Tehisintellekt

Selle koha pealt peab Totuga küll nõus olema, et AI on võimas VAHEND Big Data analüüsiks ja järelduste tegemiseks. Andmete korje vahendid on meil juba tükimat aega olemas olnud. Seega “kägistav haare” tavakodaniku kõri ümber saab aina tihedamaks minna.
MEIE õnneks, ükskõik kust otsast me vaatame … ka “surveorganisatsioonid” on siiski Organisatsioonid, seal kehtib Peteri Printsiip, toimetavad omakasupüüdlikud ebakompetendid jne.
Õnneks ei ole see ratsionaalne, efektiivne ega optimaalne. Ja tänane AI ei suuda seda saavutada. Meie nõrkus on samas meie tugevus.
Nähtus on nii ilmne, et isegi ilukirjanduse mõningad autorid on seda tähele pannud. :slight_smile:

1 Like

“Ma ei oska” näitab siin su teadmatuse demonstreerimist nimetatud ja teiste teadussaavutuste ajaloo osas. Iga kord on olnud 10 - 100 aastat segadusi.

Samas see “julge olemine” antud juhul ei tähenda mitte füüsilisse kähmlusse astumist “tagakiusajatega”, vaid kõhklemist juba omaksvõetud seisukohtades ja väljaspool kasti mõtlemist.

Enamus nendest avastustest tuli mitte olemasolevate seisukohtade trotsimisest, vaid inimteadmiste piiride nihutamisest aladele, mille kohta polnud ennem üldse informatsiooni.

Kuidas saab piire nihutada kui levinud üldseisukohad väidavad, et see on võimatu sest nii ei saa ja keegi pole enne nii teinud ja üleüldse on see ebateaduslik ja rikub kehtivaid füüsikaseaduseid

1 Like

Ok. Peab tõdema, et Semmelweis sattus tõesti surve alla, aga see oli väga ammu. Aga tema tegi oma järeldused sellest, et kehtiv mudel ei läinud kokku objektiivse vaatlusega.

Minu arvates seal analüüsis on huvitav see, kuidas teised suured oma võlga teiste pesadesse peidavad (sokutavad) nagu kägu mune. Miks Metal ei ole 100miljardit, vaid oli vast ca 20-30 vahel ja ka Microsoft teeb selliseid partner lepinguid, kus võlg teise kanda jääb.Hea lause oli seal ,kui sa oled võlgu 1 dollar, on see sinu mure, kui sa oled võlgu 100 miljardit, on see laenu andja mure.

See näitab su silmaringi piiratust kui sa ei suuda muid näiteid tuua.

Tuntumatest veel laamtektoonika ning Einsteini viimased 20 aastat võitlust kvantfüüsika vastu. Meil oleks võinud kvantarvutid juba laiatarbes olla :frowning:

Ega sul juhulikult skisofreenia diagnoos üleval pole, et suvaliste asjade vahel seoseid leidma kipud? Einsteini ja Bohri vaidlused ei mõjutanud kuidagi kvantarvutite loomist. Esimesed tööd kvantarvutuste kohta avaldati 30 aastat peale Einsteini surma.
Kui mingi üks konkreetne sündmus kvantarvutite arengut edasi lükkas, siis oli see Alan Turingu enesetapp. ( Täname siinkohal konservatiive )

Ma nii huvi pärast küsin, et mida sa kvantarvutiga laiatarbes plaanid teha?

Meil võiksid paljud tehnoloogiad laiatarbes olla, aga mida pole võtta, seda pole võtta. Sest seda pole hetkel olemas. Ja kui hakkavad olema tehnoloogiad, siis näiteks pole tavainimesel kodus võimalik tekitada environmenti, et saada absoluutsele nullile lähedasi temperatuure, mida see tehnoloogia võib vajada.

Külm tuumasüntees kodustes tingimustes pakuks küll huvi …

2 Likes

Tea kas ikka tasub huvituda, päris ohtlik amet see va tuumafusiooniteadlase amet:

Naftamagnaadit on kõigeks valmis )))

Vat mis asi sulle muret teeb. No-noh.

Mul just värskelt üks konservatiiv seletas, et kõige parem oleks olnud, kui Turing üldse sündinud ei oleks.

Taolised konservatiivid on nii lollid, et ei tea miks on hammustatud õun nende gadgetil

Tehkem vahet: Cold Fusion ei võrdu Nuclear Fusion. Kuumakski on täiesti erinevaid teadlasi vaja.
Cold Fusion vajab lisaks teadlasi kes oskavad imehästi bluffida.

Siis oleks Turingi masina (või muu taolise) leiutanud lihtsalt keegi teine ja võib-olla veidi hiljem. Ajastu oli lihtsalt selline, kus sellised masinad tekkisid. Midagi poleks ajaloo kulgemises muutunud.

Mul on küll kodus üks seade, mis toimib radioaktiivse elemendi tuuma lagunemise toimel, kus eraldub beetakiirgust. Arvake ära. :wink:

To: PeaLiK
Helendavate seieritega äratuskell?