Küünetehnikud on nõutud kaup. Pisut seotud Töötukassa toetusega. See, et tislerikoolitus pole nõutud, on omaette teema. Tunnen ühte mööblikonstruktorit, kes käis koos töökaaslastega Rootsis täienduskoolitusel. Nad juurutavad CNC-sid ning modelleerimisel põhinevat disaini ja tootmist. Lähim koht, kus niisugust koolitust pakuti, oli Rootsi.
See, et kõrgema lisandväärtusega ametit õpitakse Eestist väljas, sel on oma põhjused. Üks ja mitte vähetähtis ei ole asjaolu, et sealpool piiri on ameti õpetajaks olemine keskmiselt paremini tasustatud kui oma ala meister olemine. Loe - ametiõpetaja on enamasti oma ala meister (mis ei tähenda, et Eestis ei oleks väga häid ametiõpetajaid/missiooniinimesi).
Kui uurida, kui palju täiskasvanud õppijaid on täna kutseharidussüsteemis, siis nii mõnigi ametikool vaat, et elab täiskasvanud õppijate koolitamisest.
Mitut elukutset te siis vahetanud olete? Ma mõtlen tõsist. Sellist, mille omandamiseks on vaja 3 - 5 aastat ja pingutust. Kes selle õppimise teile kinni maksis? Kas te saite oma töökoha enne ameti õppimist või pärast?
Õppiv ühiskonna osa on õppiv ettevõte. Kui läbiv on õppimise teema ettevõtetes, mida te teate?
Palun mind nüüd mitte kividega loopima asuda, ma pole kakalajaka fänn, aga...
Reaalselt kesk-eri baasil IT tehnikute välja õpetamine tõmmatakse maha kutsekate õppekavadest. Plaanide kohaselt peaks jääma ainult Polükas ja TKHK.
Rakvere ja V-Maarja on püstihädas, vaja oleks viimased kursused ära lõpetada, aga pole õpetajat.
Ma missioonitundest teeks selle töö isegi ära (tasu on naeruväärne), aga nädalasse oleks siis kahte päeva juurde vaja.
Samas, Kajakas võiks minna ja seda hariduslikku lõhet natuke ise tasandada...
Reaalselt kesk-eri baasil IT tehnikute välja õpetamine tõmmatakse maha kutsekate õppekavadest. Plaanide kohaselt peaks jääma ainult Polükas ja TKHK.
Rakvere ja V-Maarja on püstihädas, vaja oleks viimased kursused ära lõpetada, aga pole õpetajat.
Ma missioonitundest teeks selle töö isegi ära (tasu on naeruväärne), aga nädalasse oleks siis kahte päeva juurde vaja.
Samas, Kajakas võiks minna ja seda hariduslikku lõhet natuke ise tasandada...
Offf
Rakvere ja V-Maarja on püstihädas, vaja oleks viimased kursused ära lõpetada, aga pole õpetajat.
Ma missioonitundest teeks selle töö isegi ära (tasu on naeruväärne)...
No kuidas kurat sa võtad kätte ja teed mingi kooli, mis baseerub sellel, et meil on üks idioodist itimees kes siis lastele midagi seletab ja kui see duud minema jalutab siis on kisa taevani.Eriti pani imestama see osa (tasu on naruväärne)
Tin
No kuidas kurat sa võtad kätte ja teed mingi kooli, mis baseerub sellel, et meil on üks idioodist itimees kes siis lastele midagi seletab ja kui see duud minema jalutab siis on kisa taevani.Eriti pani imestama see osa (tasu on naruväärne)
Pakun huupi, et pigem oli asi sedapidi, et kool (kutsekas) oli ammu olemas aga kuna 25 aastat vanad erialad polnud enam popid siis lisati uusi erialasi, leiti kuskilt ehk mingi õppejõud ka aga kui too ära läks, siis oli pupu majas... Kutsekate puhul on vist seadmetesse ja inventari päris palju investeeritud aga paistab, et õppejõududesse endiselt mitte.
Off, hoian pöialt, et nad leiavad mõne asjaliku/missioonitundega õpetaja (pole minu profiil). Muide palgad pole suurem asi ka ülikoolis. Nooremteadur 600 eur kuus neto ja uurimisrühma juht 1200. Viimane saab loomulikult projektidest pisut lisa teenida.
