jerofejevi teemasse toomisega meenus, et eelmisel nädalal ootamatu kutse peale ühele sünnipäevale tormates oleksin peaaegu kingitusega puterdanud .... haarasin seinalt ühe kobedama marche peedi, sellega oli tegelikult juba kõik korras .... aga. kui enne väljumist tekkis mõte, et miksmitte juubilari ka meeleoluka kirjandusega rõõmustada, sattus riiulites raamatuid lapates pihku kõikide meie hemisfääri ropu suuga joodikute eepos 'moskva-petuški' .. marker oli juba käes, et pühendust kirjutama hakata, kuid õigel hetkel tuli aru pähe ja kullafond jäi koju alles .. kingituseks läks siiski mitte palju kehvem valik - üks aegade asjalikumaid ja lõbusamaid reisijuhte, peter moore 'tualetis mitte sittuda' )
Siin on juba vähe kangemat kraami:D
https://ypsilon.postimees.ee/7827117/tareen-noukogude-armees-tarvitatud-tareen-on-aegumatult-halb-droog
https://ypsilon.postimees.ee/7827117/tareen-noukogude-armees-tarvitatud-tareen-on-aegumatult-halb-droog
muurek? Nii palju kui mina vanameistri teost eest-takka ja tagant ette olen uurinud, ei mäleta, et Jerofeev väga obstsöönsusi ja ekspletitiive oleks tarvitanud. See on vast rohkem Juha Vuorineni liivakast.
Teema kokkuvõtteks võib ütelda, et selleks ÕIGEKS ennast- ja maailmahävitavaks (või maailmaeitavaks) süstemaatiliseks ja põhjalikuks alkohoolikuks olemise jaoks, on ikka slaavi verd vaja. Muidu pole seda õiget ängi ja kaamost. Kerouac ja Bukowski tinutasid, selleks et oleks FUN. (või pohmaka peletamiseks) Erofeev ja Pilch tinutasid selleks, et poleks PIINAVALT VALUS ja saaks maailma olemasolu oma meeltest kustutada. Esimesed on Amatöörid-Alkoholistid, viimased Tõelised Alkohoolikud. Siin on vahe!
Teema kokkuvõtteks võib ütelda, et selleks ÕIGEKS ennast- ja maailmahävitavaks (või maailmaeitavaks) süstemaatiliseks ja põhjalikuks alkohoolikuks olemise jaoks, on ikka slaavi verd vaja. Muidu pole seda õiget ängi ja kaamost. Kerouac ja Bukowski tinutasid, selleks et oleks FUN. (või pohmaka peletamiseks) Erofeev ja Pilch tinutasid selleks, et poleks PIINAVALT VALUS ja saaks maailma olemasolu oma meeltest kustutada. Esimesed on Amatöörid-Alkoholistid, viimased Tõelised Alkohoolikud. Siin on vahe!
"decibel"
Siin on juba vähe kangemat kraami:D
https://ypsilon.postimees.ee/7827117/tareen-noukogude-armees-tarvitatud-tareen-on-aegumatult-halb-droog
Vaatan, et osta.ee-s on selle apteegikarbikese hinnaks 2.99, mis teeb laksu hinna vist soodsaks?
Millest Ruitlane ei räägi .... samas karbis on lisaks Tareenile ka süstal Promedoliga, mis on sünteetiline morfiin ...
"Offf"
muurek? Nii palju kui mina vanameistri teost eest-takka ja tagant ette olen uurinud, ei mäleta, et Jerofeev väga obstsöönsusi ja ekspletitiive oleks tarvitanud. See on vast rohkem Juha Vuorineni liivakast.
