Kurb, väga kurb. Kaja Kallas, Siim Kallas, Kristina E200 Kallas...kes veel kallas? Ja kõigil neil hakkab elu hääbuma. Kuidas me ilma nendeta saame? Allikas: Lomas del Marques, Rioja, Gran reserva 2015.
Kuna tahtsin kultuurne näida, siis käisin täna kahel dzhassikonsal, mõlemad olid nauditavad, aga jazzi puhul häirib mind see vastik kokkuleppeline vaoshoitus, hillitsetus, talumatu raskus nende hinges, mis kogu aeg nagu laotub üle kõige, tahaks nagu ühel hetkel öelda, et tüübid, lets go nuts, aga ei saa, kuna see ei sobi ei jazzimehele ega eneseteadlikule jazzipublikule. Üks mu sõber jazzigurmaan ütles kunagi, et see on intelligentse inimese mäss, ei nõustunud temaga, kuna emotsioon ja intelligentsus ei ole seotud. Pigem on nii, et inimesed on lihtsalt ise liiga institutsionaliseerunud ja ei suuda sellest väljaspoole näha, vabandades seda enda intelligentsusega. Eks meile kõigile meeldib nii enda kohta mõelda, aga tuleb valmis olla nendeks hetkedeks kui selles narratiivis kahtlema hakkad.
Muss jättis mind suhteliselt külmaks, aga nautisin seda kuidas inimesed teavad täpselt, mida nad teevad. Profesionaalsusel, kuigi mõistan, kui seda sõimusõnana kasutatakse, olgem ausad, on siiski oma sügavam mõte. Suhtlesin vaheajal baaris shampanjaklaasi kõrval dzhässipublikuga teemadel nagu “miks ERSO puhkpillisektsioon nii palju joob” ja “kellega kultuuriministri nõunik ikkagi magab.” Ühel hetkel, kui tundsin, et pean lahkuma, tänasin viisakalt, rõhusin peokorraldajale adresseeritud hüvastijäturemarkides põhiväärtuste ja professionaalsuse paratamatule võidukäigule ja sellele, kui tähtis on kultuuriliselt mõista meie pärandi olulisust.
Põgenesin tegelikult selleks, et minna indibändi konsale, mida armastan. Esiteks, kuna tema hääles on igatsus, ja teiseks kuna ta räägib asjadest täpselt nii, nagu õige on. Olen straight kusjuures, ja räägin puhtalt spirituaalsel tasandil, igasugune seksuaalne dimensioon kogu imetluses puudub täielikult.
Tungisin esiritta ja laulsin kõik lood kaasa, üleminekute kohal ekstaatiliselt keha võngutades, laulja vaatas mulle kergelt kaastundlikult noogutavalt silma, pärast tuli lava taga õlleputka juures mulle õlletops näpus vastu, võtsin talt kaela ümbert kinni ja ütlesin: “mees, ma tean täpselt, mida sa mõtlesid, täpselt, nagu rusikas oleks lukuauku raksatanud.” Tahtsin vist mingit ütelust silmaaugust tsiteerida, aga kuskil seal läks mõttelõngas vist vussi midagi. Noh, idee jõudis kohale, ma loodan. Võtsin talt õlgadest kinni ja röökisin talle näkku: “Türa, mees, palun hoia seda jumalikku puudust endas!” Lisasin sinna otsa monoloogi mingist kosmilisest kooskõlast ja progressi vältimatusest. Ta muutus kergelt häbelikuks, ilmselt aru saades objektiks olemise paratamatust raskusest, ja proovis suhestumist järgmisele tasandile viia mulle otsa põrnitsedes ja mõistvalt noogutades: “tavai mees, okei, ülikõva, kuule davai teeme nii, jaa absoluutselt, ah ära aja pada, mine vittu oma jutuga mees.” Lahendasin olukorra talle õlale patsu pannes ja öeldes “ära siis mees vituttaa ja pane hullu edasi.” Top guy, mega tüüp on see mees. Jalutasin eemale.
Läksin koju ja mõtlesin taksos olles sellele, et vahest on nii, et sa leiad mingi tasakaalu erinevate pooluste vahel mingil sellisel viisil, mida sa eile ei oleks endale veel ette kujutada ka osanud.
A huvitav, mis selle indibändi nimi võis olla?
