Mõtlesin, pisut. Paljude oluliste asjade kõrval on oluline ka lapse nimi. Pakun: "Eesti vajab muutusi".
Siinkohal laenaks lähenemise A. Einsteinilt: "If at first the idea is not absurd, then there is no hope for it." (Amazoni termokruusilt, kunagi saatis Amazon oma klientidele lojaalsusprogrammi raames termokruuse, siis marke ja siis ei midagi)
Müürilehelt korjasin üles: "Vähem kontrollitud tööjõuturu pooldajad, sh suur hulk Soome ettevõtjaid on veendumusel, et fikseeritud kollektiivlepingud on bürokraatia ja koos kõrgete maksudega peamised töötuse ja ebamõistlike hindade põhjustajad. Praegused lepingud takistavad ka struktuurimuutusi, sealsamas on Soome üks kõrgemate ja rohkemate oskustega tööjõuturg maailmas." Sami Seppänen
Lihtne tähelepanek, kas see peegeldab olulisi seoseid, on iseküsimus.
Kalakajakas
Jon Gruber (MIT) "The side of the market, which the tax is imposed, is irrelevant. It doesnt matter who pays the tax to the Government, you get the same outcome."
Me oleme kirjutanud, et psühholoogiliselt võiks olla parem kui töötaja maksaks maksu. Samas kaotame me vastukaaluna maksude kogumise efektiivsuses (alates sellest, kui palju aega me kulutame maksude maksmiseks kokku ja probleemsete maksumaksjate "käitlemisega").
... jah ma olen nimega Trasberg siin foorumis ühe korra kokku puutunud ja vist vähemalt ühe korra enne kasutanud.
Ja mis emotsioone see sõna "trasberg" Sinus tekitab?
Kalakajakas
2korda2, suurepärane. Jah sajandi jooksul on eurooplaste sh. eestlaste keskmine pikkus suurenenud.
Võrdlus täringuga on hea, kuid mitte piisav, sest skaala (1-6) on diskreetne ja ebapiisava väärtusvahemikuga. Me ei saa suhtelise skaala tähenduses teha 1:1 teisendust, vaid peaksime korrektse tulemuse saamiseks arvutustulemused uuesti normeerima. Ma ei saa jätkuvalt mööda mudelist, mille puhul te saate pärandumisreeglid oma soovi järgi matemaatiliselt määratleda ja siis vaadelda kuidas jaotus vastavalt nendele reeglitele teiseneb.
Minu jaoks on selle teema sisuks väärtuskonflikt. Ja ma ei saa aru, miks on vaja eeldust, et edukate vanemate lapsed on OLULISELT paremate geneetiliste eeldustega kui lapsed populatsioonis keskmiselt. Tänu lastetoa eelistele on nende sooritus nagunii keskmine või keskmisest parem.
Nüüd on küsimus nendes 49k lapses, kes elavad suhtelises vaesuses. Minu jaoks on nende 49k lapse geneetilised eeldused jaotunud enam vähem samamoodi nagu edukate 49k lapse geneetilised eeldused (ei ole olulisi erinevusi). Olulised erinevused tulenevad lastetoast, kus ühtedel on võimalus oma eeldusi realiseerida ja teistel on see võimalus piiratud. Kas seda erinevust saab kõrvaldada - ei saa. Kas seda erinevust või pigem selle erinevuse mõjusid saab vähendada/leevendada, jah saab ning see on poliitika ja avalike vahendite kasutamise küsimus.
Loomulikult võib siinkohal teha otsuse, et see 48k lapsi seal põhjas on väga tagasihoidlike geneetiliste eeldustega (sest nende vanemad on edutud) ja teema ei vääri küünlaid.
Kindlasti on pärilikkusel oma mõju, kuid selles ulatuses nagu te seda kirjeldate, tähendaks see seda, et meil oleks siin maakeral juba ammu vähemalt kaks inimliiki.
