Käisin Nõmmel jalutamas Võidu tänava kandis. Üks droon patrullis üsna kõrgel. Jalgpalli platsi kohal on neid mängude ajal ka olnud.
Kas on mingi app ka, kust saab vaadata kas peakohal on sõbralik või vaenulik droon?
1 Like
Sihuke “õpetlik” lugu.
Lisaks planned osolescencele ka planned maintenance.
USA farmerite nuttu, kuidas John Deere neil on tarkvaraliselt “munad pihku” võtnud, peaksite teadma küll.
Vaadake video ära ja mõtelge oma uuemapoolse premium klassi auto peale. Kas on olnud olukordi, kus lambist pannakse “jõulutuled armatuuril” põlema ja kästakse siiberautosse või ühinenud mootoritesse minna, kartulakott eurikutega kaasas.
Te mõtelge, mõtelge veel, kuhu me liigume ja keda me usaldame… ja kas nad ikka väärivad seda usaldust 
6 Likes
Teate see on lihtsalt nutune. Mõeldi suure hurraaga välja e-residentsus. Esimese soojaga roomasid (e-roomasid) põradapragudest kohale krüptotarakanid. Paradiso. FI ja RAB tegid omajagu tööd olukorra normaliseerimiseks. Fine. Nüüd on igasugu muud huvitavad ettevõtted “Eesti Avastanud”. PIINLIK, väga piinlik:
Meie kallis kodumaa kogub “kuulsust” alates 24.38
Teatmik teab rääkida:
Eriti huvitavad on MKM jagatud helded R&D toetused.
Muidugi, täiesti võimalik, et TopConnectil on Ryoko Proga ainult nii palju pistmist, et nad on neilt lihsalt posu neid “internatsionaalseid SIM kaarte” tellinud.
1 Like
Ma ei ole julgenud nendest toetustest rääkidagi.
1 Like
Pekki - kui miski suht geneeriline ZTE/Huawei/xx taskuruuter bränditakse mingi suva firma poolt ära ning siis kas see töötab hästi või halvasti on ikkagi selle suva firma rida. Konkreetse brändimist teinud firma valikud.
Ja kui mingi suva juutubi dude arvab midagi asjadest, millest ta muhvigi ei jaga - siis ilmtingimata ei pea seda rumalust LHV finantsfoorumis paljundama.
PS. TOP Connect on täiesti adekvaatne 20+ aastat Eestis toimetanud firma. Neil on täiesti adekvaatne “travel SIM-i” laadne toode, mis töötab suht igal pool karuperse riikides ning töötab suht hästi.
4 Likes
Aga milleks neil on selline toode üldse? Kes palus?
Ju see hiina taskuruuteri ümberbrändinud ettevõte on googlist leidnud, et siit saab kaardi sisse osa oma vidinale ja edukalt turustada
Palun selgitage mulle, lollile, LHV foorumi paradoksi:
Kui isik töötab Arendajana mõnes Ametis (riigiteenistuja), siis on tegemist parasiidi, kulukoha ja igati halva nähtusega.
Kui seesama isik kolib üle, ütleme “NAND-SUVi” (pun intended) nimelisse kontorisse ja kirjutab sama koodi, sama riigisüsteemi täiendamiseks hanke raames, siis on tegemist igati tubli netomaksumaksja ja üldse väärt isikuga.
Seda ISEGI olukorras, kus erasektori palgatase ületab umbes 20-25% riigiteenistuja palka ja igale koodireale peaks juurde lisama veel mingi % ettevõtte kasumit.
Ühtlasi, kuidas on lood õppejõudede ja arsitdega. Nood töötavad ju formaalselt era-sektoris lihsalt tellimus, mida täidetakse, on riiklik ja tellimuse täitmise eest makstakse riigieelarvest raha.
4 Likes
Peamine erinevus era ja avalike asutuste toimetamise vahel on see et era peab oma kulutuste katteks leidma kellegi, kes toote või teenuse on valmis vastava summa välja käima. Avalik saab raha eelarvest ja ei pea suutma oma töö tulemust maha müüa kellelegi, kes võib peale sellega tutvumist ostmisest loobuda… See väike nüanss muudab tihti ka toote kvaliteedi parameetreid. Samas häid arendajaid leidub kindlasti ka availikus sektoris.