Muss jättis mind suhteliselt külmaks, aga nautisin seda kuidas inimesed teavad täpselt, mida nad teevad. Profesionaalsusel, kuigi mõistan, kui seda sõimusõnana kasutatakse, olgem ausad, on siiski oma sügavam mõte. Suhtlesin vaheajal baaris shampanjaklaasi kõrval dzhässipublikuga teemadel nagu “miks ERSO puhkpillisektsioon nii palju joob” ja “kellega kultuuriministri nõunik ikkagi magab.” Ühel hetkel, kui tundsin, et pean lahkuma, tänasin viisakalt, rõhusin peokorraldajale adresseeritud hüvastijäturemarkides põhiväärtuste ja professionaalsuse paratamatule võidukäigule ja sellele, kui tähtis on kultuuriliselt mõista meie pärandi olulisust.
Põgenesin tegelikult selleks, et minna indibändi konsale, mida armastan. Esiteks, kuna tema hääles on igatsus, ja teiseks kuna ta räägib asjadest täpselt nii, nagu õige on. Olen straight kusjuures, ja räägin puhtalt spirituaalsel tasandil, igasugune seksuaalne dimensioon kogu imetluses puudub täielikult.
Tungisin esiritta ja laulsin kõik lood kaasa, üleminekute kohal ekstaatiliselt keha võngutades, laulja vaatas mulle kergelt kaastundlikult noogutavalt silma, pärast tuli lava taga õlleputka juures mulle õlletops näpus vastu, võtsin talt kaela ümbert kinni ja ütlesin: “mees, ma tean täpselt, mida sa mõtlesid, täpselt, nagu rusikas oleks lukuauku raksatanud.” Tahtsin vist mingit ütelust silmaaugust tsiteerida, aga kuskil seal läks mõttelõngas vist vussi midagi. Noh, idee jõudis kohale, ma loodan. Võtsin talt õlgadest kinni ja röökisin talle näkku: “Türa, mees, palun hoia seda jumalikku puudust endas!” Lisasin sinna otsa monoloogi mingist kosmilisest kooskõlast ja progressi vältimatusest. Ta muutus kergelt häbelikuks, ilmselt aru saades objektiks olemise paratamatust raskusest, ja proovis suhestumist järgmisele tasandile viia mulle otsa põrnitsedes ja mõistvalt noogutades: “tavai mees, okei, ülikõva, kuule davai teeme nii, jaa absoluutselt, ah ära aja pada, mine vittu oma jutuga mees.” Lahendasin olukorra talle õlale patsu pannes ja öeldes “ära siis mees vituttaa ja pane hullu edasi.” Top guy, mega tüüp on see mees. Jalutasin eemale.
Läksin koju ja mõtlesin taksos olles sellele, et vahest on nii, et sa leiad mingi tasakaalu erinevate pooluste vahel mingil sellisel viisil, mida sa eile ei oleks endale veel ette kujutada ka osanud.
A huvitav, mis selle indibändi nimi võis olla?
Täis ei olnud, isegi joomane ka mitte, aga sihuke ogar lugu juhtus. Nägin UNES (päriselt ka unes, mitte see "selleks-et-mind-kohtusse-ei-antaks unes) ühte aktsiaturul aktiivset tegutsevat sõpra. Sõber andis mõned investeerimissoovitused. (m.h. näiteks "Kaubamaja"). Küsisin Päris Ilmas üle, sõber laitis enamiku unes antud soovitusi maha.
Mida ma nüüd uskuma peaksin? Unes ilmunud "jumalikku ettekuulutust" või ilmsi sõbra juttu?
Mida ma nüüd uskuma peaksin? Unes ilmunud "jumalikku ettekuulutust" või ilmsi sõbra juttu?
Pernod Ricard resumes Russia sales
Lisaks nimekiri Vene-sõbraliku omanikfirma Eestis pakutavatest toodetest e soovituslik on hoiduda sellistest tuttavatest nimedest nagu Absolut, Ballantine's, Beefeater, Jameson, Chivas Regal, Jacob's Creek, Martell, Minttu.
Vahendatud milnetist
Lisaks nimekiri Vene-sõbraliku omanikfirma Eestis pakutavatest toodetest e soovituslik on hoiduda sellistest tuttavatest nimedest nagu Absolut, Ballantine's, Beefeater, Jameson, Chivas Regal, Jacob's Creek, Martell, Minttu.
