Vaatamata sellele, et möödunud on 35 aastat on DOOM (loomulikult Hi-Res, Voxel ja (osaliselt) RayCasting) jätkuvalt kõige populaarsem "pereaktiviteet". II kohal on Fantasy General ja III Warcraft 2.
Kuigi eks ole kambakesi ka "värskemat" kraami mängitud. Näiteks Hexen 2 ja Fear 3 :)
Kunagi oli "testimiseks" DOOM, siis oli "testimiseks" Crysis, aastal 2024 soovitaks testimiseks jätkuvalt "Atomic Heart"
Kuigi see on juba aasta vana, suudab ta üsna edukalt seni hästi esinenud veidi vanema rigi põlvili suruda. Ilmselt STALKER 2 saab ka olema teh-ultimate-test "kas on aeg riistvara uuendada või ei ole".
Ajaloost olid "riistvara uuendamise verstapostid" veel Call of Duty 2 ja Fallout 3 ja Bioshock 1,2
Eelnev vastab ka ivoalaska küsimusele aja kohta. Perega kvaliteetaja veetmiseks TULEB AEGA VÕTTA :)
Bioshock oli... oeh, see oli elamus. Kusjuures, ma kasutasin Bioshocki keskkooli majanduse õppematerjalina :D (little sisterite harvest/rescue, pluss terve see maailm oli võrratu setting arutada Ayn Randi ja majanduskorraldusi ja panna 10ndikud huvituma neist teemadest, sest kodutööks said splicereid maha nottida :D). Bioshocki lõpp on siiani üks parimaid mänguelamusi... would you kindly... uhhh. Teine samaväärne, mis siiani toob kananaha ihule, ongi wake up, Mr Freeman, and smell the ashes. Väga huvitavad ja komplekssed maailmad mõlemil.
Doom väga meeldib, aga ma pean tunnistama, et Doom meeldib mulle rohkem lauamänguna (2004 versioon), ulmehea. Fallout meeldib mulle ideeliselt, aga praktiliselt meeldivad mulle ikka shooterid rohkem, Falloutis liiga palju jauramist. Ja pead alguses mingi BB guniga putukaid laskma -- no kesse viitsib.
Bioshock 2 tuleks ära unustada, ja Bioshock Infinite on üldse imelik loom. Nii ilus, et silm läheb märjaks, aga stoori on nii kehv. Mulle Bioshocki puhul kõige rohkem meeldis hea/kurja telg -- Booker ise on ju samamoodi splicer, kes notib splicereid. Ta ise muutub järk-järgult selleks, keda ta hävitab. Lisaks Mr Bubbles ja Little Sisters... ebareaalselt hea maailmakujundus. Infinite kuidagi kaotas selle ära, vb peab olema nisuvöö ameeriklane, et kõiki nüansse tajuda, aga mul puudus kontakt selle maailmaga. Burial at Sea on samas mega hea laiend sellele, kuna saad Rapture'is ringi joosta, aga ma jälestan stealthi, ma olen ikka puhas paladin, mitte mingi rogue!
Doom väga meeldib, aga ma pean tunnistama, et Doom meeldib mulle rohkem lauamänguna (2004 versioon), ulmehea. Fallout meeldib mulle ideeliselt, aga praktiliselt meeldivad mulle ikka shooterid rohkem, Falloutis liiga palju jauramist. Ja pead alguses mingi BB guniga putukaid laskma -- no kesse viitsib.
Bioshock 2 tuleks ära unustada, ja Bioshock Infinite on üldse imelik loom. Nii ilus, et silm läheb märjaks, aga stoori on nii kehv. Mulle Bioshocki puhul kõige rohkem meeldis hea/kurja telg -- Booker ise on ju samamoodi splicer, kes notib splicereid. Ta ise muutub järk-järgult selleks, keda ta hävitab. Lisaks Mr Bubbles ja Little Sisters... ebareaalselt hea maailmakujundus. Infinite kuidagi kaotas selle ära, vb peab olema nisuvöö ameeriklane, et kõiki nüansse tajuda, aga mul puudus kontakt selle maailmaga. Burial at Sea on samas mega hea laiend sellele, kuna saad Rapture'is ringi joosta, aga ma jälestan stealthi, ma olen ikka puhas paladin, mitte mingi rogue!
RPG-d on väga head ja õpetlikud. Mitmel moel. Eriti õpetavad seda, et "tahaks kõike ja korraga" on NO WAY. Iga RPG õpetab sulle - VALI välja mingi ÜKS asi, milles sa tahad tugev olla ja ole KANNATLIK. Investeeri oma arengusse ühes kindlas suunas, sest jack-of-all-trades ei ole hea mitte milleski. Piisava kannatlikkuse ja hoolikate ja täpsete valikute tegemisel võib teatud RPG-d lõpuosas mängida ka nii, et Draakonid peavad sinu paljast rusikat kartma :)
"siretsch"
B aga ma jälestan stealthi, ma olen ikka puhas paladin, mitte mingi rogue!
Öige! Uks-jalaga-lahti ja kõigile p-p-pasunassse! (Või kuulipildujast tuli peale). Stealth on nõrkadele.
Mis siin läks arvutimängude nostalgitsemiseks?
Half-Life multiplayer aastal 2000 oli unustamatu :)
Ja enne seda Duke Nukem 3D üle kohtvõrgu...
Half-Life multiplayer aastal 2000 oli unustamatu :)
Ja enne seda Duke Nukem 3D üle kohtvõrgu...
Minu arvutimängundus lõppes umbes "Indiana Jones: Fate of Atlantise" juures ära. Sellel mängisin küll mitu erinevat lõppu läbi.
