Ma saan küll teisele eraisikule pangakontole oma mobiilist makse ära teha. Kiiresti. Ma olen müünud foorumite kaudu endale mittevajalike asju küll. Ülekanne ja asjad pakiautomaati. Mingit sularaha pole vaja.Laatadel pakuvad juba praegu suur osa müüjaid kaardimakset.
Ma ei arvagi, et sularaha peaks 1 jaanuarist 2017 kadunud olema. Paari aasta pärast võiks aga vabalt olla. Võibolla mingeid lihtsamaid mobiilimakseid oleks vaja, see kataks selle vajaduse vabalt ära.
Ma vahel vaatan ja imestan kuidas mõni inimene parkimisautomaati sularaha topib, äpp teeb selle töö 100x mugavamalt ära.
Minupärast arveldagu kasvõi Zimbabwe dollarites või tulbisibulates. Kui enamus seda ei tee, siis on see neil lahe klubi kuhu laupäeval kokku tulla.
Probleem ka selles,et otseste kuludena on kaardimakse teenus hetkel kallim kui sularahaga arveldamine. Sularaha automaati saab tasuta raha sisestada aga kaardimakse teenustasud on 0,5-2% (erilistel krediitkaartidel kuni 6%).
Miks peaks kaupmees kallima teenuse valima,eriti kui näiteks sularaha kaoks ja pankadel oleks vaba voli teenustasusid tõsta.
Miks peaks kaupmees kallima teenuse valima,eriti kui näiteks sularaha kaoks ja pankadel oleks vaba voli teenustasusid tõsta.
Sularaha vaba ühiskonna saab kehtestada Orwelli maailmas ning korruptsiooni on raskem avastada mitterahalistes tehingutes.
Alustada võiks osade organisatsioonide (näiteks parteid) sularahavabaks muutmisest.
kaidoke
Ma saan küll teisele eraisikule pangakontole oma mobiilist makse ära teha. Kiiresti. Ma olen müünud foorumite kaudu endale mittevajalike asju küll. Ülekanne ja asjad pakiautomaati. Mingit sularaha pole vaja.Laatadel pakuvad juba praegu suur osa müüjaid kaardimakset.
Ma ei arvagi, et sularaha peaks 1 jaanuarist 2017 kadunud olema. Paari aasta pärast võiks aga vabalt olla. Võibolla mingeid lihtsamaid mobiilimakseid oleks vaja, see kataks selle vajaduse vabalt ära.
Ma vahel vaatan ja imestan kuidas mõni inimene parkimisautomaati sularaha topib, äpp teeb selle töö 100x mugavamalt ära.
Näost näkku tehinguid mõtlesin.....tänapäevane taaskasutus näit., lähed jalutad piirkonna x tänavate päeval, näed 5 eurist vaasi ja siis eeldad, et inimene tahab sulle anda (ja enne veel otsima minna) IBANi ja oma nime. Pakun, et osad inimesed ehmatavad ära kui neilt suva võõras pangaandmeid küsima tuleb. Suht jeblamine ka ja kui müüjal teises pangas konto on, siis pead esmaspäeval vaasile järgi minema kuhugi. wtf
Ususn, et enne kui iga föön poest juba NFC makseterminal pole, ei saa sularahata hakkama.
See kas kaardimakse midagi kasutajale maksab on puhtalt poliitiline otsus. Tegelikke tehinguga seotud kulusid arvestades usun, et sularahamakse on tegelikult kallim.
Nutikamad leiutavad kindlasti mingi äpi. Saadan sulle vastava SMS - soovin üle kanda 3 eurot. Sinu mobiilioperaator annab sulle kohe kinnituse, jah 3 euri on üle kantud. Umbes sama nagu SMSiga parkimise eest makstes.