3 Likes
Samas ega asekantslerid ja nõunikud immuunsed pole 25 aastat keerutatud pealkirjade suhtes, et riik ainult raiskab. Meil küll küsitakse, kas on vaja, miks on vaja, ja kui on vaja, siis peavad 1-3 inimest koodi ikkagi kuidagi ära tooma. Jõustugu seadus või 3-kuulise etteteatamisega vana-aasta õhtul.
1 Like
Ma ei rääkinud kvaliteedist vaid LHV foorumile omasest memeetilisest konsensusest -
Kõik, kes saavad riigilt “otse” palka, on Väga Halvad Inimesed, koormaks maksumaksjale ja üldse parasiidid, kes tuleks “dihlavossiga” ära hävitada viimseni.
Kõik kes saavad riigilt palka “natuke ringiga” nt. riikliku tellimuse alusel aga vormiliselt eraldiseisva juriidilise isiku all töötavad - nt. õppejõud v. arstid on “keskmiselt halvad inimesed” ja võiks teoorias ellu jätta, kui nad KOHE erasektorisse üle koliks.
Samas, inimesed kes töötavad ERAsektoris, mille peamine sissetulekuallikas on riigi tellimuste täimine, on Väga Head Inimesed, netomaksumaksjad, laste sõbrad … ja nii edasi.
Juhtub nimelt selline IME, et kui riik näiteks kulutab omast taskust arendaja peale, kes teeb tarkvara, siis on see kindlasti halb, ebakvaliteetne ja mõttetu tarkvara. Ja arendaja on saanud “räpase raha maksumaksja taskust”
Seevastu, kui Riik teeb hanke, N. võidab selle hanke ja siis korduvate ühest taskust teise tõstmisetega on muutunud see väga puhtaks õilsaks ja üldsegi mitte maksumaksjat koormavaks rahaks. Ühtlasi on sama tarkvara Äärmiselt vajalik, erakonrdselt kvaliteetne ja hea.
Sest nii lihtsalt on. Sest gurud LHV foorumis on sedasi sedastanud. Korduvalt ja korduvalt ja korduvalt…
5 Likes
Kui nüüd niimoodi filosofeerida, siis…
Avalikus sektoris töötav arendaja arendab infosüsteemi.
Infosüsteemi on vaja arendada, sest mingi seadus muutub või jõustub.
Seaduse või määruse muudatuse otsustab demokraatlikult valitud riigikogu või valitsus.
Sina valid riigikogu.
Jah, ei pea “turul müüma”, aga selle arendaja töö oled sa ise kaudselt tellinud. Kas see on väärtusetu, kui selle abil realiseeritakse enamikele valijatest meeldinud seadusemuudatus?
1 Like
Reede õhtu on sobilik filosofeerimiseks – vabandan ette kõigi ees kellele see igav tundub.
Ma olen veendunud, et nii avalikus kui erasektoris töötavad laias laastus samasugused Eesti elanikud oma vooruste ja puudustega. Erinevus tekib tööalaste tegevuste tagasiside intensiivsusest. Erasektori töötaja kes teeb oodatust paremini ja/või rohkem võib arvestada olulisemalt suurema tänuboonusega kui avalikus sektoris. On juhtumeid kus võtmearendaja saab lausa osa toote müügi kasumist boonuseks.
Samas mingi jamaga hakkama saades, eriti kui tegemist on rahalise kahjuga tuleb erasektoris asjad pakkida. Mõnikord pakib asjad kokku ka ettevõte ise. Avalikus sektoris vibutatakse heal juhul näppu, et ära nii enam tee. Näiteid on palju - Ravimiameti põrandaküttega külmladu või viimati uudistes olnur 400000 trahvi +3000 lisaks iga päev EL konkurentsidiektiivi ülevõtmata jätmise eest, mille pealle minister kehitab õlgu ja ütleb, et noh me veel vaidleme siin kas tsiviil- või haldusmenetlus aga küllap me veebruaris ära otsustame. Ei tea kas paneks see ta kiiremini liigutama kui ta 3000 päevas omast taskust peaks välja käima?