Vahendatud milnetist
Käisin sõbra sünnal siin üks päev ja ajasin õhtu otsa jooksval lindil totaalset kelbast, põhiliselt muidugi naisterahvastele, kuna olen kaunis edev ja naudin nende tähelepanu. Oli hüsteeriliselt lõbus, kukkusin pärast aftekale minnes ühe kauni daamiga üleskaevatud kanalisatsioonitrassi, mis seal salata, samm oli meil mõlemal natuke ebakindel, ilmselt väsimusest, olin just pikalt tantsuplatsil midagi ekspressiivse moderntantsu laadset perfoorminud, ise juurde deklameerides, kuidas liikumises inimese keha olla justkui kunstiteos, mis saab oma dünaamika otse kosmilisest kooskõlast, ta proovis mind kraavipõhjas lebades kirglikult suudelda, aga katkestasin tema ürituse resoluutselt, öeldes, et ma täna romantilisi suhteid ei otsi, kuna olen abielus ja ei soovi oma abikaasale haiget teha, püüdes olukorras ise jääda väärikaks, endal tagumikuvahe liiva täis ja mingi kaabliots surumas ribidesse. Ta vahtis mulle armunud pilgul otsa ja ei öelnud midagi. Mingil hetkel sattusin rüselusse noorte punkaritega, või noh, mis rüselusse, niisama madistasime natuke, mul oli kogu maadluse aja suits ees ja üritasin neile suitsu silma puhuda, see oli nalja mõttes rohkem, napsasin ühelt suitsu suult ja ta üritas seda tagasi saada, eks ma lõpuks andsin muidugi, olen loomult vägivaldne, samas ääretult leebe. Koju jõudes ühes jalas sokki millegipärast polnud. Tähendab, kets oli jalas, aga sokki selle all mitte. Kui küsite miks - vastan ausalt, ei tea. Järgmisel päeval kirjutasin mitmele inimesele kellega õhtu jooksul suhelnud olin, feissbooki, et loodan et ma ei solvanud neid eile. Mitte et ma seda teinud üldse oleksin või et see millegipärast vajalik oleks olnud, aga lihtsalt olen viisakas inimene, leian, et käituda tuleb nii, et sa oma tegevusega teistele inimestele meeelhärmi ei valmista. Üks pani naerunäo, teised ei reagerinud.
Aga mis ma tegelikult öelda tahtsin, on see, et Eesti mehed ei oska naistega suhelda. Enamus neist arvab, et peak atraktiivsus väljendub neis sellel hetkel, kui nad käed rinnal risti, väikse muhelusega suunurgas, oma saavutustest ja sellest, kuidas asjad olema peaksid, monoloogi peavad, mis õhtu edenedes aina rohkem mageda naljaga pikitud muidugi ka saavad. Nali seisneb tavaliselt häält moonutades kellegi neile ebameeldiva poliitiku järeleaimamises. Naisi ei huvita see, kui kõva mees sa omast arust oled, see on sõpradele mõeldud jutt. Kui sa tegelikult ka proovid naiste tähelepanu püüda, tuleb köita nende huvi ja naisi reeglina huvitab kaks asja: a) mida sa tunned ja b) kui siiralt sa oma tundeid väljendada suudad, kusjuures pole oluline tunde objekt. Mis mind veel eriti hämmastab, on see, et enamus meestest ei saa oma feilimisest aru ka naisterahva reeglina igavust halvasti varjavat reaktsiooni nähes, vaid jätkatakse augu sügavamaks kaevamist, selle asemel, et oma käitumises korrektuuri teha.
