Niikaua kuni tellija ise ka täpselt ei tea, mida ta tahab, ei tea seda ammugi ka AI.
Täpsustus, AI-d meil pole, ei tule ka lähimal ajal. LLMi nimetatakse AIks täiesti ekslikult.
3 Likes
Paraku näeb juba ka igasugu “Senjöör arhitekt” tiitlitega tegelastelt arvamusi, et egas kavaliteet olegi nii oluline, tarnekiirus on. No et tarnidki muudkui kiiresti vigaseid versioone kuniks ükskord täppi läheb (loe:lõpmatu arv ahve + trükimasinad= kõik universumi saladused). Kuidas esimese N versiooni tarbijad (kujutage ette näiteks liikluse juhtimist või hoonete/rajatiste projekteerimist) sellesse suhtuvad, ma küll kindel ei ole. Esimese 30 minutiga 3 laipa aga siis hakkasid fooritsüklid õigesti tööle ja kõik sujub paremini kui varem?!
3 Likes
Mul oli eelmisel aastal juhus, et täiesti mittepraktilise ülesande puhul oli mul vaja inglisekeelsete sõnada nimekirja mille pikkus on 8 sümbolit. 2 ja 8 täht on sama ning 3 ja 6 täht on sama. Proovisin mitme LLMiga. Ja vastus ei saanudki. Tund aega proovisin sportlikust huvist. Siis lõin käega ja laadisin sõnade nimekirja ja tegin ise regexiga ära poole tunniga. Ehk siis kui on küsimus, mida keegi pole enne küsinud, kus LLMist on samapalju kasu kui pulli tissidest.
3 Likes
Kas tehti mingi reaalne demo ka selle Rubiniga ? Niipalju kui ise jõudsin jälgida, siis Jensen kuulutas selle lihtsalt välja ja oli mingi tavaline esitlus.
1 Like
Mina ei ole it inimene.
Kogu seda asja sai hiljuti katsetatud ja võrreldud sellega, mida mida isiklikult teatud asjade kohta tean. Tulemus oli ikka v imelik… mingeid turuväärtusi pandi nii reaalsest elust ca 50 % mööda )))
Ok,mingi tausta selle baasil saab luua ja on ka kasulik…))))
1 Like
Esimesi ametlikke MLPerf tulemusi või tehnilisi demosid, mis näitavad Rubini võimekust konkreetsete mudelitega (nt Llama-4 või uusimad GPT versioonid), on oodata 2026. aasta suvel, Computexil.
1 Like
Nvidia lubadused on muidugi metsikud. Vast kütavad haipi üles, aga ei kahtle samas ka selles, et uus arhitektuur mingi täielik pettumus tuleb. Eks kui asi kasutusse jõuab, siis saab selgeks.
Millel ise silma peal hoian, on muidugi see:
The Rubin platform introduces five innovations, including the latest generations of NVIDIA NVLink interconnect technology, Transformer Engine, Confidential Computing and RAS Engine, as well as the NVIDIA Vera CPU. These breakthroughs will accelerate agentic AI, advanced reasoning and massive-scale mixture-of-experts (MoE) model inference at up to 10x lower cost per token of the NVIDIA Blackwell platform. Compared with its predecessor, the NVIDIA Rubin platform trains MoE models with 4x fewer GPUs to accelerate AI adoption.
10x tundub hetkel veel ikka liiga ulmeline, et olla tõsi, samas ka 2-3x reaalses elus oleks juba oluline saavutus/mängumuutja.
See tähendab, et ühe inimese terve päeva rääkimise “genereerimine” Rubin GPU-l maksaks umbes 0,04 senti ehk täna suuga leiba teenivad inimesed võiks juba uut ametit õppima hakata.
1 Like
Ari Matti Mustoneni ja Jeremy Clarksoni lips on läbi.
Ma isiklikult ei tea ühtegi inimest kes teeniks raha rääkimisega. Valdav enamus turvusringkonnast teenib leivamääret pigem mõtlemisega (vahel tuleb tulemit ka rääkimise kaudu edastada). Kuidas AI-l sellega läheb?
Enda kogemused ja tähelepanekud.