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Võrdluseks kõrvale.
Väike jalutuskäik demonstreeris, et ilma pisukese sissetuleku kasvuta esimestes kvintiilides on isiksuse ja seeläbi ühiskonna arengusse pisut keeruline investeerida. (Vikerraadio uudised tõid näite selle kohta, kuidas omavalitsuste eraldised sporditegevustele on vähenenud sedavõrd kuidas spordihoonete ülalpidamiskulud on kasvanud.)
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Võrdluseks kõrvale.
Väike jalutuskäik demonstreeris, et ilma pisukese sissetuleku kasvuta esimestes kvintiilides on isiksuse ja seeläbi ühiskonna arengusse pisut keeruline investeerida. (Vikerraadio uudised tõid näite selle kohta, kuidas omavalitsuste eraldised sporditegevustele on vähenenud sedavõrd kuidas spordihoonete ülalpidamiskulud on kasvanud.)
Kalakajakas mis asi on keskmise sissetuleku lõks ?
[quote=Kalakajakas].
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Riigi eesmärk ei saa olla majanduskasv.
Vaatasid tänast Vabariigi kodanikke, stuudio oli pädevaid ja asjalikke majandusinimesi täis, arvan, et peamised põhjused said kõik ette loetletud.
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Riigi eesmärk ei saa olla majanduskasv.
Vaatasid tänast Vabariigi kodanikke, stuudio oli pädevaid ja asjalikke majandusinimesi täis, arvan, et peamised põhjused said kõik ette loetletud.
Odot seletage mulle kui rumalale lahti misasi on keskmise sissetuleku lõks ?
@tulu, jälgisin saadet ja kuulasin, mida rikkad endaga rahulolevad (ja pisut vestiga) kodaniku räägivad. Arvestades alumiste kvintiilide olematut sissetulekut (ja vaadet KOV võimekusele, ka peale liitumist, so kuidas betoon "sööb" tegevuskulusid) ei näe ma eestluse säilimisele muud alternatiivi kui pisuke majanduskasv (tänastes hindades peaks alumistes kvintiilides sissetulek leibkonnaliikme kohta kasvama minimaalselt 2 korda, seda kas palgana või avalike teenuste kaudu). Sissetuleku kasvu saab ainult paremat tööd tehes. Kui aga eliit leiab, et parema töö loomine ei vääri küünlaid, siis ülejäänud 80% on lihtsalt lõksus (Pareto printsiip).
Muide, irooniline on see, et kui me tahame säilitada tänast meditsiiniteenuste kättesaadavuse taset, siis ei suuda me alandada sotsiaalmaksu (diskussioon Töötukassa reservide kasutamise ümber, võimetus ja tahte puudumine aladada töötuskindlustusmaksu).
Mina ei pea olema salongikõlbulik. Salongi vaadates ei tahagi olla selle kõlbulik. Asjadest peab saama rääkida lahtiselt. Sildid on loomulik osa teiste inimeste konnasilmade peal tallumisest.
Küll aga leidsin ma sirvimiseks paar dokumenti: MKM Tööstuspoliitika roheline raamat, Eesti konkurentsivõime raport,
@huvilistele: "The middle income trap is a theorized economic development situation, where a country which attains a certain income (due to given advantages) will get stuck at that level.[1]" (Vikipeedia)
@ttrust, ma pole ainus, kes mõistet klaaslagi laiemas kontekstis kasutab. (Allikas)
Muide, irooniline on see, et kui me tahame säilitada tänast meditsiiniteenuste kättesaadavuse taset, siis ei suuda me alandada sotsiaalmaksu (diskussioon Töötukassa reservide kasutamise ümber, võimetus ja tahte puudumine aladada töötuskindlustusmaksu).
Mina ei pea olema salongikõlbulik. Salongi vaadates ei tahagi olla selle kõlbulik. Asjadest peab saama rääkida lahtiselt. Sildid on loomulik osa teiste inimeste konnasilmade peal tallumisest.