@Karumõmm, ma juhtisin sinu tähelepanu asjaolule, et niisugune käitumine sobin pigem 90ndate eelsesse aega. See ei tee minust veel ohvrit.
Vähemalt on üks edusamm tehtud - enam ei ole argumentatsioonis 40000 näljast last, kes on kohe-kohe ära suremas. Ka tilkuvad veetilgad uuristavad lõpuks kivi sisse uurde.
Üthlasi panen kõigile südamele, tuua kalakajaka-teemad siia üle. Copy-pastega.
Kalakajakas
Tuleks tagasi Galtoni poolt avastatud nähtuse juurte juurde. Nimelt pani Galton oma andmekogu põhjal tähele, et pikemate vanemate lapsed on enamasti lühemad kui nende vanemad ja lühemate vanemate lapsed on enamasti pikemad kui nende vanemad.
Oletaksime korraks vastupidist (saan ma õigesti aru, et edukad on kõrgema vaimse võimekusega ja nende lapsed omakorda on seetõttu keskmiselt veelgi kõrgema vaimse võimekusega, vähemedukamad on vaimselt vähem võimekad ja nende lapsed sellest tulenevalt omakorda vähem võimekamad). Näiteks, et vanemate pikkus on positiivses korrelatsioonis laste pikkusega. Pikkadel vanematel on vanematest keskmisest pikemad lapsed ja lühikestel vanematel on keskmisest vanematest lühemad lapsed.
Mida me sellisel juhul populatsioonis näeksime (palun mitte segi ajada trendiga, et inimeste keskmine pikkus on üle viimase sajandi arvestatavalt kasvanud, vähemalt Euroopas)? Seda on suhteliselt lihtne modelleerida, eriti kui arvestada, et pikemad eelistavad partneritena pikemaid ja lühemad eelistavad partneritena lühemaid.
Aga tegemist on ju puhtalt ebavõrdsusega, ühiskonnas kus on kõik inimesed tõeliselt võrdsed peavad nad olema ka ühepikkused, sest muidu on kellegil eelised. Kuidas seda probleemi lahendada ? Kas sellise probleemi lahendamiseks geneetiline modifitseerimine oleks eetiline või mitte ?
Tin, kui suurest osast oma tuleviku tuludest oled sa nõus selle ebavõrdsuse eest loobuma?
Kalakajakas
Tin, kui suurest osast oma tuleviku tuludest oled sa nõus selle ebavõrdsuse eest loobuma?
Kas nüüd on loodud kunstlik konstruktsioon, et tuleviku tulud on ebavõrdsuse tõttu väiksemad? Ja need tuleviku tulud on lausa mõõdetavad numbrites?
Toon teisest foorumist lõigu arutelust, kus käsitleti veoauto liigkulunud ja purunenud rehvist põhjustatud liiklussurma. Miks on see veokijuht selline kalts, et sõidab sellise mainaga:
"Ah mis te virisete. Kui te aru pole veel saanud süsteemist, kuidas internetis asjad käivad, siis lubage mul selgitada... Juht vastutab kõige eest ja juht on alati paha, kui ta just ideaalne ei ole aga ideaalsed juhid eksisteerivad ainult foorumite lehekülgedel... Oot, mis mõttes lähed tööd tegema kulunud pasteldega? Mis mõttes sina ei hakka firma autole uusi pastlaid ostma. Mille kuradi pärast sa sõidad piirkiirusel, et jõuda sihtkohta või elad roolis pidevalt riski piiri peal, riskides kurat teab millega. Miks sa vaidled mendiga, kui ta sulle trahvi tahab teha? Kas sa raisk ei taha vastutust võtta oma tegude eest? Internetis pead sa olema nendest probleemidest üle. Sa pead olema ideaalne! Sa pead ülemuse perse saatma ja minema kohe teisele tööle. Kui sa internetis ei suuda kohe teist tööd leida endale, oled hälvik ning ülejäänud interneti kasutajatest lollim ja halvem persoon. Kuna sa aga ei soostu koheselt oma ülemust maha laskma ning lahkumisavaldust kirjutama, oled põhimõtteliselt mõrvar, tänu kellele kõik see eesti liiklus ongi maailma kõige riskantsem ja kõige eluohtlikum. Just sina oledki see inimene, kelle pärast laibad taga on kõikjal, ning sa ei vabanda oma teguviisi mitte kuidagi asjaoludega, et kui sa tööst ilma jääd, tekivad maksmata maksud, probleemid perekonnaga, probleemid eluspüsimisega, probleemid probleemidega ning siis tuleb paha kohtutäitur (siinkohal peab mütsi ka kohtutäiturite ees maha võtma, sest nad on meie ühiskonna alustalad) ja müüb su kodu ja muu vara võõrastele. Sina debiilik aga mine koos oma perekonnaga kuuse alla elama, kui sul on veel peret selleks ajaks. Aga õnneks on internetis ka see kõik ok, sest sa oled loll ja saamatu, ning kindlasti potentsiaalne mõrtsukas ja meist kõigist madalam ja mis kõige tähtsam, sa oled seda kõike väärt..."