Aga eks sama fenomeni ole tegelikult näha ka siin. Käib meestejutt, nagu ikka keskealised jorsid endasarnastega jutule saades ajavad, sisuliselt vorstivabrikus viinerite mõõtmine ja seda ka küsimustes, mis on oma olemuselt tegelikult tunnetuslikud. Kõige tähtsam on siin seinal jätta kõigile mulje, et sa oled ratsionaalne tegudemees - vahest noomin mõne poliitiku täiesti juhuslikku ebatäpset metafoori, vahel räägin õpetajalikult üleolevalt "põhikooli füüsikast" ja "põhjus-tagajärg seosest," millest su oponent aru ei saavat, mõni järjepidevam võtab omale feimi ja respekti teenimiseks koguni pikalt aega, googeldab ja arvutab lehma peeru soojusmahtuvuse või karbussi väändemomendi või midagi sellelaadset välja. Mõni eriti juhm kelgib oma IQga, mida ta ise erakordselt kõrgeks peab. Kõik ikka näitamaks kui kõva mees ma olen. Pmst kaib nokude mõõtmine, võistlus, et kes suudab midagi kõige täpsemalt ära defineerida, sõnastada, põhjendada, mõõta, kaaluda, viilutada, pakendada ja tarbijale maha müüa, eelkõige muidugi ära tõestada, nagu ikka mehepojad õllelauas tegema kipuvad. 99% juhtudel aga minnakse mööda küsimusest, mis on päriselt need tunded, mis kogu selle tegevuseni viisid, miks tekib inimeses üldse see käivitav jõud midagi tõestama asuda, tavaliselt minnakse sellest sujuvalt mööda või läbinähtavalt valetatakse endale ja teistele. See miks me suhtluses midagi ütleme või kirjutame ei ole tihti diskussiooni teema seisukohalt absoluutselt oluline, selle tegevuse tegelikud põhjused on sageli varjatud ja on seotud tunnetega, ning sooviga vestluskaaslase mõtteid manipuleerida, peale suruda oma machot. Minu esimene soovitus oleksi kõigepealt, et kuulake tähelepanelikult, kuidas naised neist asjust vahest räägivad. Paljudel siinsetel meestel oleks sealt palju õppida, eelkõige iseenda kohta.
Aga mis ma tegelikult öelda tahtsin, on see, et Eesti mehed ei oska naistega suhelda. Enamus neist arvab, et peak atraktiivsus väljendub neis sellel hetkel, kui nad käed rinnal risti, väikse muhelusega suunurgas, oma saavutustest ja sellest, kuidas asjad olema peaksid, monoloogi peavad, mis õhtu edenedes aina rohkem mageda naljaga pikitud muidugi ka saavad. Nali seisneb tavaliselt häält moonutades kellegi neile ebameeldiva poliitiku järeleaimamises. Naisi ei huvita see, kui kõva mees sa omast arust oled, see on sõpradele mõeldud jutt. Kui sa tegelikult ka proovid naiste tähelepanu püüda, tuleb köita nende huvi ja naisi reeglina huvitab kaks asja: a) mida sa tunned ja b) kui siiralt sa oma tundeid väljendada suudad, kusjuures pole oluline tunde objekt. Mis mind veel eriti hämmastab, on see, et enamus meestest ei saa oma feilimisest aru ka naisterahva reeglina igavust halvasti varjavat reaktsiooni nähes, vaid jätkatakse augu sügavamaks kaevamist, selle asemel, et oma käitumises korrektuuri teha.
Aga eks sama fenomeni ole tegelikult näha ka siin. Käib meestejutt, nagu ikka keskealised jorsid endasarnastega jutule saades ajavad, sisuliselt vorstivabrikus viinerite mõõtmine ja seda ka küsimustes, mis on oma olemuselt tegelikult tunnetuslikud. Kõige tähtsam on siin seinal jätta kõigile mulje, et sa oled ratsionaalne tegudemees - vahest noomin mõne poliitiku täiesti juhuslikku ebatäpset metafoori, vahel räägin õpetajalikult üleolevalt "põhikooli füüsikast" ja "põhjus-tagajärg seosest," millest su oponent aru ei saavat, mõni järjepidevam võtab omale feimi ja respekti teenimiseks koguni pikalt aega, googeldab ja arvutab lehma peeru soojusmahtuvuse või karbussi väändemomendi või midagi sellelaadset välja. Mõni eriti juhm kelgib oma IQga, mida ta ise erakordselt kõrgeks peab. Kõik ikka näitamaks kui kõva mees ma olen. Pmst kaib nokude mõõtmine, võistlus, et kes suudab midagi kõige täpsemalt ära defineerida, sõnastada, põhjendada, mõõta, kaaluda, viilutada, pakendada ja tarbijale maha müüa, eelkõige muidugi ära tõestada, nagu ikka mehepojad õllelauas tegema kipuvad. 99% juhtudel aga minnakse mööda küsimusest, mis on päriselt need tunded, mis kogu selle tegevuseni viisid, miks tekib inimeses üldse see käivitav jõud midagi tõestama asuda, tavaliselt minnakse sellest sujuvalt mööda või läbinähtavalt valetatakse endale ja teistele. See miks me suhtluses midagi ütleme või kirjutame ei ole tihti diskussiooni teema seisukohalt absoluutselt oluline, selle tegevuse tegelikud põhjused on sageli varjatud ja on seotud tunnetega, ning sooviga vestluskaaslase mõtteid manipuleerida, peale suruda oma machot. Minu esimene soovitus oleksi kõigepealt, et kuulake tähelepanelikult, kuidas naised neist asjust vahest räägivad. Paljudel siinsetel meestel oleks sealt palju õppida, eelkõige iseenda kohta.