Ärge tulge mulle rääkima, et tänaste e-võimaluste juures ei leia lahendust kuidas inimeselt inimesele kiiresti raha liigutada. See ei pea sel tehingu hetkel ju pangast läbi käima.
kaidoke
Nutikamad leiutavad kindlasti mingi äpi. Saadan sulle vastava SMS - soovin üle kanda 3 eurot. Sinu mobiilioperaator annab sulle kohe kinnituse, jah 3 euri on üle kantud. Umbes sama nagu SMSiga parkimise eest makstes.
Kindlasti, esialgu Eestis sellist ei näi olevat. See peaks olema nii universaalne, et kõikide operaatorite kõik kliendid saaksid ja tahaksid seda kasutada ja installiksid selle.
Kõikidele pole seda tegelikult vaja. Kui keegi ütleks mulle, et homme enam sularaha Eestis ei käibi, siis mind see ei häiriks. Ma olen proovinud mõni kuu mitte üldse sularaha välja võtta ja kaasas kanda. Saab ilusti hakkama.
misso
Probleem ka selles,et otseste kuludena on kaardimakse teenus hetkel kallim kui sularahaga arveldamine. Sularaha automaati saab tasuta raha sisestada aga kaardimakse teenustasud on 0,5-2% (erilistel krediitkaartidel kuni 6%).
Miks peaks kaupmees kallima teenuse valima,eriti kui näiteks sularaha kaoks ja pankadel oleks vaba voli teenustasusid tõsta.
Ma usun, et sellega nõustuvad kõik: elektrooniline arveldamine on odavam kui sularahaga arveldamine. Rääkimata üldse turvalisusest, rahatähed kuluvad ja need tuleb uutega asendada. Sularaha korral me ei tea täpselt, et kes kus maksab, sest seda teeb riik. Kui küsimus on selline, et riik versus erasektor ja erapankadel on vaba voli ülekandetasude eest liiga palju koorida, siis riik saaks seda teenust osutada. Siit edasi jätkates ütleks jälle iga riigiametnik, et elektrooniline arveldamine on odavam riigile kui sularahaga arveldamine. Seega misso küsimus ei tundu olevat elektrooniline ülekanne kallis, sularaha ülekanne odav. Pigem tahab ta mitte teada, kes täpselt maksab ülekande tegemise eest või on negatiivselt meelestatud erapankade vastu (need koorivad liiga palju, riik osutaks teenust odavamalt)?
Mul on tavaks natuke jotsi anda, heas söögikohas näit. Pangaülekandega ei jõua see söögikohas hea teenindaja ega kokani tihti. Kas ma lähen küsima kelneri käest "kuidas saaksin teile mõne euro tänutäheks ülekanda?" Lähen ma jee.
Nüüd muidugi sularaha vihkajad pisut kuiviklikult ütlevad "pole vaja mingit jotsi anda, las elavad sellest mis palgana saavad" aga IMHO on päriselu pisut teistsugune.
Nüüd muidugi sularaha vihkajad pisut kuiviklikult ütlevad "pole vaja mingit jotsi anda, las elavad sellest mis palgana saavad" aga IMHO on päriselu pisut teistsugune.
kaidoke
Ärge tulge mulle rääkima, et tänaste e-võimaluste juures ei leia lahendust kuidas inimeselt inimesele kiiresti raha liigutada. See ei pea sel tehingu hetkel ju pangast läbi käima.
Kuidas ta tehingu hetkel ei pea pangast läbi käima? Kas sa hakkad e lahendustega sularaha saatma? Mis see raha sinu meelest on kui mitte panga kohustus? Inimesed hakkavad ise pankade kohustusi looma? E lahendused on olemas, nende kasutusele võtmine ei ole mingi probleem. E lahendused tunduvad ees olevat inimeste teadmistest maksesüsteemide kohta. See oli küll nüüd paras pomm Kaidoke.
opex
Mul on tavaks natuke jotsi anda, heas söögikohas näit. Pangaülekandega ei jõua see söögikohas hea teenindaja ega kokani tihti. Kas ma lähen küsima kelneri käest "kuidas saaksin teile mõne euro tänutäheks ülekanda?" Lähen ma jee.