lugesin seda küll viimati nii umbes mõnikümmend aastat tagasi ja kõik ei pruugi päris täpselt meeles olla, aga niipalju kui mäletan, sisaldas see kõikide elukutseliste parmude tüvitekst siiski lisaks ajaloo-, kultuuri- ja muude teemalistele filosoofilistele mõtisklustele, seda muidugi katkematu ja armutu tinapanemise taustal, ikkagi ka üksjagu krõbedamat kõnepruuki .. aga juua, läbustada, põrutada ja ropendada saab kirjanduses ka mingil raskestiseletataval intelligentsel moel ja 'stiilselt'.. vastupidiselt bukowskile ja jerofejevile, ma vuorineni üle paari lehekülje lugeda ei saa - liiga labane )
Siinkohas ei teeks paha ehk ära mainida, et Jerofeevi tekst on äärmiselt "tihe". Pea-aegu iga lause või lõik on referents mõnele krestomaatilisele tekstile. Seda kõike muidugi pideva ohjeldamatu ängistava tinapanemise saatel. Kodaniku äng (ja mitte ainult rängast pohmakast tingitud) on nii vägev, et katsu või käega. Seda ei vaigistaks isegi konsenteeeritud piiritusega. Ülalnimetet kaunis õhukese vihiku kohta on kirjutatud üks 1000-leheküljeline monograafia-doktoritöö, kus on tekst pulkadeni lahti võetud ja viidetega varustatud "see lõik on parafraas sealt ja sealt raamatust", "too lõik on korrektiivne allusioon sellele ja sellele" jne. Paraku pole monograafia ise mulle kätte sattunud, tean tolle olemasolust ainult viite tõttu interneti-kataloogis.
Muide ängi ja "meeleheitejoomise" imelise raamatusse valamisega on hakkama saanud ka Sandor Tar ja Milan Kundera. Selle koha pealt tuleb slaavlaste ees küll müts maha võtta. Nende kaamos on peen, kirjanduslik ja nauditav. Vuorineni masendus on ropp, räuskav ja "jõmlik". Labane. Bukowski balansseerib kusagil hea maitse ja matslikuse piiri peal. Osavalt balansserib :)
Aga jutt on kuidagi häbematult intellektuaalselt läinud SELLE teema kohta.
Muide ängi ja "meeleheitejoomise" imelise raamatusse valamisega on hakkama saanud ka Sandor Tar ja Milan Kundera. Selle koha pealt tuleb slaavlaste ees küll müts maha võtta. Nende kaamos on peen, kirjanduslik ja nauditav. Vuorineni masendus on ropp, räuskav ja "jõmlik". Labane. Bukowski balansseerib kusagil hea maitse ja matslikuse piiri peal. Osavalt balansserib :)
Aga jutt on kuidagi häbematult intellektuaalselt läinud SELLE teema kohta.
Luuletaja surm annab värssidele veenvuse. Häh, sellel Pilchil jätkus jultumust elada 68 aastaseks ja surra siis veel vandushaigusesse - parkinsonismi. Kerouac läks kultuurselt verd oksendades 47 aasta vanuses maksatsirroosiga. Kõigi parmude ja narkarite messias E.A.Poe suutis 40ndaks eluaastaks jõuda nii kaugele, et lõpetada sonides sedavõrd massiivse organite hulgikahjustusega, et siiamaani pole sotti saadud, mis nendest primaarne oli.
Bukowskyl jätkus häbematust elada suisa 74 aastaseks ja surra leukeemiasse. On muidugi ka ports neid, kes pole maksatsirroosi võlusid ära oodanud vaid on ise kuuli kihutanud...
...ja siis on Amy Winehouse.
Joomisest kirjutamine on umbes nagu reformierakonna kritiseerimine, s.t. niikaua okei kuni see ei muutu asjaks iseeneses
Vahet tuleb teha, kas kirjutatakse joomisest või kirjutatakse siis kui ollakse joomisest silmini täis. Viimased üllitised kuuluvad statuudi järgi siinsesse foorumisse. Esimesed mitte. Õnneks osad selles ei eksi ja vahvaid pikki triaade kiidetakse taevani.
Beati meeste kangelaslikkusest lugesin üks 40 aastat tagasi. Kas Ginsberg mitte ise kellegi teise ilma ei saatnud?
Need elulood on omamoodi huvitavad. Kerouaci mõned kirjeldused on päris head.