Mul oli üks sõber, Sergio. Sergio oli hispaanlane ja selline tõsine kohe. Härjavõitlused, francoism, hispaania maailm kui kolmas tripolaane jõud, alati lipsustatud olek, shoki saamine kui söökla menüüst lihatoidud välja arvati, meesshovinismist läbi imbunud – ta saatis mulle Ukraina naiste tutvusmissaitide linke veel ka sõja ajal, võid ette kujutada. Mäletan eredalt ka kuidas ta kunagi mulle pika loengu pidas sellest, kui sügavalt ebademokraatlik on mingi moraalipolitsei poolt hukka mõista tema võõrandamatut õigust jagada naiskonda peletisteks ja pandavateks. Tegelikult südames oli Sergio hea, mis oli ka põhjus, miks ta mulle meeldis. Tal oli tegelikult selline särav pilk silmades kogu aeg, nagu mõista püüdes, aga samas ka mõista andes, et ta jubedalt tahaks, aga siiski ei julge kaasa tulla. Tal oli tegelikult hirm selle ees, et ta kunagi olid pidanud neid teisi, noh neid väikseid üleannetuid kutsikaid, kes ainult iihhihii ja ahhaahhaa oskavad teha, lihtsalt mingiks ajaga kaduvaks, küpseks saamise protsessis tasanduvaks nooruselolluseks, aga nüüd äkki, on ta avastanud, et see iihhihhii ja ahhahhaa ei olegi kuhugi ära kadunud, vaid on hoopis kasvanud ja hakkab nüüd juba ähvardama üle võtta tema absoluutset ja vaidlustamatut kõigutamatut moraalset positsiooni kõige suhtes. Ta tunnetas, et tema võim hakkab järjest murenema ja seda ajas kiirenevalt.
Sergio oli tegelikult ülimalt südamlik inimene sisimas.
Ühesõnaga, me pold pikalt kohtunud, aga siis ühel üritusel saime juhuslikult kokku. Ja selgus, et ta on kõigele lisaks veel ka veendunud putinist, noh eks ma olin muidugi seda kogu aeg kahtlustanud. Rääkis mulle seal õhtu otsa kui korrumpeerunud on Zelenski ja kuidas venelasi olla Donbassis aastaid kiusatud. Ega ta mu vastuväiteid eriti ei kuulanud, karjus kohe teise lause pealt sisse, laskmata mul oma mõtet lõpetada. Ütlesin talle lõpuks, et ah las ta jääb, räägi parem kuidas su Hispaania villa elab. Hakkas muidugi kohe hädaldama, kuidas küttekulud lakke viskasid kohe peale sõja algust, jutu muidugi endisele teemale tagasi viies. Lõpuks ma veits karmimate sõnadega kirjeldasin talle sõjakuritegusid, ta natuke vist ehmus ja aru saades oma võetud rolli geopoliitilisel laual maletajana nuppe tõstmas, naeruväärsusest selles kontekstis, leebus, ja viisime jutu mingile hoopis teisele teemale, nagu alati, klatshile endiste kolleegide üle, seal naudin eelkõige tema fantastilist miimikat ja ennastimetlevat bullshittimist.
Järgmisel päeval mõtlesin kogetu üle kõvasti järele ja kirjutasin siis Sergiole:
“Saad aru sellest, et see on genotsiid. Nad mõrvavad, piinavad, vägistavad ukrainlasi, sealhulgas naisi ja lapsi, lihtsalt kuna need on ukrainlased, madalam rass. Meie Baltikumis oleme järgmised. Mees, see on eksistentsiaalne küsimus, see ei saagi lõppeda muudmoodi kui kõikide ukrainlaste kadumisega maamunalt või imperialistliku Venemaa täieliku kokkukukkumisega, ma ei näe mingit vahepealset varianti. Oleme sellest 20 aastat rääkinud, lääne euroopa meid ei kuulanud ja eelistas oma eelarvamustest tingitud illusioonides edasi elada, aga meil oli tegelikult algusest peale õigus kõiges.”