Küsime nüüd, et mida peaks tegema selliste olukordade vältimiseks? Ei, ma ei taha teada järjekordsetest sektoripõhistest piirangutest. Mida teha üldises plaanis?
"Ah mis te virisete. Kui te aru pole veel saanud süsteemist, kuidas internetis asjad käivad, siis lubage mul selgitada... Juht vastutab kõige eest ja juht on alati paha, kui ta just ideaalne ei ole aga ideaalsed juhid eksisteerivad ainult foorumite lehekülgedel... Oot, mis mõttes lähed tööd tegema kulunud pasteldega? Mis mõttes sina ei hakka firma autole uusi pastlaid ostma. Mille kuradi pärast sa sõidad piirkiirusel, et jõuda sihtkohta või elad roolis pidevalt riski piiri peal, riskides kurat teab millega. Miks sa vaidled mendiga, kui ta sulle trahvi tahab teha? Kas sa raisk ei taha vastutust võtta oma tegude eest? Internetis pead sa olema nendest probleemidest üle. Sa pead olema ideaalne! Sa pead ülemuse perse saatma ja minema kohe teisele tööle. Kui sa internetis ei suuda kohe teist tööd leida endale, oled hälvik ning ülejäänud interneti kasutajatest lollim ja halvem persoon. Kuna sa aga ei soostu koheselt oma ülemust maha laskma ning lahkumisavaldust kirjutama, oled põhimõtteliselt mõrvar, tänu kellele kõik see eesti liiklus ongi maailma kõige riskantsem ja kõige eluohtlikum. Just sina oledki see inimene, kelle pärast laibad taga on kõikjal, ning sa ei vabanda oma teguviisi mitte kuidagi asjaoludega, et kui sa tööst ilma jääd, tekivad maksmata maksud, probleemid perekonnaga, probleemid eluspüsimisega, probleemid probleemidega ning siis tuleb paha kohtutäitur (siinkohal peab mütsi ka kohtutäiturite ees maha võtma, sest nad on meie ühiskonna alustalad) ja müüb su kodu ja muu vara võõrastele. Sina debiilik aga mine koos oma perekonnaga kuuse alla elama, kui sul on veel peret selleks ajaks. Aga õnneks on internetis ka see kõik ok, sest sa oled loll ja saamatu, ning kindlasti potentsiaalne mõrtsukas ja meist kõigist madalam ja mis kõige tähtsam, sa oled seda kõike väärt..."
Küsime nüüd, et mida peaks tegema selliste olukordade vältimiseks? Ei, ma ei taha teada järjekordsetest sektoripõhistest piirangutest. Mida teha üldises plaanis?
Kalakajakas
Tin, kui suurest osast oma tuleviku tuludest oled sa nõus selle ebavõrdsuse eest loobuma?
Või no ma ei saanud päristäpselt aru mispärast sa selle uurimustöö välja tõid, et mingi iva mis mul jäi tähele panemata ?
