Tartu

Aastaid olen kadedusega vaadanud, kuidas Kilulinna mehed arutavad lõimedes "peatage Edgar" ning "Tallinn põleb" kilobaitide viisi liikluskorratuse ning korruptsiooni küsimusi pealinnas. Meie siin peaga linnas aga ohkame vaid südamepõhjast ja lepime järjekordse jaburdusega andes sellele kättemaksuks mõne ilusa nime nagu näiteks Poola koridor, Lolljala trepp, Preimanni purre, Ajubavabaduse puiestee või Elurikutuse park.

Nüüd on sellel lõpp! Teeme oma Tartu lõime kuhu saame kõik südamelt ära öelda ja enamgi veel!

Tartu hoolib!

Täna otsustasid Tartu linnavalitsuse töötajad, et tulevad tartlastele vastu ning suurendavad haljasalade pindala. Tartu on ju teatavasti üks kivine kõrb ning natukenegi rohelust paitaks kenasti silma. Kuidas aga haljasalasid juurde saada? Väga lihtne, tuleb lihtsalt asjad ümber defineerida! Näiteks teepeenrad võiksid olla haljasalad? Just, needsamad kruusased teepeenrad, mis on aja jooksul rohtu kasvanud. Tehtud--mõeldud! Täna korraldati Tammelinnas massiline trahvimine, mille käigus said teepeenrale pargitud autode omanikud teada, et tegelikult pargivad nad linna haljasalal. Linn pole mitte kunagi neid nn. haljasalasid hooldanud, pigem on piirnevate kruntide omanikud ise sinna muru külvanud, niitnud, lehti riisunud ning prahti koristanud, et kodu ümbrus kenam oleks... Aga nüüd on sellega ilmselt lõpp. Pahameel on suur ja veel trahvimata inimesed arutavad, mida teha. Ilmelt on kõige lihtsam krundiga piirnev teepeenar glüfosaadiga üle käia. Aga mine sa neid hulle linnaviletsuse ametnikke tea; äkki defineerivad taimkatteta kruusa Jaapani aiaks ning trahvivad ikka?
:-D
Teil on linnaelanike raha eest rahastatav arusaamatu lennuliin Soome ning varsti saate omale ka SÜKU. Mis sellest, et lasteaedade ja koolide renoveerimised on SÜKU nimel teadmata ajaks tulevikku lükatud.
Muidugi ei tohi teepeenraid nüüd enam niita, sest elurikkus! Malts ja puju rinnuni on roheline linn! Tartu parke vaadates tekib tahtmine hakata käima neid öösiti vaikse akutrimmeriga rebel-korrastamas.
Aga ise valisite sellised poliitikud sinna, kes amentikkarja kantseldada ei oska või ei taha!?! Vahel ma mõtlen, et miks eesti rahvas soovis vabaks saada? Ilmselt oli mingitlaadi soov, et me saaks ise valida enda ametnike, mitte et need meile Moskvast määratakse. Kuid selle olukorra tekkides, kus me peaks teoorias ise saama valida, ikkagi satuvad ametnikeks selleks täiesti ebasobivad isikud, kes on roheline, kes on lilla või lihtsalt uue aja kommunist. Kuidas selline olukord on tekkinud? Mulle tundub, et meie rahval on talupoja tarkus hakanud kaduma ja antakse valmiskasti ääres hääl täiesti läbi mõtlemata. Ühed ja samad näod võimu juures viib alati selliste olukordadeni, kus hakatakse viima igavusest läbi eksperimente, mis alati lõppeb kellegi trahvimise ja sundimise ja käskmisega ning lõpuks sööme kõik muru ja oleme näost rohelised.
Väikses puust linnas on lähemal vaatlusel igati pealinna-väärilisi ideid/tegevusi:
* Rattatee Riia tänavale olukorras, kus vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea rattatee olemas (Vanemuise tn) või oluliselt väiksema liikluskoormuse tõttu oluliselt vähem autojuhte segav/ratturitele meeldivam võimalus (Lembitu, Elva jms).
* Mõned aastad tagasi pandi pooleks aastaks kinni Puiestee tänav - "teeme torude vahetuse ja kõik muu korraga". Kirusin juba tollal, et oleks ERMi eest minev tee enne Hiinalinnaga ära ühendatud, oleks seda kaost oluliselt vähem olnud. Sel talvel käisin seal ERMi eest mineval veel avamata uuel teel jalutamas - asfalt maas, valgustis olemas, kõnniteed - kõik nagu päris Euroopas... ja siis 200-meetrine "auk" (puhastatud teekoridor). "No teevad kevadel esimese asjana ära - ju jäi osa raha järgmise aasta eelarvesse" mõtlesin. Kevadel pandi alustuseks kinni Jaama-Sõpruse ristmik ja siis juba Puiestee tänav ka, taas pikemaks ajaks. See 200-meetrine "auk" aga püsib vapralt edasi.
* SÜKU - kütame jälle hulga raha betooni ajal, mil linnaeelarve on pehmelt öeldes punases. Lasteaedade ja koolide renoveerimine nõukaajast tänapäevasemale tasemele võib samas oodata.
* Nurme tänava liikluskorraldus. NB! See auto seal mitte ei liigu vastassuunas vaid on igati reeeglitepäraselt ja planeerijate soovidele vastavalt pargitud.
Ühesõnaga said kusagil päeva jooksul Tammelinnas nö teepeenral parkimise eest trahvi ? :D
See viimane on suurepärane pilt ja kommentaar - kui auto pargib autotee kinni, siis see on pmst maailmalõpp, likluse takistamine, jne. Kui sama auto aga kõnniteele suruda, siis probleemi pole, sest "küll nad läbi mahuvad" :D
"2korda2"
Väikses puust linnas on lähemal vaatlusel igati pealinna-väärilisi ideid/tegevusi:
* Rattatee Riia tänavale olukorras, kus vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea rattatee olemas (Vanemuise tn) või oluliselt väiksema liikluskoormuse tõttu oluliselt vähem autojuhte segav/ratturitele meeldivam võimalus (Lembitu, Elva jms).