Seega erinevus ei ole mitte töötajates vaid nende motiveerituses.
Avaliku sektori otsustusprotsess, kas tehakse asju millest kelllegi üldse kasu tõuseb, on omaette teema millest võiks veel lehekülgi filosofeerida. Riigikogu annab strateegilise suuna, valitsus on täitevvõim/tegevjuht – mõlema motivatsioonis ja vastutuses on eelkirjeldatud probleem. Ainult rahvas on aktsionärid, kes otsuste/tegevuste kvaliteeti oma taskus tunnevad. Paraku saab nõukogu ümber valida korra nelja aasta jooksul ja ka siis pole kõik riigiaktsionärid võrdsel määral informeeritud omapoolt palgatud riigiisade töötulemustest. Seepärast mõned siin foorumis heietavadki kuidas asjad peaksid olema, kui üle viskab see, et jälle on su oma riik sulle käe sügavamale rahakotti surunud.
4 Likes
Jube laiaks läheb see teema. Offf alustas ju tegelikult avaliku sektori arendajatest.
Kui ma nüüd kodaniku mätta otsast vaatan, siis…
Juhiluba vahetan ja autoga toiminguid teen internetis, makse deklareerin internetis, kogu digilugu ja terviseandmed on internetis, lapse sündi registreerin internetis, kooli või lasteaiaga suhtlus käib internetis, hulk andmeid liigub automaatselt eri osapoolte vahel, kõiki avaldusi ja muud suhtlust riigiga toimetan internetis.
Kindlasti on inimesi või valdkondi, kellel kõik nii mugav ja digitaalne (veel) ei ole ja peavad siiski käima kusagil koha peal asju ajamas või selgitamas, aga isiklikust kogemusest ütlen ,et Eesti riigiga on ikka üle keskmise mugav digitaalselt suhelda ja see, et ma ei pea käima ukselt uksele mingeid templeid küsimas või pabereid ühest asutusest teise viimas, hoiab ikka väga kõvasti aega, raha ja närve kokku.
Kui see nüüd taandada Offfi näitele avaliku sektori arendajast, siis ma julgen öelda, et väärtust on loodud seal üksjagu.
3 Likes
Palun vabandust, aga millisest muinasjutust see lõik pärineb? Kas seal olid ka lendavad printsessi-ponid, kes sõid vikerkaart ja kakasid liblikaid?
7 Likes
See kõik on väga õige.
Aga Sa ei taha teada, kuidas kogu see värk tati ja teibiga koos püsib.
Mulle on elu jälle kord pakkunud võimaluse seda väga lähedalt näha
Ning siin ei ole lahenduseks uute riiklike IT-majade loomine ning sinna sisse raha kallamine.
Lahenduseks võiks olla üldise kompetentsi tõstmine, mida riigi kola puhul elemetaarse projektijuhtimie tasandil koledasti puudu jääb…
1 Like
Erasektoris on kõik siis by the book või?
2 Likes
Ma olen riigi IT-d väga lähedalt näinud ja võib isegi öelda, et teinud. Mu arvamus üldistatuna on, et kui ainuke põhjus majas tegemiseks või inimeste (näiteks arendajad) palgal hoidmiseks on, et nii saab odavamalt siis see on vale ja tuleks sisse osta. Isegi kui on kallim siis sisse ostetud teenuse hinda jälgitakse ja see kajastub teenuse kulus.
Päris ilma oma arendajateta ei ole aga ka mõistlik, sest kui ise teenustest aru ei saa siis oled loll tellija ja sulle tõmmatakse kott pähe.
Nii et vastuseks Offfi küsimusele, et maitse asi aga süsteemi võib tampida kui IT maja on muutunud koodikudumisfarmiks. Arendajat pole mõtet, sest tema teeb sama tööd nii riigis kui teenusepakkuja juures.
1 Like
Oh ei, kaugel sellest.
Kohati on palju hullemgi. Aga erinevus on selles, et tolle erasektori kraami ehitamiseks ei võeta raha kohustuslikus korras minu ja Sinu taskust.
2 Likes