Küll aga leidsin ma sirvimiseks paar dokumenti: MKM Tööstuspoliitika roheline raamat, Eesti konkurentsivõime raport,
@huvilistele: "The middle income trap is a theorized economic development situation, where a country which attains a certain income (due to given advantages) will get stuck at that level.[1]" (Vikipeedia)
@ttrust, ma pole ainus, kes mõistet klaaslagi laiemas kontekstis kasutab. (Allikas)
Kalakajakas
Sissetuleku kasvu saab ainult paremat tööd tehes. Kui aga eliit leiab, et parema töö loomine ei vääri küünlaid, siis ülejäänud 80% on lihtsalt lõksus.
Kalakajakas
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Googli esimene otsingutulemus annab viimase 9 aasta aasta palgatõusuks 65% ja annualiseerituks 5,7%. Kui suur peaks palgatõus olema, et seda "lõksuks" ei peetaks?
markerKalakajakas
Väike kõrvalepõige võiks läbi saada. Sõnastan siis põhiküsimuse uuesti: Mis on need kolm peamist põhjust, miks me (Eesti) oleme jäänud keskmise sissetulekute lõksu?
Googli esimene otsingutulemus annab viimase 9 aasta aasta palgatõusuks 65% ja annualiseerituks 5,7%. Kui suur peaks palgatõus olema, et seda "lõksuks" ei peetaks?
Kiire palgatõus põhjustabki keskmise sissetuleku lõksu jäämise. Nimelt keskmise sissetuleku lõks defineeritakse kui riigi jäämist pikemaks ajaks kindlasse GDP per capita vahemikku.
A country in the middle income trap will have lost their competitive edge in the exportation of manufactured goods because their wages are on a rising trend. However, they are unable to keep up with economically more developed economies in the high-value-added market. As a result, newly industrialised economies such as South Africa and Brazil have not, for decades, left what the World Bank defines as the 'middle-income range' since their per capita gross national product has remained between $10,000 to $12,000 at constant (2011) prices. They suffer from low investment, slow growth in the secondary industry, limited industrial diversification and poor labor market conditions
Ainult, et Eesti ei ole keskmise sissetuleku lõksus
As of 1 July 2016, low-income economies are defined as those with a GNI per capita, calculated using the World Bank Atlas method, of $1,025 or less in 2015; lower middle-income economies are those with a GNI per capita between $1,026 and $4,035; upper middle-income economies are those with a GNI per capita between $4,036 and $12,475; high-income economies are those with a GNI per capita of $12,476 or more.
@Henno, tänan aja ja panuse eest.
Definitsioonist lähtuvalt: "The middle income trap is a theorized economic development situation, where a country which attains a certain income (due to given advantages) will get stuck at that level."
Sõltuvalt riikide erinevusest (kultuuriline, juurdepääs turgudele, tehnoloogiale, kapitalile, poliitiline stabiilsus) on niisugune piir erinevate riikide jaoks erinev. Eesti jaoks ilmselgelt arvestatavalt kõrgem kui Brasiilia jaoks. Samas on brasiillased teinud tõsist tööd oma positsiooni parandamiseks.
Heido Vitsur kirjutas 5 aastat tagasi, et paljudel Eesti elualadel reaalpalk ei kasva ja pole lootuski kasvuks.
Statistikaameti andmeid kasutades.
Definitsioonist lähtuvalt: "The middle income trap is a theorized economic development situation, where a country which attains a certain income (due to given advantages) will get stuck at that level."
Sõltuvalt riikide erinevusest (kultuuriline, juurdepääs turgudele, tehnoloogiale, kapitalile, poliitiline stabiilsus) on niisugune piir erinevate riikide jaoks erinev. Eesti jaoks ilmselgelt arvestatavalt kõrgem kui Brasiilia jaoks. Samas on brasiillased teinud tõsist tööd oma positsiooni parandamiseks.
Heido Vitsur kirjutas 5 aastat tagasi, et paljudel Eesti elualadel reaalpalk ei kasva ja pole lootuski kasvuks.
Statistikaameti andmeid kasutades.
Oot, ma ei saanud nüüd aru, kas on lõks või ei ole lõks?
Nojah, kui on tegemisi, mis on vaevalt miinimumpalkagi väärt, siis ega seal palk sellest kohustuslikust piirist eriti kiiremini kasvada ei saagi. Ja teisest küljest ega ümbrikupalka ning selle kasvu ka selline statistika kinni ei püüa.