Sergio saatis mulle häälvastuse:
“Myko, kamoon, kuula mind, lõpeta ära see vihkamine, ma rääkisin ju sulle, sa oled keskealine ülekaaluline mees, vihkamine on kahjulik su südamele. Sa oled totaalselt kinni jäänud oma ideesse, et Putin siin, Putin seal. Kämoon mees, USA on ju kõige taga. USA provotseerib oma käpikut Ukrainat, et tõmmata Venemaa hoopis suuremasse sõtta, Kolmandasse Maailmasõtta. Sai pea ju mingi politoloogiaprofessor olema, et sellest aru saada.”
Selle “aru saada” koha peal ta hääl kergelt murdus, umbes nagu siis kui isa pettub oma poja karjäärivalikus ja selles, et suguvõsa pärandit keegi edasi kanda ei soovi.
“Aga see ei tähenda, et ma Venemaad toetan. Aga ma ei toeta ka Ukrainat, kuna Zelenski on korrumpeerunud tüüp. Ma olen ukrainlastega asju ajanud ja ma ütlen, see on läbinisti korrumpeerunud maa, üdini.”
Ta jätkas natuke teisel toonil:
“aga mees, ma vaatasin porri praegult. Kämoon mees, riläksi, võta aega maha, ava pudel veini, see orgaaniline ja süsinikuneutraalselt toodetud muidugi, tee nussi, mees ma vahtisin siin porri praegult ja siis äkki sa sõidad sisse mingi igava teemaga, sa oled lootust kaotamas, sa oled viha täis, kämoon mees, võta nüüd vabalt natuke ja ära mõtle üle, vaid naudi elu. Armastus on igal pool meie ümber.
Selle lisas ta kümmekond porrilinki, paari isegi avasin, ei olnud üldse halb.
Vastasin talle:
“Sergio, sa oled ikka parim,” ja naerunäo, mõistes et ta oli mu üle bluffinud.
Sergio on ikka raju vend, midagi pole öelda.
Sergio oli tegelikult ülimalt südamlik inimene sisimas.
Ühesõnaga, me pold pikalt kohtunud, aga siis ühel üritusel saime juhuslikult kokku. Ja selgus, et ta on kõigele lisaks veel ka veendunud putinist, noh eks ma olin muidugi seda kogu aeg kahtlustanud. Rääkis mulle seal õhtu otsa kui korrumpeerunud on Zelenski ja kuidas venelasi olla Donbassis aastaid kiusatud. Ega ta mu vastuväiteid eriti ei kuulanud, karjus kohe teise lause pealt sisse, laskmata mul oma mõtet lõpetada. Ütlesin talle lõpuks, et ah las ta jääb, räägi parem kuidas su Hispaania villa elab. Hakkas muidugi kohe hädaldama, kuidas küttekulud lakke viskasid kohe peale sõja algust, jutu muidugi endisele teemale tagasi viies. Lõpuks ma veits karmimate sõnadega kirjeldasin talle sõjakuritegusid, ta natuke vist ehmus ja aru saades oma võetud rolli geopoliitilisel laual maletajana nuppe tõstmas, naeruväärsusest selles kontekstis, leebus, ja viisime jutu mingile hoopis teisele teemale, nagu alati, klatshile endiste kolleegide üle, seal naudin eelkõige tema fantastilist miimikat ja ennastimetlevat bullshittimist.
Järgmisel päeval mõtlesin kogetu üle kõvasti järele ja kirjutasin siis Sergiole:
“Saad aru sellest, et see on genotsiid. Nad mõrvavad, piinavad, vägistavad ukrainlasi, sealhulgas naisi ja lapsi, lihtsalt kuna need on ukrainlased, madalam rass. Meie Baltikumis oleme järgmised. Mees, see on eksistentsiaalne küsimus, see ei saagi lõppeda muudmoodi kui kõikide ukrainlaste kadumisega maamunalt või imperialistliku Venemaa täieliku kokkukukkumisega, ma ei näe mingit vahepealset varianti. Oleme sellest 20 aastat rääkinud, lääne euroopa meid ei kuulanud ja eelistas oma eelarvamustest tingitud illusioonides edasi elada, aga meil oli tegelikult algusest peale õigus kõiges.”
Sergio saatis mulle häälvastuse:
“Myko, kamoon, kuula mind, lõpeta ära see vihkamine, ma rääkisin ju sulle, sa oled keskealine ülekaaluline mees, vihkamine on kahjulik su südamele. Sa oled totaalselt kinni jäänud oma ideesse, et Putin siin, Putin seal. Kämoon mees, USA on ju kõige taga. USA provotseerib oma käpikut Ukrainat, et tõmmata Venemaa hoopis suuremasse sõtta, Kolmandasse Maailmasõtta. Sai pea ju mingi politoloogiaprofessor olema, et sellest aru saada.”
