raulir viimati mõne päriselt hardcore vahendiga (ASM, C++/C, Haskell, Erlang, Go, Rust) mõnda päris asja proges, kodeeris või suisa arendas?
Päris asi on siiski see, mis teeb päris asja mõistliku ressursiga ja üldiselt õigesti. Ehk siis asi pole vahendis, vaid ikkagi tulemuse kvaliteedis.
Ma olen olnud sunnitud ka mõnda nn “päris asja” kasutama - nende vanemate “päris asjade” puhul on probleem produktiivsuses.
Ehk siis teatud kriitilistes kohtades on nad vajalikud, ülejäänud raamistik saab ka uuemate “päris asjadega” valmis. Samas sageli toodavad uuemad asjad ka paremat koodi.
E2EE sai siis UK-s avaliku kabelimatsu ? UK Encryption Crackdown Imperils Privacy, Security & Free Speech
Omaette küsimus muidugi, kas E2EE tavakasutaja jaoks juba polegi surnud, mitte ainult nende (väidetavate) backdooride tõttu, aga ka näiteks olukorras, kus Ameerikamaal on telefonisisesed AI skännerid juba illegaalset sisu vastavatele instantsidele raporteerimas. No vähemalt avalikult on sealmaal siiski saadetud sõnum kus soovitatakse E2EE kasutamist peale hiinlaste häkkimist nende telekomisüsteemidesse.
1 Like
Move fast and break things. Tänapäeval tavaline praktika seni, kui keegi elu, tervist, või [märkimisväärses koguses] raha ei kaota.
Kas mulle see meeldib? Ei, loomulikult mitte. Aga kuna kommertstoodetel on eesmärk raha teenida, lõigatakse nurki maha senikaua, kuni business case sellest ei kannata.
1 Like
raulir ju hiilis sisulisest vastamisest kenasti kõrvale (mis on isejänesest ka juba vastus). Ma isegi ei vaenud kommeteerima. Sa tegid nüüd selle töö minu eest ära
Kas sa oled hommikuse konjakijoomise lõpuks maha jätnud?
2 Likes
Uuemad asjad hoolitsevad selliste asjade eest, mille eest vanemate asjadega töötades pidi arendaja hoolitsema. Ehk siis tegelikult on võimalik palju kvaliteetsemat asja toota nendega.
Probleem on selles, et paljud inimesed on laisad, ei oma tehtud töö suhtes uhkust, mõtlevad vaid palgapäevale jne. Seetõttu nad ei mõtle sisuliselt ja ei ole valmis uuemate asjade toodangut parandama, vaid lasevadki ülejala tehtud asja laivi. Break thing tegelikult ei ole hea nähtus ja ei mõju tootele ega ka äriliselt kasulikult.
Pmst sama asi nagu nende tüüpidega, kes “isejuhtivate” Tesladega vastu seinasid ja veoautosid on põrutanud.
Uuemad arendusvahendid ja keeled on head selleks, et ei peaks muretsema, et programm kuhugi segment faulti hüppaks või miskid andmed kuskil füüsiliselt vigase pointeri tõttu üle kirjutataks, kuna arendaja ei ole asju päris läbi mõelnud.
Ehk siis need uuemad asjad võtavad päris hea hulga tööd enda peale ja produktiivsus kasvab. Samas hooletu olles tuleb suurem kobarkäkk kui enne. Vt hindudest arendajad.
1 Like
Kallis raulir, no offence, aga sa ei ole ju Arendaja. Sa oled veebineeger. Professionaalses hierarhias kusagil amööbist (tavakasutaja) ja hüdrast (äripoole projektijuhm) veidi kõrgemal, umbes nii peajalgsete tasemel. Millest te räägite?
2 Likes
Ehk siis - oponendil said argumendid otsa ja ta hakkas isiklikke solvanguid pilduma - järelikult on mul õigus
5 Likes
See “numbrimaagia” on ju vana hea IBM 1970ndate lõpupoole. Turg oli kindlalt peos, bossid, poolbossid ja veerandbossid käisid nõukadel, demosid teineteisele assistentide poolt ette valmistatud slaide ühte ja samade äegdatate numbritega, mis olid võetud eelmisest ettekandest ja patsutasid üksteisele õlale – vaat kui ägedad me oleme. Reaalsusega polnud sellel, muidugi mitte suuremat pistmist. Ühest servast “minid” ja teisest servast “tööjaamad” hakkasid juba turuosa kõvasti “ära hammustama”. Aga mis muret “mainframede” osas oleme me 100% liidrid, muid koledaid numbreid polegi vaja vaadata.
IBM tegelikult suutis turule tuua personaalarvuti, mis sõi kiirelt praktiliselt kõik teised platvormid välja ja mille järeltulijad valitsevad turgu seniajani, sh serveriturgu.
IBMi probleem polnud mitte konkurents nende omas sektoris, vaid kogu valdkonna areng, mis võimaldas ka väiksema kapitaliga turule tulla. IBM tegi pmst parima võimaliku käigu oma modulaarse ja avaliku PC platvormiga.
1 Like
IBM suutis oma PCga 80ndatel ka kaks korda ämbrisse astuda, esiteks viivitas ta meelega 386 prosedega arvutite turule toomisega ja teiseks asus ta oma OP-süsteemi arendama, millest ei tulnud lõpuks midagi välja ja oligi turg käest antud ning IBM ei suutnudki enam ree peale saada ja müüs oma PC äri üldse maha.
3 Likes