Don Roberto, ühel lihtsal inimesel on keeruline muuta tehtava töö sisu ja iseloomu - näiteks tehases koosteliini ääres. Pole ka sissetulek, millega katta elu- ja töökohavahetusega seotud kulusid.
Kui Eestis oleks tõsine töökäte puudus, siis me vaatleksime sissetulekute kasvu läbivalt kogu ühiskonnas. Tegelikult on töökäte puudus ainult keskastme ja tippspetsialistide osas ja sedagi ennekõike tööandja poolt vajatavate ettevõttespetsiifiliste oskuste osas.
Siin on mõned probleemid (artikkel ise pole suurem asi):
"Nimelt on see muutus toonud endaga kaasa trendi, kus ettevõtted on keskmisena järjest väiksemad. Kui kümme aastat tagasi töötas ühes ettevõttes keskmiselt 10 töötajat, siis tänaseks on see number 6. Kui me kirjeldame keskmist ettevõtet, siis mediaan müügitulu kõigil Eestis tegutsevatel ettevõtetel on 30 tuhat € aastas. Praktiliselt tähendab see rahavoogu, mida üks keskmine Eesti ettevõte genereerib. See teeb kuus 2500 eurot. Sellega saab maksta tänaste numbrite järgi 1,6 keskmist palka, võtmata arvesse kõiki muid kulutusi, mida ettevõtetel tuleb lisaks tööjõukuludele teha. Kui siia nüüd lisada fakt, et Eesti keskmise ettevõtte ärikasum on 500 eurot aastas, siis see näitab, et ettevõtlus pole alati tähesära, ometi tugineb kogu Eesti edu just sellel." Allikas
Ettevõtete suuruse vähenemisel on kahjuks rohkem miinuseid kui plusse, eriti kui see puudutab palku, lisandväärtust, eksporti ja investeerimisvõimekust (sh töötajate väljaõpetamise võimekust, ettevõtte spetsiifiliste oskuste õpetamise koht on ettevõte - nii kogu maailmas, jätkuvalt).
"Viimase kümne aasta jooksul on Eestis juurde tulnud ca 30 000 tegutsevat ettevõtet". (ibid)
Eelneva valguses ei ole see nii ahvatlev number. Veelgi vähem ahvatlevamaks muudab selle numbri asjaolu, et sündinud on müstiline kogus administratiivset koormust.
Kui Eestis oleks tõsine töökäte puudus, siis me vaatleksime sissetulekute kasvu läbivalt kogu ühiskonnas. Tegelikult on töökäte puudus ainult keskastme ja tippspetsialistide osas ja sedagi ennekõike tööandja poolt vajatavate ettevõttespetsiifiliste oskuste osas.
Siin on mõned probleemid (artikkel ise pole suurem asi):
"Nimelt on see muutus toonud endaga kaasa trendi, kus ettevõtted on keskmisena järjest väiksemad. Kui kümme aastat tagasi töötas ühes ettevõttes keskmiselt 10 töötajat, siis tänaseks on see number 6. Kui me kirjeldame keskmist ettevõtet, siis mediaan müügitulu kõigil Eestis tegutsevatel ettevõtetel on 30 tuhat € aastas. Praktiliselt tähendab see rahavoogu, mida üks keskmine Eesti ettevõte genereerib. See teeb kuus 2500 eurot. Sellega saab maksta tänaste numbrite järgi 1,6 keskmist palka, võtmata arvesse kõiki muid kulutusi, mida ettevõtetel tuleb lisaks tööjõukuludele teha. Kui siia nüüd lisada fakt, et Eesti keskmise ettevõtte ärikasum on 500 eurot aastas, siis see näitab, et ettevõtlus pole alati tähesära, ometi tugineb kogu Eesti edu just sellel." Allikas
Ettevõtete suuruse vähenemisel on kahjuks rohkem miinuseid kui plusse, eriti kui see puudutab palku, lisandväärtust, eksporti ja investeerimisvõimekust (sh töötajate väljaõpetamise võimekust, ettevõtte spetsiifiliste oskuste õpetamise koht on ettevõte - nii kogu maailmas, jätkuvalt).