Teeme seda siis sammhaaval.
Mis on Eesti "klaaslae" peamisteks põhjusteks?
Mis on Eesti "klaaslae" peamisteks põhjusteks?
Mida sa klaaslae all silmas pead?
Suhteliselt tagasihoidlikku majanduskasvu.
Milleks majanduskasv? Mida näitab majanduskasv, reeglina seda, et rikkad saavad veel rikkamaks ja vaesed jäävad ikka vaesteks. Majanduskasvu eesmärgiks seades ei saavuta arengut ühiskonnas.
Arvatakse, et soodustab ühiskonna arengut pealkirjas nimetatud teaduslik kommunism, rikastele tulumaks 100% irw..:)
Vaeseid ei saa rikkaks teha rikkaid vaeseks tehes. Abraham Lincoln
Arvatakse, et soodustab ühiskonna arengut pealkirjas nimetatud teaduslik kommunism, rikastele tulumaks 100% irw..:)
Vaeseid ei saa rikkaks teha rikkaid vaeseks tehes. Abraham Lincoln
tulu, mida sa pakud alternatiiviks? Mis on see eesmärk, mis arendab ühiskonda? Kes on sinu jaoks ühiskond?
Kalakajakas
Suhteliselt tagasihoidlikku majanduskasvu.
Majanduskasv ja klaaslagi on ikkagi erinevad nähtused ju.
Sõna "klaaslagi" lahtiseletuse üks versioone on siin:
"Esmaspäeval avalikustatud Eesti Inimarengu Aruanne kinnitab, et venelaste võimalused pole Eesti ühiskonnas (tööturul) võrdsed eestlaste võimalustega ka siis, kui haridus ja keeleoskus hea ja olemas Eesti kodakondsus. Sotsioloogid nimetavad seda klaaslae fenomeniks: kõik eeldused eduks mingil erialal on olemas, aga mingid vaikivad kokkulepped tingivad selle, et edu jääb tulemata. Tarkades terminites räägitakse venelaste vähesest sotsiaalsest mobiilsusest võrreldes eestlastega.
Paljudes asutustes, näiteks teeninduses, töötab täna vene nimedega lausa veatut eesti keelt rääkivaid noori, aga oma töövälises elus eelistab igaüks oma sotsiaalseid võrgustikke (ja ma ei mõtle siin virtuaalseid suhtluskeskkondi, vaid omasuguste seltskonda päris elus). Võimalik, et just tänu sellele jääb venelaste edenemine Eesti ühiskonnas tagasihoidlikuks."
Seega, toodud majandusliku kasvu kontekstis on sõna "klaaslagi" ebapädev.
"Esmaspäeval avalikustatud Eesti Inimarengu Aruanne kinnitab, et venelaste võimalused pole Eesti ühiskonnas (tööturul) võrdsed eestlaste võimalustega ka siis, kui haridus ja keeleoskus hea ja olemas Eesti kodakondsus. Sotsioloogid nimetavad seda klaaslae fenomeniks: kõik eeldused eduks mingil erialal on olemas, aga mingid vaikivad kokkulepped tingivad selle, et edu jääb tulemata. Tarkades terminites räägitakse venelaste vähesest sotsiaalsest mobiilsusest võrreldes eestlastega.
Paljudes asutustes, näiteks teeninduses, töötab täna vene nimedega lausa veatut eesti keelt rääkivaid noori, aga oma töövälises elus eelistab igaüks oma sotsiaalseid võrgustikke (ja ma ei mõtle siin virtuaalseid suhtluskeskkondi, vaid omasuguste seltskonda päris elus). Võimalik, et just tänu sellele jääb venelaste edenemine Eesti ühiskonnas tagasihoidlikuks."
Seega, toodud majandusliku kasvu kontekstis on sõna "klaaslagi" ebapädev.
Kalakajakas
tulu, mida sa pakud alternatiiviks? Mis on see eesmärk, mis arendab ühiskonda? Kes on sinu jaoks ühiskond?