Steinbecki Salinase ja Monterey kandi lood on oluliselt vaimukamad.
Need elulood on omamoodi huvitavad. Kerouaci mõned kirjeldused on päris head.
Steinbecki Salinase ja Monterey kandi lood on oluliselt vaimukamad.
"tonis"
Beati meeste kangelaslikkusest lugesin üks 40 aastat tagasi. Kas Ginsberg mitte ise kellegi teise ilma ei saatnud?
Need elulood on omamoodi huvitavad. Kerouaci mõned kirjeldused on päris head.
Steinbecki Salinase ja Monterey kandi lood on oluliselt vaimukamad.
Burroughsit vist mõtled
Biitnike kvintessentsi võtab ehedalt kokku Bill Cannastra, kes leidis, et hea mõte oma lakku täis pea metroorongi aknast välja toppida ja sel teel sellest ilma jääda.
"ttrust"
Vahet tuleb teha, kas kirjutatakse joomisest või kirjutatakse siis kui ollakse joomisest silmini täis. Viimased üllitised kuuluvad statuudi järgi siinsesse foorumisse. Esimesed mitte. Õnneks osad selles ei eksi ja vahvaid pikki triaade kiidetakse taevani.
Täitsa paljud kodanikud panevad paberile siiski omi kogemusi ja seda sugugi mitte kaine peaga.
Saab ka kasutada näit. tööriista nimega ebausaldusväärne jutustaja
"opex"
Saab ka kasutada näit. tööriista nimega ebausaldusväärne jutustaja
Kuigi nimetatud artiklis ei olnud The Drunkard eraldi välja toodud, meenub kohe nii mitugi kirjandusteost, kus "Vana Jõruja Jutustab" on võttena kasutusel olnud.
Praegu tuli selline mõte:
Tegin Tinderi konto omale vahepeal, kui naisega tülis olin. Proovisin võimalikult cool seal olla, aga sain laike ainult 50ndates aastates naistelt, kes olid täiesti lootusetud. Kui oma naisega ära leppisin, siis kustutasin konto, kuna ta käskis. Tegelikult ideeliselt nõustusin temaga, aga häiris just see pealetükkiv toon. Olen suure egoga, nagu ennastimetlevale artistile kohane. Armastan tegelikult 90ndate alt-rokki, kuulan seda tihti täis peaga, enne magama jäämist. Just selle vokaali pärast, mis on teadupärast olulisim instrument, kuigi paljud seda ei mõista. Mõtlesin nii, ise samas endavanuseid naisi vanamuttideks pidades, eks sellel noorusefetishil ole ka oma koomiline pool
Mõtlen, kuhu edasi arendada faabulat, kas on soovitusi?
Tegin Tinderi konto omale vahepeal, kui naisega tülis olin. Proovisin võimalikult cool seal olla, aga sain laike ainult 50ndates aastates naistelt, kes olid täiesti lootusetud. Kui oma naisega ära leppisin, siis kustutasin konto, kuna ta käskis. Tegelikult ideeliselt nõustusin temaga, aga häiris just see pealetükkiv toon. Olen suure egoga, nagu ennastimetlevale artistile kohane. Armastan tegelikult 90ndate alt-rokki, kuulan seda tihti täis peaga, enne magama jäämist. Just selle vokaali pärast, mis on teadupärast olulisim instrument, kuigi paljud seda ei mõista. Mõtlesin nii, ise samas endavanuseid naisi vanamuttideks pidades, eks sellel noorusefetishil ole ka oma koomiline pool
Mõtlen, kuhu edasi arendada faabulat, kas on soovitusi?