"Viimase kümne aasta jooksul on Eestis juurde tulnud ca 30 000 tegutsevat ettevõtet". (ibid)
Eelneva valguses ei ole see nii ahvatlev number. Veelgi vähem ahvatlevamaks muudab selle numbri asjaolu, et sündinud on müstiline kogus administratiivset koormust.
Kuipalju on ses statistikas riiulifirmasid "Mina ja koer", mis maksutagastuste, teise firma põhivahendite hoidmiseks vms.?
@R.Ott, keegi ei tea.
Parim mida ma teha oskan on võrrelda Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete ja Äriregistri andmeid (pidin sellele töö asjus nagunii otsa vaatama). Statistilisse profiili kuuluvad kõikvõimalike registrite alusel majandustegevusega tegelevad ettevõtted.
Alljärgnevalt: statistiline profiil/Äriregister/aktiivsete osakaal
Füüsilisest isikust ettevõtja: 26489/ 32215/ 82%
Täisühing: 123/ 2541/ 5%
Usaldusühing: 980/ 2638/ 37%
Osaühing: 86554/ 158173/ 55%
Aktsiaselts: 2735/ 3493/ 78%
Tulundusühistu: 280/ 1713/ 16%
Euroopa äriühing: 8/ 8/ 100%
Välismaa äriühingu filiaal: 229/ 559/ 41%
Allikas: Statistikaamet, Äriregister
Vaatasin üle: Viimase kümne aasta jooksul on registrite kantud äriühingute arv kasvanud u 100% 85 tuhadelt 169 tuhandeni. Statistilisse profiili kuuluvate äriühingute arv on kasvanud pisut vähem 59 tunandelt 91 tuhandeni.
Parim mida ma teha oskan on võrrelda Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete ja Äriregistri andmeid (pidin sellele töö asjus nagunii otsa vaatama). Statistilisse profiili kuuluvad kõikvõimalike registrite alusel majandustegevusega tegelevad ettevõtted.
Alljärgnevalt: statistiline profiil/Äriregister/aktiivsete osakaal
Füüsilisest isikust ettevõtja: 26489/ 32215/ 82%
Täisühing: 123/ 2541/ 5%
Usaldusühing: 980/ 2638/ 37%
Osaühing: 86554/ 158173/ 55%
Aktsiaselts: 2735/ 3493/ 78%
Tulundusühistu: 280/ 1713/ 16%
Euroopa äriühing: 8/ 8/ 100%
Välismaa äriühingu filiaal: 229/ 559/ 41%
Allikas: Statistikaamet, Äriregister
Vaatasin üle: Viimase kümne aasta jooksul on registrite kantud äriühingute arv kasvanud u 100% 85 tuhadelt 169 tuhandeni. Statistilisse profiili kuuluvate äriühingute arv on kasvanud pisut vähem 59 tunandelt 91 tuhandeni.
Mida tähendab "aktiivne"? Kui ma oma ettevõtte alt korra kuus liigutan väärtpabereid/annan laenu vms, siis olen aktiivne? Mitut palgalist töötajat mul selle tehingu tegemiseks vaja oleks?
Lihtne näide - raamatupidamine. 20 aastat tagasi oli igas reaalselt liigutavas ettevõttes vähemalt 1 selline täiskohaga töötaja. Tänapäeval ostab tugev enamus väikeettevõtteid selle teenuse sisse. 1 raamatupidaja suudab suurema vaevata katta 20 väikeettevõtte vajadused ja teeb ta seda oma ettevõtte alt (kus vaid 1 töötaja - tema ise - kõik muu ostetakse teenusena sisse).
Lihtne näide - raamatupidamine. 20 aastat tagasi oli igas reaalselt liigutavas ettevõttes vähemalt 1 selline täiskohaga töötaja. Tänapäeval ostab tugev enamus väikeettevõtteid selle teenuse sisse. 1 raamatupidaja suudab suurema vaevata katta 20 väikeettevõtte vajadused ja teeb ta seda oma ettevõtte alt (kus vaid 1 töötaja - tema ise - kõik muu ostetakse teenusena sisse).
Kalakajakas
Elanike aasta ekvivalentnetosissetulek
Kas see graafik kuskil numbriliselt ka olemas on? Pildilt on päris keeruline tuvastada palju protsentides madalama ja kõrgema kvintiili sissetulek muutunud on.