Ühiskonda arendab Intelligentsus oma erinevates väljendustes
Intelligentsus on uus omandivorm, mis ei toimi teiste omandivormide sarnaselt, seda ei saa pärandada, ümber jagada ja selle jagamisel teistega jätan ma selle ka kõik endale alles ning seda ei saa ära võtta. Teoreetiliselt võib igaüks olla või saada intelligentseks mingil viisil ning seetõttu omada juurdepääsu võimule ja rikkusele. Kahjuks kipub intelligentsus minema sinna kus juba on intelligentsust. Kõrgelt haritud inimesed annavad oma peredele hea hariduse, mis avab neile juurepääsu võimule ja rikkusele, mis omakorda annab neile eelise omaenda laste haridusturul. Uue omandivormi kõige tõenäolisem väljund on seega üha rohkem jagunenud ühiskond, kui me ei suuda kogu ühiskonda ümber kujundada pideva õppimise kultuuriks, milles igaüks püüdleb kõrgema intelligentsuskoefitsendi poole samasuguse innuga nagu praegu soovitakse noo ma ei tea, näit uut BMWd. Rohkem intelligentsust mõne jaoks ei tähenda vähemat kellegi jaoks.
Demokraatlikus ühiskonnas, kus rikkus tuleneb omandist, tähendab õiglus võimaluse andmist kõigile selle omandi omamiseks, mis uuel aastatuhandel tähendab üht või teist laadi intelligentsust. Õiglus tähendab investeerimist intelligentsi, investeerimist kõigi inimeste harimisse kogu nende elu jooksul ning nõustumist sellega, et mõned inimesed saavad sellest investeeringust rohkem kasu kui teised.
Kui me ei tee seda uut omandit laiemalt kättesaadavaks, kui me ei investeeri kõigi meie kodanike intelligentsi, saame me endale jagunenud ühiskonna.
@trust, ok, keskmiste sissetulekute lõks. Missugused on ettepanekud?
@tulu, huvitav lähenemine. Mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed investeerivad oma tntelligentsi. Sõna investeerimine tähendab minu jaoks majanduslikku võimekust. Vaatame korraks sisse Statistikaameti ST24 Aasta ekvivalentnetosissetuleku ülemised piirid 2014 (ekvivalentnetosissetulek tähendab leibkonna sissetulekut, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga - sealjuures on rohkem kui ühe liikmega leibkonna puhul tarbimiskaalude summa alati väiksem kui leibkonnaliikmete arv).
Eurostat kasutab suhtelise vaesuspiiri arvutamisel tarbimiskaale, kus:[3]
esimese täiskasvanud leibkonnaliikme tarbimiskaal on 1,0
leibkonna iga järgmise täiskasvanu ja iga 14-aastase või vanema lapse tarbimiskaal on 0,5 ja
leibkonna iga alla 14-aastase lapse tarbimiskaal on 0,3. (allikas Vikipeedia)
Ja nüüd niimoodi üles pushitud numbrite juurde (2011 oli leibkonna keskmine suurus 2,2 tarbimiskaal 1*1+1*0,5+0,2*0,3 =1,56, keskmise järgi tagasi arvutades *1,56/2.2, kaldkriipsu järgi on keskmise alusel tagasi arvutatud piirid):
Esimese kvintiili ülemine piir 382/271
Teise kvintiili ülemine piir 550/390
Kolmanda kvintiili ülemine piir 780/553
Neljanda kvintiili ülemine piir 1109/786
Lisaks tuleb arvestada, et madalamates kvintiilides on leibkonnaliikmete arv keskmisest kõrgem ja ülemistes keskmisest madalam (noored üksikud spetsialistid). See tähendab, et piirid on alumiste kvintiilide jaoks üle hinnatud ja ülemiste jaoks alla hinnatud.
Kirjuta palun, missugune on võimalus on oma intelligentsusesse investeerida iga sissetulekukvintiili kuuluva kodaniku jaoks.