Lühidalt öeldes, tööriistad on tänasel hetkel minu arvates ikkagi päris head. Paar momenti viimasest ajast:
Claude Opus 4.5 - ise küll ei kasuta igapäevaselt, aga näha on , et see on uus tase võrreldes varasematega. Kasutajad kiidavad, et ei näe enam vaeva genereeritud koodi läbivaatamisega ja usaldavad Claude´i mudelitel elavaid agente, kes teevad kogu töö nende eest ära (see nn. “spec-driven development”) ja produktiivsus on laes. Silme ette kangastub pilt kratist, kes lunib ainult “anna tööd!” - ja kui sa teda õigel hetkel leivast redelit tegema ei panne, siis lõpuks murrab ta sul kaela. Niipalju, kui ise demosid olen näinud, siis jah, on ikka muljetavaldav - 2025 polnud päris agentic AI aasta nagu üles haibiti, aga 2026 võib seda vabalt selliste mudelite tõttu olla.
Noh, aga siis samas, kurdavad et Antrophicu enda soft (too Claude Code, mida väidetavalt 80% implementeeris masin) on bugine. Noh, siis ikkagi pole nii ideaalne see asi kui välja näidatakse… aga kindlasti muljetavaldav.
Nano banana pro - oli vaja kiiresti lahendada mingi LCR ahela siirdeprotsessi aeg vms. (täpsemalt ei mäleta enam). Proovisin, kui võimekas too multimodaalne AI on. Kritseldasin prooviülesandeks pastakaga sellise lihtsama suvalise skeemi. Olin joonistamisega võrdlemisi lohakas, joonlauda vms. ei kasutanud, võtsin telefoniga üles ja söötsin mudelile ette ja küsisin suvalises punktis olevat voolutugevust. Lahenduskäik oli täpne. Soovitud ülesande lahendamisega pani küll lõpuks puusse (vana hea spice simulator aitas lõpuks hädast välja), aga siiski - mudeli võimekus oli hämmastav.
Kuna mul on Strix Halo masin, siis ebapraktilise ja veidra inimesena kasutan ise llama.cpp peal lokaalseid mudeleid, aga seda küll rohkem sellepärast, kuna meeldib katsetada ja nikerdada taoliste asjadega. Üldiselt RAG ja MCP ikkagi teevad ka üpriski lollist mudelist piisavalt asjaliku tööriista, kuigi kindlasti pole nii hea kui näiteks eelpool mainitud Claude Opus. Aga kas peab ?
Kvaliteet on oluline ja kvaliteedi hulka aitab tõsta ka enda ajus ülevaate omamine tarkvaraprojektist, ja seda piisava hulga detailsusega. Olen kuulnud, et päris paljud arendajad on praeguseks vähendanud AI kasutamise hulka paljalt seetõttu, et “ülevaade kaob ära” ja vigade tagajamine on seega väga kulukas. Seega jah - selline tehiskrattide kasutamine ja nende koostöö inimestega peab olema väga hoolega läbimõeldud - k.a. selle pikaajaline mõju sinu enda võimekusele. Eelmine aasta õnnestus näha ka sellist tüüpi, kes muidu iga asja jaoks kasutas tehisaru, täielikult kokku varisemas, kui ta pidi ise kiiresti midagi mõtlema ja käsitsi kirjutama. Oli selline huvitav moment ja kinnitas minu jaoks lõplikult seda, et aju ikka päris laisaks lasta ei saa, ja aeg-ajalt peab ka oma "käsi määrima, " kasvõi enda hobiprojekte tehes.
Samas noh, ka mul on tunne, et 2026 on see aasta jah, kus tarkvaraga seotud inimeste (k.a. vanemarendajad, arhitektid, rääkimata suurel hulgal juunioritest) ridu hakatakse võibolla suuremal hulgal harvendama. USA tööturg on siin suunanäitaja ja seal juba see asendamine mingil määral käib. Lihtsalt, juba olemasolev tehnoloogia pakub palju võimalusi automatiseerimiseks ja selle mõju inimtööjõu vähenemisele ei eita enam keegi. No, aga samas jällegi, kui siiamaani laisklesid, siis just nüüd on õige aeg panustada rohkem enda oskuste arendamisega ja uute asjade õppimisega.