"mykoloog"
Praegu tuli selline mõte:
Tegin Tinderi konto omale vahepeal, kui naisega tülis olin. Proovisin võimalikult cool seal olla, aga sain laike ainult 50ndates aastates naistelt, kes olid täiesti lootusetud. Kui oma naisega ära leppisin, siis kustutasin konto, kuna ta käskis. Tegelikult ideeliselt nõustusin temaga, aga häiris just see pealetükkiv toon. Olen suure egoga, nagu ennastimetlevale artistile kohane. Armastan tegelikult 90ndate alt-rokki, kuulan seda tihti täis peaga, enne magama jäämist. Just selle vokaali pärast, mis on teadupärast olulisim instrument, kuigi paljud seda ei mõista. Mõtlesin nii, ise samas endavanuseid naisi vanamuttideks pidades, eks sellel noorusefetishil ole ka oma koomiline pool
Mõtlen, kuhu edasi arendada faabulat, kas on soovitusi?
Sinu puhul oleks loomulik tuua sisse progressiivseid teemasid. Tinderis pettumine võiks tekitada soovi otsida samasoolist suhet, ehk läheb paremini. Edasi võiks minna nii, et proovid Grindr´it. Selle järel või paralleelselt võiksid üksikasjaliselt kirjelda oma soovahetusprotseduure. Kuid see olgu kõik vaheetapp ülima eesmärgi saavutamisel, mis on, nagu ma olen aru saanud, binaarsest sooikkest vabanemine. Hea oleks sisse tuua ka kliimamuutus, inimtekkeline. Näites soovahetusoperatsiooni järgsed tüsistused seoses kuuma ilma ja atmosfääri suurenenud CO2 sisaldusega. Paljudel lehekülgedel tuleks juttu teha isikutest, kellelt sa oled innustust saanud kõikide hädaolukordadega silmitsi seistes, kohustuslikud nimed on Biden, Kaja Kallas, Greta Thunberg ja Marx. Põnevuse lisamiseks tuleb sisse tuua mustad jõud. Mis saaks olla põnevam kui keegi Helmetest tungimas operatsiooniruumi, kus toimub sinu soovahetus, et vahetada hapnikuballoon süsihappegaasi vastu. Sel juhul pole isegi vaja mainida kliimahädaolukorda- kõik lugejad saavad sellest niikuinii aru. Hiljem, taastumispalatis, lendleb ringi üks suitsupääsuke...See jätab otsad lahti- kurjus ei ole veel lõplikult võidetud, saab edasi kirjutada, kui nõudlust on. Ma arvan, et on, isegi niipalju, et saad juba eluajal bareljeefi kirjanike liidu maja seinale Smuuli oma kõrvale.
"mykoloog"
Praegu tuli selline mõte:
Tegin Tinderi konto omale vahepeal, kui naisega tülis olin. Proovisin võimalikult cool seal olla, aga sain laike ainult 50ndates aastates naistelt, kes olid täiesti lootusetud. Kui oma naisega ära leppisin, siis kustutasin konto, kuna ta käskis. Tegelikult ideeliselt nõustusin temaga, aga häiris just see pealetükkiv toon. Olen suure egoga, nagu ennastimetlevale artistile kohane. Armastan tegelikult 90ndate alt-rokki, kuulan seda tihti täis peaga, enne magama jäämist. Just selle vokaali pärast, mis on teadupärast olulisim instrument, kuigi paljud seda ei mõista. Mõtlesin nii, ise samas endavanuseid naisi vanamuttideks pidades, eks sellel noorusefetishil ole ka oma koomiline pool
Mõtlen, kuhu edasi arendada faabulat, kas on soovitusi?
Aga tegelikult... drumroll... ei kustutanud kontot ära. Sattusin kohtingule. Ikka seesama 50-ndates naine. Olin esimesel kohtumisel osav, või oli seda hoopis tema? Ma ei tea, igatahes me kohtusime veel...
Järgneb lugu kuidas peategelasel tekib kõrvalsuhe. Tema ja kõrvalsuhte vahel tekib usaldus ja nad räägivad üksteisele peaaegu kõigest. Ootamatult avastab peategelane, et me kõik oleme inimesed, ja et peale 90-ndate altrocki on ka teisi asju. Jutu vahele tulevad episoodid kodusest pereelust, peategelane avastab rohkem enda ja abikaasa kohta. Kuid kõik head asjad saavad kord otsa...