Nüüd muidugi sularaha vihkajad pisut kuiviklikult ütlevad "pole vaja mingit jotsi anda, las elavad sellest mis palgana saavad" aga IMHO on päriselu pisut teistsugune.
Jootraha andmine toimub kaardiga enam vähem samuti nagu sulas, väga paljudes kohtades on see täiesti tavaline.
Sakslased on sularaha-ühiskond. Seega on meie lähistel suur riik, kus niipea pole karta et sularaha ära kaob. Ja nad arveldavad samas valuutas mis meiegi.
Kas Lätis ja Leedus on sama kavatsus sularaha ära kaotada? Kui ei ole, siis jääb ka siin sularaha ringlema, tahavad seda valitsus ja pangad või ei.
Kas Lätis ja Leedus on sama kavatsus sularaha ära kaotada? Kui ei ole, siis jääb ka siin sularaha ringlema, tahavad seda valitsus ja pangad või ei.
Meie kõrval on Rootsi mis läheneb sularaha vabale ühiskonnale. Kui 10 aastat tagasi oli 1000 SEK enimlevinud suurte summade kupüür siis peale turvaelemendi lisamist enam 1000 kupüüre ringluses väga ei olnud.
Nüüdsel päeval on suurim kupüür mida vabalt saada ringluses 500 SEKi aga need lähevad lähiajal ümbervahetamisele ning arvatavasti võtab levinud suurima kupüüri üle 200 SEK. Varem 200 SEKist kupüüri ringluses ei olnud see on võetud nüüd uute ringlusse tulevate kupüüride valikusse.
Olen kuulnud,et Rootsi soovib oma maksetes saada sularaha osakaalu 2-3% peale.
Samuti olen kuulnud,et viimastel aastatel on Rootsi pangad valuutavahetajatel arveldsuarved pangas sulgenud ja lõpetanud enamike valuutadega tegelemise. Eesmärk on sularaha käitlemine võimalikult ebamugavaks teha ning tänu sellele sularaha osakaalu minimaliseerimine. Rootsi moodi saaksime me küll käituda aga päris sularaha ära kaotada vaevalt esialgu võimalik.
Nüüdsel päeval on suurim kupüür mida vabalt saada ringluses 500 SEKi aga need lähevad lähiajal ümbervahetamisele ning arvatavasti võtab levinud suurima kupüüri üle 200 SEK. Varem 200 SEKist kupüüri ringluses ei olnud see on võetud nüüd uute ringlusse tulevate kupüüride valikusse.
Olen kuulnud,et Rootsi soovib oma maksetes saada sularaha osakaalu 2-3% peale.
Samuti olen kuulnud,et viimastel aastatel on Rootsi pangad valuutavahetajatel arveldsuarved pangas sulgenud ja lõpetanud enamike valuutadega tegelemise. Eesmärk on sularaha käitlemine võimalikult ebamugavaks teha ning tänu sellele sularaha osakaalu minimaliseerimine. Rootsi moodi saaksime me küll käituda aga päris sularaha ära kaotada vaevalt esialgu võimalik.
Sularaha kaob ära siis kui kaupmehed seda vastu võtta ei taha. Siiamaani nad kõik tahavad. Kõige meelsamini. Ja vaevalt need kes sularahas tahavad maksta, samuti otsa lõppevad. Võib ju olla et linnas on kari noori kes põhimõtteliselt sularaha kaasas ei kanna, aga kas nad moodustavad tohutu enamuse ühiskonnast ning tarbijatest?
Kui Rootsi rahandusest kaovad ära suured kupüürid, siis võetakse kasutusele näiteks 500 eurosed või 100 eurosed. Kui administratiivselt kruvid kinni keeratakse, siis sularahavahetus läheb põranda alla.
Uudistes oli mingi aeg plaan 500 EUR kupüürid ärakaotada aga esialgselt lõpetati nende juurde trükkimine. X aja pärast kui Y hulk kupüüre on ringlusest kokku korjatud saab suurimaks kupüüriks 200-ne EUR