To: PeaLiK
Helendavate seieritega äratuskell?
Mitte päris, aga vastus on pmst õige: https://tlk.ee/en/Webstore/glock-19-17-45-tritium-sihikud/
Teaduses on tavaline leida seoseid või analoogiaid üsna suvaliste asjade vahel. Üldiselt ei süüdistata kedagi ka skisofreenias. Selline jutt viitab et sulle võib panna sellise veidike juhmaka maaka diagnoosi?
Teatavasti sai Einstein oma Nobeli kvantfüüsika eest. Aga see oli selline klassikaline kvantfüüsika teema - ta uuris kuidas teatud piirist alates toimuvad sündmused diskreetsete juppide kaupa korraga. Tema jaoks olid need jupid ikkagi klassikalise (ja relatiivsusteooria) füüsika reeglitele alluvad jupid.
Viimased 20 aastat oma elust ta suures osas naeruvääristas ideid, mis on praeguseks osutunud oluliseks just näiteks praktiliste kvantarvutite loomisel. Tuntumad ta tsitaatidest on seniajani käibel näitamaks kuidas isegi targimad pead võivad eksida. Näiteks “Spooky action at a distance” ja “God doesn’t play dices”.
Nii mõjuka teadlase kahtlemine neis asjades mõjutas tugevasti seda kuidas antud nähtustesse suhtuti. Hoolimata teiste teadlaste pooldavatest ja õigeks osutunud seisukohtadest.
Just täpselt seetõttu jõuti esimeste kvantarvutite alaste töödeni alles 30 aastat peale seda kui ta ära oli surnud. Oleks ta olnud samas kambas, oleks jõutud v-o 10 - 20 aasta varem. Veider on ka su arvamus, nagu fundamentaaltaseme tööde viibimine ei tohiks mõjutada arengu ajajoont mitukümmend aastat hiljem.
Nagu Max Planck selle kõige kohta ütles: “Science progresses one funeral at a time”
Ilmselt lääne tüüpi tsivilisatsiooni säilides tehakse suurem osa avastusi oma loogilises järjekorras ära, aga tempo võib kannatada konkreetsete inimeste tegevuse ja seisukohtade tõttu.
Integral teatas, et nad jõudsid AGI tasemele:
See on koht kust lineaarse kasvu asemel algas eksponentsiaalne kasv.
See, et Apple logo viitab Turingu surmale on siiski ilus legend. Tegelik lugu on siin Apple Story | Robjanoff.com.
Hammustus lisati, et anda tugipunk suuruse skaala hindamiseks. Ilma hammustuseta võis õuna segamini ajada näiteks kirsiga, eriti väiksematel logodel
Ise oled kirsike sest tõid siia vaid logogo disaineri nn. Loo . Tegelik story on midagi muud
Kuule, koli “vandenõuteooriatesse” pasteeti ajama…
3 Likes
Ei noh muidugi, kust see logo disainer peaks teadma kuidas ta selle logo disainis. Õige loo saab rääkida ikka ainult kulibin, kes muu.
2 Likes
Kokkuvõtlikult suurtest investeerimislubadustest:
Samal ajal OpenAI edu hakkab maha käima:
2 Likes
Muski Colossus 2 on nüüd püsti ja see on esimene gigavatt andmekeskus maailmas ning aprillis jõuab 1,5GW-ni, Eesti tipptarbimiseni.
Tõstsin siia “disku pole oluline” grupist:
On toimunud kahe termini hägustumine. Muide, ajal kui “Programeerijad” olid “masinast” eemal, töötas see paremini.
On kaks protsessi
- Arendamine (ja arhitektuuri disain) mida teevad Tarkvara Arhitekt ja Vanemarendaja. See, muide, on vana hea System Engineering ja muudest “töökoralduse raamistikest” tuntud “voodiagrammide” “olekumasinate” ja CBD-de joonistamine.
- KODEERIMINE… loodud Arenduse (algoritmi, töövoo, Protsessi) implemeteerimine konkreetses keeles v. dialektis.
1960ndatel veel olid ProgrameeriJAD (p. 1) ja ProgrammISTid (p. 2)
Seoses terminaalide tulekuga see erisus natuke hägustus. Ja jah, iga helloworldi jaoks ei ole vaja voodiagrammi. Kiirem-lihtsam on otse mõtelda ja kodeerida (või ainult kodeerida, nagu Urundaja teeb).
Paraku tõi see kaasa sellise õnnetu olukorra, kus paljudes kohtades kus väga oleks VAJA olnud seda “voodiagrammi” ja muud “Bürokraatiat” “optimeerisid” “ekseli tabeliga MBA-d” selle protsessist välja… tulemus Odav ja Halb ja Vigane Tarkvara.
Okei, mindi siis Protsessi parandama. A optimeerida ikka vaja ju. Tekkis mõiste Tarkvara Arhitekt. Jõuab teine lausa 10nel Arendajale diagramme vorpida. Fine.
Aga unustati ära Vee-mudel. Kui reaalse implementeerimise-kodeerimise käigus ilmnes vigu loogikas (Arhitekt on ju ka “ainult inimene”) siis ei mindud tema juurde tagasi vigu parandama vaid sõideti disainidoklumentatsioonist lihsalt “üle”.
Spekile ju vastab, testid vigu ei anna, miste veel tahate?
Ja see viimane on üsna valdav… loodusõnnetus.
Enivei, AI… vibe coding. Jummalast OK asi. Ausõna. Kui Arhitekt ja Arendaja teevad asju “tsiviliseeritud moel” Vee mudeli ja SE parimate praktikate järgi, siis KODEERIMISE ülesande ehk programmISTi töö võib vabalt AI peale jätta.
Ja AI saab täitsa OK hakkama selle “mehhanilise musta tööga” kui MÕTLEMISE töö on inimesed enne korrektselt ära teinud.
Iga kingsepp jääbu oma liistude juurde.
To: Offf
Sa ei saa kogu programmeerimist panna ühte patta. On olemas programmeerimisvaldkondi, mis on “masinast eemal” ja on programmeerimisvaldkondi mis on vägagi seotud “masinaga”. Ja seda viimast nähtust võib esineda ka seal, kus ei pruugi üldsegi aimatagi, et see nii võib olla.
Nvidia uue Rubin arhitektuuri peal käib progemine nüüd nii:
Agentiline AI praktikas Rubin arhitektuuril
Kujutame ette tarkvarainseneri agenti:
- Sinu käsk: “Loo mulle uus äpp ja testi seda.”
- Rubin GPU: Genereerib kiiresti koodi (triljonite parameetritega teadmiste baasilt).
- Vera CPU: Käivitab selle koodi virtuaalses keskkonnas, märkab viga, otsustab koodi parandada ja saadab uued juhised GPU-le tagasi.
- Tulemus: See tsükkel kordub sekundi murdosa jooksul tuhandeid kordi, kuni äpp on valmis.
To: decibel
Kust sa tead, et see nii käib?
Las Vegases toimus just iga-aastane CES.
CES toimus, ja siis?
decibel, VÄHEM “aineid” rohkem kahe jalaga maa peal olemist. Niimoodi võiks seda ette kujutada naiivne 1970ndate hipi kõva kanepotossu margi all.