"Marvin"
Minu arvutimängundus lõppes umbes "Indiana Jones: Fate of Atlantise" juures ära. Sellel mängisin küll mitu erinevat lõppu läbi.
Seda mängu on välja antud erinevatel aastatel, mis aastal välja antud mängust on jutt?
ma story põhiseid enam ei viitsi, viimane mida isuga sai mängitud oli Witcher 3, mis on üks ütlemata tore mäng.
Mängin ainult Diablo laadseid, seal võib story rahus skippida. Diablo 3e sai omal ajal tuhandeid tunde mängitud, Path of Exile olen 10 aastat vahelduva eduga mänginud. Path on selle zanri kuningas, see mida kõike seal teha saab on mind blowing, uutel mängijatel kukub lõug põrandale kui nad esimest korda skill tree lahti teevad. Nüüd novembris tuleb 2 osa välja, peab vist puhkuse võtma ja mõlemad mängud on tasuta
Mängin ainult Diablo laadseid, seal võib story rahus skippida. Diablo 3e sai omal ajal tuhandeid tunde mängitud, Path of Exile olen 10 aastat vahelduva eduga mänginud. Path on selle zanri kuningas, see mida kõike seal teha saab on mind blowing, uutel mängijatel kukub lõug põrandale kui nad esimest korda skill tree lahti teevad. Nüüd novembris tuleb 2 osa välja, peab vist puhkuse võtma ja mõlemad mängud on tasuta
"ttrust""Marvin"
Minu arvutimängundus lõppes umbes "Indiana Jones: Fate of Atlantise" juures ära. Sellel mängisin küll mitu erinevat lõppu läbi.
Seda mängu on välja antud erinevatel aastatel, mis aastal välja antud mängust on jutt?
Möödunud sajand.
Port bashib Ellisoni. Eks ta asja eest bashib, idee on pehmelt öeldes õõvastav.
"Offf"
Port bashib Ellisoni. Eks ta asja eest bashib, idee on pehmelt öeldes õõvastav.
1984 by Oracle and friends...
Hiljutised sündmused Liibanonis tekitasid idee, et inimestel võiks olla miskid elektrišokivõimelised kaelavõrud, miks mitte ka pisikese lõhkelaenguga. Siis saaks kohe vastavlt kaamera registreeritud sotsiaalkrediidi kaole kohe ka karistada?
See idee on küll "Total Recallist" pärit.
"Sekeldaja"
See idee on küll "Total Recallist" pärit.
Ei, seda ideed võime leida kümnetest "kuldajastu" ulmelugudest, lisaks hulgast arvutimängudest ja filmidest. Midagi uut selles ei ole. Tõsi küll, kes anglo-ameerika suurmeistritest seda esimesena kirjeldas, seda tuleks "ulmeguru" käest küsida.
"raulir"
Hiljutised sündmused Liibanonis tekitasid idee, et inimestel võiks olla miskid elektrišokivõimelised kaelavõrud, miks mitte ka pisikese lõhkelaenguga. Siis saaks kohe vastavlt kaamera registreeritud sotsiaalkrediidi kaole kohe ka karistada?
Rauli, kui sa vaatad kursuse "totalitaarne valitsemine" materjalid üle, siis sa saad aru, mis sul selles mõttearenduses poolikuks jäi... :)
"Offf""Sekeldaja"
See idee on küll "Total Recallist" pärit.
Ei, seda ideed võime leida kümnetest "kuldajastu" ulmelugudest, lisaks hulgast arvutimängudest ja filmidest. Midagi uut selles ei ole. Tõsi küll, kes anglo-ameerika suurmeistritest seda esimesena kirjeldas, seda tuleks "ulmeguru" käest küsida.
Puusalt pakun - Gibson?
Aga mujalt kui TR-ist mulle isiklikult kaelavõru ei meenunud ja die-hard ulmefänn olin ka ikka tükk aega tagasi.
ChatGPT:
Esimest ma olen ka lugenud. Samas ei tule mulle meelde, et oleks kirjeldatud kaelavõrude süsteemi ühendatuna jälgimiskaamerate ja AI-ga. AI ei osanud ka midagi konkreetset pakkuda:
The concept of an electric shock collar used for controlling people appears in several works of science fiction, but one of the earliest and most notable examples comes from Philip K. Dick's novel "The Penultimate Truth" (1964).
The earliest known use of an exploding collar in science fiction is believed to appear in Kōbō Abe's novel "The Face of Another" (1964), where an exploding collar is briefly mentioned as part of a dystopian technology.
Esimest ma olen ka lugenud. Samas ei tule mulle meelde, et oleks kirjeldatud kaelavõrude süsteemi ühendatuna jälgimiskaamerate ja AI-ga. AI ei osanud ka midagi konkreetset pakkuda:
The specific combination of AI, automatic cameras, and exploding or shock collars hasn't been the focal point of older classic works, it has evolved in modern dystopian narratives, particularly as technology and AI have become key elements of control systems in fiction.
Kaelavõru on nii möödunud sajand. Tänapäeval teeb telefon kõik vajaliku ära.
Mingi film oli, kus vanglas olid vangidel plahvatavad kaelavõrud. Vangid olid "paari pandud", kaelavõrud olid omavahel seotud, et kui nende vaheline distants läks teatud piirist üle, siis mõlemad plahvatasid. Kühvel oli selles, et keegi ei teadnud, kellega ta paaris on.
Äkki see -> https://www.imdb.com/title/tt0103239/
Äkki see -> https://www.imdb.com/title/tt0103239/