Selle “aru saada” koha peal ta hääl kergelt murdus, umbes nagu siis kui isa pettub oma poja karjäärivalikus ja selles, et suguvõsa pärandit keegi edasi kanda ei soovi.
“Aga see ei tähenda, et ma Venemaad toetan. Aga ma ei toeta ka Ukrainat, kuna Zelenski on korrumpeerunud tüüp. Ma olen ukrainlastega asju ajanud ja ma ütlen, see on läbinisti korrumpeerunud maa, üdini.”
Ta jätkas natuke teisel toonil:
“aga mees, ma vaatasin porri praegult. Kämoon mees, riläksi, võta aega maha, ava pudel veini, see orgaaniline ja süsinikuneutraalselt toodetud muidugi, tee nussi, mees ma vahtisin siin porri praegult ja siis äkki sa sõidad sisse mingi igava teemaga, sa oled lootust kaotamas, sa oled viha täis, kämoon mees, võta nüüd vabalt natuke ja ära mõtle üle, vaid naudi elu. Armastus on igal pool meie ümber.
Selle lisas ta kümmekond porrilinki, paari isegi avasin, ei olnud üldse halb.
Vastasin talle:
“Sergio, sa oled ikka parim,” ja naerunäo, mõistes et ta oli mu üle bluffinud.
Sergio on ikka raju vend, midagi pole öelda.
Kas see Sergio, kel hambumisega kerge probleem? Ja kelle kutsikaga, Psühhoterror nimi, te võidu pohmakaga haukusite ja keda ta kudagi sisäsiistiks ei saanud ja lõpetas enesetapuga?
Mõtlesin täitsa kaine peaga s...taks ägeda äriplaani välja. Hakkan Lääne-Euroopasse kiviaedu eksportima.
200 rutsi jooksev meeter. Does not include delivery fee. Only guaranteed antique (more than 2 bln yr.) natural materials used. Warning: "some assembly requreid". Eksporditurg, siit ma tulen!
200 rutsi jooksev meeter. Does not include delivery fee. Only guaranteed antique (more than 2 bln yr.) natural materials used. Warning: "some assembly requreid". Eksporditurg, siit ma tulen!
Nimetasin täna ühte inimest sotsiaalmeedias vatnikuks, võin vahest kaunis jäme olla, ega see nüüd mingi uhkustamise koht pole muidugi. Olen oma süütenööri lühisust alati nõrkuseks pidanud.
Aga millegipärast mulle tundus, et see, kuidas ta hakkas kirglikult tõestama, et ta tegelikult pole vatnik, et vene foklooris olla vatniku mõte milleski hoopis muus, nagu kuidagi asetas ta kohe kaitsepositsioonile. Ta nagu tunnetas, et asjad liiguvad peatamatult talle ebasobivas suunas.
Eks see ilmselt nii oli, kuna sisimas ta tegelikult ju tunnetas, et tegemist on väärtuste konfliktiga, mis seisnes selles, kellele sõna "vatnik" laiendada. Selles sõnas ei ole midagi positiivset ja kui sind selle sõnaga nimetatakse, siis hakkad sa lõpuks ometi mõtlema, kas sa ise ka oled midagi valesti teinud. Kui sa mõtlev inimene oled muidugi.
Aga sa jõuad muidugi järeldusele, et ei, see on ainult liberaalide kius, sest kiusamises on nad ju meistrid, peale twitterimõnitajate ignoreerimise tegelevad ainult mingite mitte-binaarsete laste kiusamisjuhtumitega, mis tegelikult lastekaitse küsimus peaks olema. Aga kui tavalist keskealist töölkäivat eesti meest alandama hakatakse, siis olla see vaid "teie privileegide küsimärgistamine," ja mingit juurdlust sellele kunagi muidugi ei järgne
Olen mitu avaldust teinud politseisse selle kohta, ma tean neid asju
Aga millegipärast mulle tundus, et see, kuidas ta hakkas kirglikult tõestama, et ta tegelikult pole vatnik, et vene foklooris olla vatniku mõte milleski hoopis muus, nagu kuidagi asetas ta kohe kaitsepositsioonile. Ta nagu tunnetas, et asjad liiguvad peatamatult talle ebasobivas suunas.