Siin oleks lahendus panna Vanemuise tn autodele täielikult kinni, kuna vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea autotee olemas. Autojuhid on nõus? :)

üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla.
"stagna"
üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla.

Siiamaani on vastamata küsimus, et miks kergliikleja (jalgrattur) peaks üldse sõitma Tartus Riia tänaval? Miks ta ei võiks seda teha mõnel paralleelselt kulgeval tänaval, nagu näiteks Vainemuise tänav. Samuti saaks kergliiklejale teha läbipääse majade vahele ka teisel pool Riia tänavat samamoodi paralleelseks liikluseks.
Kas keegi suudaks kuidagi lühidalt ja asjalikult ära selgitada SÜKU niivõrd kõrge prioriteetsuse? Tartu linna veebis on kirjas, et eesmärk on uus pind raamatukogule ning võimalus korraldada kunstinäituseid. Eesmärgid ju igati toredad, aga 100 miljonit, millest 70 riigieelarvest?
"ttrust"
"stagna"
üle raudtee sa Vanemuise tänavalt Lõunakeskuse poole sõites ikka ei saa muidu kui pead Riia tänavale ja viadukti alla keerama. Sealt saab muidugi liikuda vaiksemate Lembitu , Nooruse jt väikeste tänavate kaudu Lõunakeskuse poole, kes ei taha suures liiklusvoos olla
jalgrattaga või ka tõuksiga liikumine pole mingi probleem ka tavalise tänava servas kui liiklustihedus on väike, kedagi ei pea seal ära keelama.
Probleem tekib siis kui liiklustihedus on suur ja see kergliikleja tahab samuti seal autode ja busside voos sees olla, sest kuskil mujal tal lihtsalt pole olla.

Siiamaani on vastamata küsimus, et miks kergliikleja (jalgrattur) peaks üldse sõitma Tartus Riia tänaval? Miks ta ei võiks seda teha mõnel paralleelselt kulgeval tänaval, nagu näiteks Vainemuise tänav. Samuti saaks kergliiklejale teha läbipääse majade vahele ka teisel pool Riia tänavat samamoodi paralleelseks liikluseks.


Tahab minna nt Aparaaditehasest Tasku keskusesse. Riia tänav on nii kitsas, et sinna ei mahu kohe mitte kuidagi ära?
Kergliikleja ei taha sõita tänava ääres selleks eraldatud sõidurajal.

Kergliikleja tahab sõita võimalusel sõiduteest eemal, nii et autode müra (aga ka liiklusvool, ülekäigurajad foorid jne.) teda võimalikult vähe segaks. Sõiduteest jalgratturile eraldatud 1,5-2meetrit peaks olema järgnevas ahelas umbes kolmandal-neljandal kohal. Kõige eelistatumad oleks linna läbivad "rohekoridorid" kus saaks sõita ühest pargist/haljasalast/terviserajast teiseni, nii et vahepeal peaks minimaalselt jalgratta seljast maha tulema ja ei peaks arvestama fooridega, jalakäijate ja ristuva liiklusega.

A (esimene eelistus) - kergliiklustee, mis kulgeb kas läbi mõne pargi ja haljasala või promenaadiga paralleelselt
B - kergliiklustee, mis on sõidutee lähedal, aga sellest eraldatud ja kus liigub vähe jalakäijaid
C - jalakäijate tänav või mingi analoogne "no-car zone" sõltuvalt jalakäijate hulgast
D - lihtsalt tühi kõrvaltänav (minimaalse liiklusega)
E - keskmise või tiheda liiklusega tänaval sõidutee kõrvale tehtud jalgratta sõidurada (autodest minimaalselt eraldatud)
F - sõitmine tänaval sõiduraja parempoolses servas
"invictus"

Tahab minna nt Aparaaditehasest Tasku keskusesse. Riia tänav on nii kitsas, et sinna ei mahu kohe mitte kuidagi ära?