Kokkuvõtteks näen siiski, et tendents on sinna suunas, et inimesed siiski mõtlevad vähem ja käiavad selle asemel rohkem masinat, et vastuseid saada. Kaasa arvatud ka need vaneminsenerid. Enda arvates mõtlemise täielik delegeermine masinatele on muidugi tupiktee - kes nii arvavad, need on esimesed, kelle juba olemasolev tehnoloogia välja sööb. Ülejäänud võivad vast kergemalt hingata, kuniks kuskilt obskuursest kohast/hetkest uus läbimurre ei tule.
4 Likes
Kas keegi juba tehisintellekti abiga börsil ka toimetama on asunud? Tulemused? Mis üldse börsihindadest saab, kui tehisintellektid hakkavad ise otsustama, mida osta ja mida mitte?
Tehisaru konverents praegult. Kuulasin enne kohvipausi - no selline eneseimetelemine, et anna olla. Jälle oleme kõige kõvemad ja kõige esimesed ja kuskil mujal veel ei ole sellist nagu meil. Tule taevas appi - rohke ei kannatanud kuulata.
1 Like
… veelgi kiiremad hinnaliikumised… ja prognoositamatus ostu-müügikanalis ehk servades… kui praegu on hinnakorrektsiooni servade laius tihti 15%, siis vbla läheb 30 peale?.. kuidagi peab saama keegi ju raha teha… suru hinda üles ja alla ja … kop-kop, vöi kuda see oligi, kuda raha tuleb… sest, teine äärmus oleks ju hinnahüpped uute "öiglaste " tasemete peal… kuda sa seal aga miskit teenid, uus tase ju öiglane ?!
Ma piinasin ükspäev AI lasin pyhtoni kirjutada, loeks uudist ja uurisin kauplemist. Sisuliselt asjad loetakse sekundiga, järgmisega ostu müügi analüüs ja order sees ehk keegi kindlasti teenib, loevad ka kõne üldist fooni, jne
See võib lõppeda sellega jah, et hinnad lähevad hästi volatiilseks ja ennustamatuks. AI-d hakkavad omavahel võistlema ja peremehele raha kokku kraapima ja võidab see, kellel on kõige nutikam AI. Kas jaeinvestori AI-d ka midagi enam korda saata suudavad, on küsimus. Oma peaga mõtlemine võib turgudel sootuks ära kaduda. Või siis vastupidi - AI-d võivad omavahelise kemplemise käigus nii rumalasti hallutsineerima hakata, et laostavad oma peremehe ja mõtlev pea leiab ka tera ja saab oma noosi kätte. Noh näiteks müüvad mingi aktsia nulli, sest mingi teine AI hallutsineeris fake halva uudise ja AI-d jäid seda uskuma ja lükkasid kogu poti turule jaeinvestori kätte, kes nii ruttu uudiseid lugeda ei jõudnud ja vaatas et tasuta aktsiad, sõidame.
2 Likes
Ma ei näe mingit muutust. Automaatne kauplemine on olemas olnud juba kümned aastad. AI osa ja erinevus sellest jääb mulle arusaamatuks.
AGI tasemel iseõppiv AI suudaks börsiinfos tuulates leida patterneid, koguses, mis algoritmilisele lähenemisele pole jõukohane ja genereerida nende pealt röögatu koguse strateegiaid, need olemasoleva börsidata ajaloo vastu backtestida ja praktikas läbi katsetada. Nagu aru saan, on hallutsineerimine generatiivse AI omadus ja seda saab ka regullida ja kui vaja, täitsa kinni keerata.
Kindsigo lõppjäreldus tundub AI edukuse korral loogiline ja see viiks üsna vältimatult selleni, et börsiettevõtted hakkavad üha kiirenevalt AI operaatorite kätte koonduma ja funktsiooni piirväärtusena kuuluvad kõik maailma börsil kauplevad ettevõtted kõige paremale AI-le ning nendes töötavatest inimestest saavad (veidi utreeritult) suurema valikuvõimaluseta pärisorjad sest ettevõtlusomandi turul nad konkureerida ei suudaks ja nende sissetulek sõltuks täielikult nende töökohaks olevast ettevõttest.
2 Likes
Mis konverents?
Eks sõltub kellega võrrelda - kui Lõuna-Euroopaga või Kesk-Ameerikaga, kindlasti.
Kui USA rannikutega, siis võiks küll häbeneda.
Eesti on ikka armetult maha jäämas selles teemas.