Eks see ilmselt nii oli, kuna sisimas ta tegelikult ju tunnetas, et tegemist on väärtuste konfliktiga, mis seisnes selles, kellele sõna "vatnik" laiendada. Selles sõnas ei ole midagi positiivset ja kui sind selle sõnaga nimetatakse, siis hakkad sa lõpuks ometi mõtlema, kas sa ise ka oled midagi valesti teinud. Kui sa mõtlev inimene oled muidugi.
Aga sa jõuad muidugi järeldusele, et ei, see on ainult liberaalide kius, sest kiusamises on nad ju meistrid, peale twitterimõnitajate ignoreerimise tegelevad ainult mingite mitte-binaarsete laste kiusamisjuhtumitega, mis tegelikult lastekaitse küsimus peaks olema. Aga kui tavalist keskealist töölkäivat eesti meest alandama hakatakse, siis olla see vaid "teie privileegide küsimärgistamine," ja mingit juurdlust sellele kunagi muidugi ei järgne
Olen mitu avaldust teinud politseisse selle kohta, ma tean neid asju
Defineeri sõna "vatnik"?
Ja mida tähendab "voke" ?
Ja mida tähendab "voke" ?
vatniku nimele on mul kohalikest värsketest poliitikauudistest üks äärmiselt näitlik ja ammendav pildimaterjal olemas. lisasin - juhuks, kul kellelegi peaks jääma midagi arusaamatuks - vatniku näidisfotole ka uudisartikli sõnalise osa :)
@muurek
Need pildil on miskid turbo-vatnikud ju lausa, ei häbene, et verine tibla värdjas on iidol kellele tahavad pugeda.
Tava-vatnik on keegi kes siin või mujal vaikselt üritab tõestada, et Ukraina on halb, vene on hea, usub vanti ja propat, vastandub EV seisukohtadele, vihkab läänt ja eriti EL jt rah.vah. ühendusi mis meie läände kuuluvust tõestavad.
Need pildil on miskid turbo-vatnikud ju lausa, ei häbene, et verine tibla värdjas on iidol kellele tahavad pugeda.
Tava-vatnik on keegi kes siin või mujal vaikselt üritab tõestada, et Ukraina on halb, vene on hea, usub vanti ja propat, vastandub EV seisukohtadele, vihkab läänt ja eriti EL jt rah.vah. ühendusi mis meie läände kuuluvust tõestavad.
"opex"
Need pildil on miskid turbo-vatnikud ju lausa
Kui sa kaineks saad ja seda pilti uuesti vaatad, siis ehk näed, et need teised on seal tavalised tuulikuärimehed kellel pole loodava parteiga miskit pistmist.
'Pilt' on kogu muureki pandu (= see foto) mitte ainult foto mis teksti sees.
Mykoloogi maailm: kes ei saa aru, kui hea mõte on Nord Streamile kaasa koogutada = vatnik; kui ei mõista, miks hajaasustuses ei või kompostihunnikut olla = vatnik; Lauri Vahtre = otse loomulikult vatnik.
Myko otsustas ilmselt liigsest tagasihoidlikusest mitte lisada, et korralikku vatnikku iseloomustavad kõige paremini sellised asjad nagu iga NV enda täiesti umbe tõmbamine ja kõigi teiste enda diskrimineerimises süüdistamine.
"opex"
'Pilt' on kogu muureki pandu (= see foto) mitte ainult foto mis teksti sees.
Ma juba hakkasin netist otsima, et mis ametikohta seal uues Raudvere tagurlikus kremliparteis täidab Oleg Sõnajalg. :-)
"ttrust""opex"
'Pilt' on kogu muureki pandu (= see foto) mitte ainult foto mis teksti sees.
Ma juba hakkasin netist otsima, et mis ametikohta seal uues Raudvere kremliparteis täidab Oleg Sõnajalg. :-)
Torumees
"jpedro""ttrust""opex"
'Pilt' on kogu muureki pandu (= see foto) mitte ainult foto mis teksti sees.
Ma juba hakkasin netist otsima, et mis ametikohta seal uues Raudvere kremliparteis täidab Oleg Sõnajalg. :-)
Torumees
Kui arvutada vanusevahesid, siis Harry Raudvere peaks oma vanuse poolest olema oma tütrele pigem vanaisa, kui isa, samas kui tütre uus mees on Harryst vähem kui aasta noorem.