Ju siis ei mahu ära, et nad hakkavad seal autode liiklust kapitaalselt piirama.
Tartu jalgratturitega on kaks probleemi:
- Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust. Riia tn samas suunas autode-busside-rekkade vahel peaks see kuskilt tekkima?
- Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui ja nad sõidavad edasi kõnniteel suvalises suunas, parklas või ka sõiduteel, aga rattatee suunaga nt vastupidises suunas. Ei autojuhid ega jalakäijad ei saa enam mitte kuskil kindlad olla et neile suvalises kohas ette/otsa ei sõideta. Milleks see rattatee siis üldse ehitati?
"sakuska"
Tartu jalgratturitega on kaks probleemi:
- Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust. Riia tn samas suunas autode-busside-rekkade vahel peaks see kuskilt tekkima?
- Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui ja nad sõidavad edasi kõnniteel suvalises suunas, parklas või ka sõiduteel, aga rattatee suunaga nt vastupidises suunas. Ei autojuhid ega jalakäijad ei saa enam mitte kuskil kindlad olla et neile suvalises kohas ette/otsa ei sõideta. Milleks see rattatee siis üldse ehitati?

See on algusest saadik olnud kättemaks autodele.
Jalgrataste ja eriti pisikeste ratastega skuutrite vastu kõnniteel aitavad reljeefsed sillutisekivid. Eriti kui nende muster on diagonaalis.

"invictus"
Siin oleks lahendus panna Vanemuise tn autodele täielikult kinni, kuna vaevalt 100m paralleeltänaval on juba igati hea autotee olemas. Autojuhid on nõus? :)

Tallinnas ja Tartus levib kuri tõbi nimega veloidiotism. Ei, noh, mulle meeldivad ka vaiksed rohelised linnakesed - aga paraku on Tallinna ja Tartu puhul Eesti suurimate linnadega. Linnade tekke põhjuseks ja eksistentsi mõtteks on transporditeede ühendamine ning teenitava rahalise ressursi koondamine. See omakorda toob kaasa äri kasvu, edasi koonduv raha aga intellektuaalse kasvu igas plaanis - teadusest ja kunstist kulinaariani. See kõik on aga transpordi kokkusõlmimise tulemusena tekkiv tulemus. Ilma logistikata ei saa linn tekkida ega linnana toimida. On küll tehtud katseid luua administratiivseid linnu, aga nende võime iseseisvalt väärtust luua ei ole ajaloos kinnitust saanud.
Seega linnast teeb linna transport. Võtke see ära ja tulemuseks on vaesuv küla. Vaesuva küla ekvivalendiks linnakeskkonnas on geto, slumm. Slummistumine saab olema ka Tallinna ja Tartu tulevik, kui ideoloogiast kantud linna funktsioonide surmamine jätkub.
Ei ole ju keeruline aru saada?
Ma saan osalt Marvini kirjeldatud veloidiotismi põhjustest aru (saan aru != kiidan heaks). Inimene on oma olemuselt endiselt primaat, kes tahaks tunda talla all pehmet sammast, pea kohal varjulist puuvõra ja tatsata ringi turvalises ruumis, kus ei pea kogu aeg ohtude suhtes pinges olema ja vasakule-paremale vahtima. Kogu inimkonna 300 000 aastane areng on suunanud tema psüühikat ja füsioloogiat sellise keskkonnaga kohastumise suunas. Puurikana või rebasefarmi eluviis pole talle loomuomane.

Viimase 0,06% inimeseksoleku aja jooksul on tema elukeskkond aga kardinaalselt muutunud. Primaat elab nüüd nagu kilu karbis teiste omasugustega kokku pressituna saastatud keskkonnas. Tema aju on liikumisruumi üleküllastavatest heli-, värvi-, lõhna- ja liikumisstiimulitest pidevas ülestimuleerituse seisundis. Ime siis, et inimloomal hakkavad kruvid logisema ja ta jagatud ahta avaliku ruumi pärast teistega kisklema kukub. Tegelikult tahaks primaat inimeses lihtsalt rahu ja vaikust saada ning oma loomusunni kohaselt privaatses ruumis askeldada. Aga ta ei saa - ta on toiduahelat pidi aheldatud selle koha külge, kus õnnestub söögipoolist hankida ning konkurents on kõva. Pärdik on õnnetu ja pahur. Ostab ratta ja paneb lycra selga, et sublimeerida alateadvuses kummitavat loomuvajadust asendustegevustesse. Teine jälle ostab auto ja toonib selle taga- ja külgaknad võimalikult tumedaks, et see meenutaks talle turvalist urgu, mille suudmelt ta välisilma piilub