@tulu, huvitav lähenemine. Mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed investeerivad oma tntelligentsi. Sõna investeerimine tähendab minu jaoks majanduslikku võimekust. Vaatame korraks sisse Statistikaameti ST24 Aasta ekvivalentnetosissetuleku ülemised piirid 2014 (ekvivalentnetosissetulek tähendab leibkonna sissetulekut, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga - sealjuures on rohkem kui ühe liikmega leibkonna puhul tarbimiskaalude summa alati väiksem kui leibkonnaliikmete arv).
Eurostat kasutab suhtelise vaesuspiiri arvutamisel tarbimiskaale, kus:[3]
esimese täiskasvanud leibkonnaliikme tarbimiskaal on 1,0
leibkonna iga järgmise täiskasvanu ja iga 14-aastase või vanema lapse tarbimiskaal on 0,5 ja
leibkonna iga alla 14-aastase lapse tarbimiskaal on 0,3. (allikas Vikipeedia)
Ja nüüd niimoodi üles pushitud numbrite juurde (2011 oli leibkonna keskmine suurus 2,2 tarbimiskaal 1*1+1*0,5+0,2*0,3 =1,56, keskmise järgi tagasi arvutades *1,56/2.2, kaldkriipsu järgi on keskmise alusel tagasi arvutatud piirid):
Esimese kvintiili ülemine piir 382/271
Teise kvintiili ülemine piir 550/390
Kolmanda kvintiili ülemine piir 780/553
Neljanda kvintiili ülemine piir 1109/786
Lisaks tuleb arvestada, et madalamates kvintiilides on leibkonnaliikmete arv keskmisest kõrgem ja ülemistes keskmisest madalam (noored üksikud spetsialistid). See tähendab, et piirid on alumiste kvintiilide jaoks üle hinnatud ja ülemiste jaoks alla hinnatud.
Kirjuta palun, missugune on võimalus on oma intelligentsusesse investeerida iga sissetulekukvintiili kuuluva kodaniku jaoks.
Kalakajakas, ainus viis on harida inimesi ja tekitada ühiskonnas aina rohkem suurema lisandväärtusega töökohti.
Täiskasvanute õpe sisse viia ja mitte toota "küünetehnikuid" vaid muid erialasid.
Selle järgel lohisevad palgatõusuga kaasa ka need töökohad, kus töötavad need kes suuremaks lisandväärtuseks pole võimelised. Ei tohiks karta automatiseerimist.
Täiskasvanute õpe sisse viia ja mitte toota "küünetehnikuid" vaid muid erialasid.
Selle järgel lohisevad palgatõusuga kaasa ka need töökohad, kus töötavad need kes suuremaks lisandväärtuseks pole võimelised. Ei tohiks karta automatiseerimist.
Kirjuta palun, missugune on võimalus on oma intelligentsusesse investeerida iga sissetulekukvintiili kuuluva kodaniku jaoks. [/quote]
Ja, ma saan aru, et väiksema sissetulekuga inimestel pole ei tahet ega ka võimalusi...ühiskond peaks pakkuma võimalusi, olema sellest huvitatud, et vaesus ja rumalus ei toodaks omakorda rohkem vaesust ja rumalust. Kordan, oleks eesmärk suuda kogu ühiskonda ümber kujundada pideva õppimise kultuuriks, milles igaüks püüdleb kõrgema intelligentsuskoefitsendi poole samasuguse innuga nagu praegu soovitakse noo ma ei tea, näit uut BMWd.
Kas ollakse sellest huvitatud? Võima kardab vaimu, rumalat rahvamassi on kergem manipuleerida, lihtsam on valitseda kui kriitiline mass rahvast ei "mõtleks oma peaga". Näiteid ei pea kaugelt otsima.
Meie ühiskond tuleb süsteemist, kus oligi traditsioon nii, et õpitakse mingi eriala selgeks ja siis tehakse seda ühte asja elu lõpuni, sageli ka ühel ja samal töökohal ühes ja samas ettevõttes. Väga raske on seda taaka murda.