Ka see on üks võimalik stsenaarium. EI, mitte hea, mitte mugav, aga …
Ütleme siis nii, et religioon, kombed, sotsiaalsed normid, seadused… need on kõik raamistik, ütleme, “eetos”. Dünaamiline raamistik, mis on vajalik selleks, et tagada antud etnose kestmajäämine enam-vähem stabiilsete keskkonnatingimuste juures.
Ajaloost võib näha, et ühele maastikutüübile, samasuguste kliimatingimuste juures ja samasuguste muude tingimuste juures (geograafline asend, ressursside kättesaadavus jms;)
võib sobida päris mitu erinevat “eetost”.
Islami “probleemiks” on see, et üpris agressiivse “survival first” eetosena, mis on välja arenenud ressursikitsikuse tingimustes (elu on võimalik jõelammil, samm tagasi on kõrb (surm) samm edasi on kibesoolane ookean (surm).
See eetos suudab üsna edukalt kohaneda ka muudes vaenulikes tingimsutes (suurlinnad, enklaavid). Sobivuse kohta… mõtleme… jätkame seda arutelu: