"PeaLiK" Ma saan osalt Marvini kirjeldatud veloidiotismi põhjustest aru (saan aru != kiidan heaks). Inimene on oma olemuselt endiselt primaat, kes tahaks tunda talla all pehmet sammast, pea kohal varjulist puuvõra ja tatsata ringi turvalises ruumis, kus ei pea kogu aeg ohtude suhtes pinges olema ja vasakule-paremale vahtima. Kogu inimkonna 300 000 aastane areng on suunanud tema psüühikat ja füsioloogiat sellise keskkonnaga kohastumise suunas. Puurikana või rebasefarmi eluviis pole talle loomuomane.
Viimase 0,06% inimeseksoleku aja jooksul on tema elukeskkond aga kardinaalselt muutunud. Primaat elab nüüd nagu kilu karbis teiste omasugustega kokku pressituna saastatud keskkonnas. Tema aju on liikumisruumi üleküllastavatest heli-, värvi-, lõhna- ja liikumisstiimulitest pidevas ülestimuleerituse seisundis. Ime siis, et inimloomal hakkavad kruvid logisema ja ta jagatud ahta avaliku ruumi pärast teistega kisklema kukub. Tegelikult tahaks primaat inimeses lihtsalt rahu ja vaikust saada ning oma loomusunni kohaselt privaatses ruumis askeldada. Aga ta ei saa - ta on toiduahelat pidi aheldatud selle koha külge, kus õnnestub söögipoolist hankida ning konkurents on kõva. Pärdik on õnnetu ja pahur. Ostab ratta ja paneb lycra selga, et sublimeerida alateadvuses kummitavat loomuvajadust asendustegevustesse. Teine jälle ostab auto ja toonib selle taga- ja külgaknad võimalikult tumedaks, et see meenutaks talle turvalist urgu, mille suudmelt ta välisilma piilub
Ma ei tea, kas päris nii ikka on? Meie elukeskkond Eestis on ikka radikaalselt erinev mujal maailmas levinust. Kui isegi vaadata inimtsivilisatsiooni sünniaegad esimeste linnade väljakaevamisi, siis majad olid kõik väga tihedalt kokkus surutud. Hea näide on kasvõi keskaegsed linnad. Linna idee on ikka selles, et hõlbustada logistikat, kaubandust ja omavahelist suhtlemist.
Linnad olid "kokku surutud" kaitse otstarbel. Vaata kuidas Prantsuse "külad" on ehitatud. Välisseinad akendeta ja moodustavad "kaitsemüüri". Tänavad on labürint - lõks igale rumalale ründajale. Meie kandis, kus rüüstajate eest pigem metsa põgeneti on ka "hajaküla" tüüpiline ehitusvorm.
Ma küll pole päris täpselt Tartu ajalooga kursis, aga sealset arhitektuuri vaadates on üsna väheusutav, et Riia ja Vanemuise tänavate rajamisel keegi üldse autode peale mõtles :)
Viimase kolmveerand sajandi jooksul eksisteerinud versiooni puhul ikka mõeldi. Sõda jättis sinna varemete väljad, mis hiljem tasaseks lükati. Paar aastakümmet hiljem, kui nendele lagedatele midagi ehitama hakati, muudeti ka tänavavõrku, ilmselgelt juba autotransporti silmas pidades.
Just jah, ja nt Liivalaia, Paldiski mnt ja Kristiine ristmik Tallinnas, kus pole haisugi rattateedest vaid üksnes lakkamatud asfaltiväljad on umbes, sest...reasons? Kes seal lumehelbekest autoroolis kiusab tema üllal eesmärgil muuta Tallinnat enda auto võimalikult linnalikuks?
No sõda ei purustanud ka kogu Riia tänavat varemeväljadeks. Näiteks Kaitseliidu maja Riia mäel, Pauluse kirik,"Hall maja" Riia tn ja Pepleri nurgal. Sõjaeelseid maju on Riia tänaval teisigi. Nende säilinud majade vahelt siis aeti tänav niisugune nagu seda tollal ajada saadi, väga ülilaia ei saanud teha ja tolle aja autode arvu arvestades polnud ka mõtet. Vene vägede poolt 1941.a.purustatud ja hiljem uuesti ehitatud viadukti pealt on näha kui laia tänavat seekord sooviti( jalakäijatele oli seal enne rekonstrueerimist ikka väga vähe ruumi ) , hea, et see üldse niigi lai tehti, kuid näe, ikkagi jäi tuleviku jaoks kitsaks
Juba esimese Eesti ajal hakati ehitama maju arvestusega, et tänav muudetakse tulevikus tunduvalt laiemaks. Tallinnas on seda nii mõnegi tänava juures näha. Näiteks: Tallinnas Luise tn 22 kinnistu. (Eestiaegse, 1938. aastal ehitatud hoone arhitektiks on 1930. aastate üks tuntumaid ja tegusamaid arhitekte Tallinnas- Eugen Sacharias.)
Ma küll pole päris täpselt Tartu ajalooga kursis, aga sealset arhitektuuri vaadates on üsna väheusutav, et Riia ja Vanemuise tänavate rajamisel keegi üldse autode peale mõtles :)
Tartu tekkis kohta, kus olulised maanteed said üle jõe minna - ülesvoolu on sood, allavoolu ka. Puhas logistikaülesanne. Autod polnud olulised ning nendest ma ka ei rääkinud.
Riia maantee vasakusse äärde jäi jõest kuni raudteeni ainult Kaitseliidu maja püsti (küll põlenud müüridena, aga siiski). Paremasse äärde jäi kuni Pepleri nurgani vist kaks maja alles. Hiljem muudeti Riia tänava alguse sihti, muutus ristumiskoht Tähe tänavaga (tänane Struve tänav oli algselt Tähe, Struve- Riia ristmikult läks Tähe läbi tänaste elamute otse praeguse Tähe kurvini). Nii tähe kui Riia tehti seejuures oluliselt laiemaks. Riia tänava esimene laiendamine toimus muidugi juba varem, 1920ndate lõpus. Tänase Kaitseliidu maja asemel oli postijaam, mille abihooned mis jäid suuresti praeguse Riia tänava koridori ja kino kohale. Postijaama peahoone asus Kaitseliidu maja tulevasest kohast pisut põhja pool ja sulges osaliselt tänase Riia tn koridori. Kui Tartu kesklinn oleks sõjatulest rohkem pääsenud, võinuks liikluskoridorid oluliselt teisiti kujuneda. Oli ju ka Turu tn palju kitsam, Vabaduse tn jõele lähemal ning kitsam jne.
"ttrust" Juba esimese Eesti ajal hakati ehitama maju arvestusega, et tänav muudetakse tulevikus tunduvalt laiemaks. Tallinnas on seda nii mõnegi tänava juures näha. Näiteks: Tallinnas Luise tn 22 kinnistu. (Eestiaegse, 1938. aastal ehitatud hoone arhitektiks on 1930. aastate üks tuntumaid ja tegusamaid arhitekte Tallinnas- Eugen Sacharias.)
Jah, just nimelt. Vaadates ka Stalini aegset Luise 4 hoonet, siis see on samal kaugusel tänavast nagu Luise 22. Kaponautide uus monstrum aga selle lähenemisega ei arvestanud :)
P.S. ttrust, kuidas Sulle see maja (Luise 22) silma jäi? Lihtsalt uudishimust -- elan ise sealkandis...
Vanemuise tn rattatee on TÜHI. Järelikult pole sellel suunal sõitmiseks mingit olulist nõudlust.
Vanemuise rattatee on tühi sellepärast, et 1) Vanemuise tänaval ei ole midagi, 2) Vanemuise tn rattatee on ebakompetentselt ja ebakvaliteetselt ehitatud (rennid tekitavad kukkumisohtu, parkivate autode uksed avariiohtu) 3) Vanemuise tn looduslik profiil ei soosi rattasõitu (väga järsk tõus Vanemuise mäele).
See on üsna tüüpiline nähtus, et ametnikud ehitavad uhke rattatee kohta, kuhu NEIL on mugav ehitada, ja siis kurjustavad ratturitega, et miks te seal ometi ei sõida. Aga rattur on tegelikult täitsa tavaline inimene ja tahab sõita sinna, kuhu ka autojuht.
Seda, et suuna järgi on nõudlust, näitab ratturite seegamine Riia tänaval. Seal on poed ja asutused, sealtkaudu pääseb Maarjamõisasse ja Lõunakeskusse. Vanemuise tänav ei vii paraku kuhugi.
Vaksali tänava näide ütleb, et võib ehitada igati pädeva rattatee populaarsele marsruudile, aga 2/3 ( ei liialda, pigem hoian tagasi) ratturitel on sellest sügavalt pohhui
Minu mulje just vastupidine, Vaksali tänav on õnnestunud näide rattaliikluse korraldamisest. Varem ei sõitnud seal rattaga peaaegu keegi, nüüd aga tänu korralikele rattaradadele pidev rattaliiklus aastaringselt.
Sõitsin vanalinnast rattaga Physicumi päris tihti, võin öelda, et mööda Vanemuiset ei läinud küll mitte kunagi. Ilmselt mäe järskus on üks põhjus, aga see on tõeliselt ebamugav rattatee igas aspektis. Riia mnt ongi tegelikult vist kõige laugem? Kassitoome ka.
Riia mäe tõus on u 4%, Vanemuise tõus u 8%, see seletab, miks Vanemuisest eriti üles ei taheta minna. Kui tõus on üle 2-3%, siis on kõndimine efektiivsem kui rattaga sõitmine.
Vanemuise tn pidi pole ka allamäge suunas kedagi näha, ei tea mis seda takistab? Vaksali tn rattatee ongi väga hea, aga probleem on selles, et 2/3 rattureid seda ei kasuta, vaid sõidab nagu jumal juhatab (kõnniteel väga suur osa, mis on täielik porno).
Mine proovi sealt allamäge sõit rattaga ära. Rattatee lõpeb just enne suurt Vanemuist ootamatult ära. Rattur leiab end keset busside, taksode, teatri parklasse keeravate autode jm liikluse virrvarri, seejuures järsul langusel, mis viib otse ristmikule. Igal juhul on mõistlikum ja turvalisem laskuda Riia maantee rattateed mööda, mis on laugjam ja muust liiklusest taraga eraldatud. Tõsi, seal tuleb jälle vaadata, et jalakäijad ette ei koperda.
Kinnitan viimast vastust. Lisaks on seal (või 2022 oli) rattatee kahesuunaliseks muutumine raamatukogu juures ja kui seda ei märka, siis on kiirelt tuutu. Mägi saab hästi järsku otsa pimeda nurgaga ja edasi ei tule enam midagi. Pmst võid pöörata Ülikooli peale kus on see lai “kergliiklustee” mille mingi “planeerija” on pikkinud nurkrenne täis ja siis hammaste plaginal pironi sõita.
Ma sõitnud sealt nii üles kui alla mitu aastat järjest. Null probleemi. Teatri nurga juures on küll üks loll koht, kus rattatee siirdub kõnniteele - aga ei miskit liiga hullu. Ma loodan, et keegi ei pea normaalseks kesklinnas 30+ kmh mäest alla kihutada? See võib Riia tänaval sama fataalselt lõppeda.
Ei tea, kas käite Vanemuise tänaval ainult kell 18.57 ja otsite teatrisse minekuks parkimiskohta, et nii frustreerunult Vanemuise tänava rattateed on TÜHJAD! hüüate. 8-9 kandis ja 16-17 kandis, kui Karlova, Supilinn, Tammelinn, Tähtvere, Vaksali liiguvad Vanemuise kandi lasteaedade ja koolide kaudu kesklinna kontoritesse, on just sel tänaval vahel rattaid rohkem kui autosid
"jpedro" Ei tea, kas käite Vanemuise tänaval ainult kell 18.57 ja otsite teatrisse minekuks parkimiskohta, et nii frustreerunult Vanemuise tänava rattateed on TÜHJAD! hüüate. 8-9 kandis ja 16-17 kandis, kui Karlova, Supilinn, Tammelinn, Tähtvere, Vaksali liiguvad Vanemuise kandi lasteaedade ja koolide kaudu kesklinna kontoritesse, on just sel tänaval vahel rattaid rohkem kui autosid
Mina liigun seal rattaga AINULT tipptundidel ja räägin, mis siis toimub ( või siis ei toimu). Vaksali tänaval on samal ajal väga tihe rattaliiklus.