kaidoke Ma ei näe sularahatul ühiskonnal totalitarismiga küll erilist seost. Tänapäeva erinevate maksevõimaluste juures on sularaha pigem lisakulu süsteemis. + kuritegevuse vähenemine + varimajanduse vähenemine + sularahaga seotud kulude kadumine nii ettevõtetele kui riigile + positiivne surve vastavate e-teenuste arengule=innovatsioon - ei saa enam raha sukasäärde koguda :) - potentsiaalne risk isikuvabaduste riiveks kui makseandmed lekivad - risk et süsteem jookseb kokku (Nt kui elekter ära läheb, siis täna võid teoreetiliselt ikkagi turult või naabrilt tikke ja küünlaid osta. Minu isiklik arvamus on, et kui mingi suurem kollaps juhtub, siis on see, et maksta ei saa, suht teisejärguline probleem). -teatud sektorites töökohtade kadumine, a la G4S
Mis sa siis teed, kui pangad hoiustele negatiivse intressi kehtestavad? Välja võtta ja madratsi alla peita ei saa, saad ainult vaadata, kuidas summad arvelt haihtuvad.
Karum6mm Avastan oma magamistoast mingi tüübi, kes sorib minu naise pesusahtlis. Küsin: "Mida sa teed siin?" Tema vastu: "Kui sul pole midagi varjata, pole sul ka midagi karta!" Mina: vasaksirge.
Käesolev näide demonsteerib seda, kuidas guncontrol-entusiastid, pehmod, sularahvabastajad, lillelapsed, memmekad, naiivikud ja muidu igasugused poliitkorretsed tarretised teevad fundamentaalse mõtlemisvea ning kasutavad seda ka oma argumentatsioonis. Samas olen ma täiesti veendunud, et sulara- "vabadus" saabub meile koos oma huvitavate kaasnähtustega juba õite pea.
Siit algavad pihta sotsialistlikud arutelud, et kui su eluruumidesse trügib sisse varas, siis pole ta varas, kuna su uks oli juhuslikult pärani lahti. Sealt edasi, et kui varas sisse tuleb, siis pole ta varas, kuna uks polnud lukus, oli lihtsalt kinni. Varsti jõutakse sinnamaani et varas pole varas siis kui näiteks rauduks polnud piisavalt tugev, et ta muukimisele järele anda....
Varas on varas juhul kui ta midagi varastab, niisama eluruumis ringi pateramist aga ei saa varguseks siiski pidada, hoolimata sisenemise meetodist.
Jootraha andmine toimub kaardiga enam vähem samuti nagu sulas, väga paljudes kohtades on see täiesti tavaline.
Olen kursis aga sel juhul ei lähe raha ju teenindajale vaid kuhugi firma kontole kust kst kas inimene saab/ei saa osa sellest endale. USAs muidu on vahel komme arve lõppu valmis trükkida arvutuslikud summad jotsi andmiseks, näit 13%, 17%, 20%
Tin Varas on varas juhul kui ta midagi varastab, niisama eluruumis ringi pateramist aga ei saa varguseks siiski pidada, hoolimata sisenemise meetodist.
Just-just, ega kappides sorimine pole ju vargus, eksole :D
Lisaks siis on see päris hea maksustamise viis, poes ostes maksame 20% KM, teadmata, et tegelikult maksame veel 2% koormist kaardimakse eest. Suht absurdne on, et 1 eurose makse pealt korjatakse 2 senti ja 1000 eurose pealt lausa 20 eurot, kas ei pane mõtlema, kulu on täoselt sama neil juhtudel. Ilmselt paljud ei adu selle summa suurust, 20 EUROT,
Alates 1. detsembrist 2015 on deebetkaardi maksetasu siiski max 0,2 ja krediitkaardi tasu max 0,3 % tehingu väärtusest.
Lisaks siis on see päris hea maksustamise viis, poes ostes maksame 20% KM, teadmata, et tegelikult maksame veel 2% koormist kaardimakse eest. Suht absurdne on, et 1 eurose makse pealt korjatakse 2 senti ja 1000 eurose pealt lausa 20 eurot, kas ei pane mõtlema, kulu on täoselt sama neil juhtudel. Ilmselt paljud ei adu selle summa suurust, 20 EUROT,
Alates 1. detsembrist 2015 on deebetkaardi maksetasu siiski max 0,2 ja krediitkaardi tasu max 0,3 % tehingu väärtusest.
Euroopa Liidus kehtestatav uus regulatsioon alandab muuhulgas pankadevahelisi kaardimaksete teenustasusid ning puudutab selles osas ainult pankasid ja seda, kuidas nad omavahel kaardimakse teenustasusid seavad. Inimesi see esialgu otseselt ei puuduta.
Tõlgin pangad omavahel ei või rohkem teenustasu küsida kui palju lõppklient kaupmees maksab ei ole reguleeritud.
Aa, et järgnev lihtsalt Eestis ei kehti (tsiteerin tasulist artiklit)?
Alates 1. detsembrist ei tohi deebetkaardi puhul vahendustasu suurus ühelt kaardimakselt olla suurem kui 0,2 protsenti ja krediitkaardi puhul 0,3 protsenti. Liikmesriikidel on lubatud kehtestada nimetatud protsentidest madalam, kuid mitte kõrgem määr.
Selgitan veel kord artiklis on väidetud,et ÜKS pank ei või TEISELT pangalt rohkem raha küsida. Palun loe kogu artikkel läbi saad ise ka aru:) . Selle regulatsiooniga kärbiti VISA,MASTERCARD jne. võimu :
«Regulatsioon ütleb, et kui kaupmees võtab vastu ühte deebetkaarti, siis peab ta vastu võtma kõiki deebetkaarte, sõltumata ja vahet tegemata, kas on tegemist Visa, MasterCardi või kohaliku deebetkaardiga,» selgitas ta.
«Kaardimaksete vahendustasu on sisuliselt teenustasu, mida näiteks mõni pank, kes väljastab deebet- või krediitkaardi oma kliendile, küsib iga kaardimakse eest kaupmehe panga käest, kes pakub kaupmehele kaardimaksete vastuvõtmise teenust,» selgitas Kaljurand.
Tänud selgitamast, siis sain valesti aru jah. Millelegi, mida võiks siis üheselt kaardimaksetasuks nimetada, maksimumsumma kehtestamisest on ka vahelduva entusiasmiga jahutud, aga saan aru, et jahumiseks on see jäänudki?
Mõnes mõttes räägite siin natuke üksteisest mööda. Sularaha kaotamise pooldajaad räägivad pigem paberraha käitlemise probleemidest. Vastuargumendid on aga pigem anonüümse raha poolt, mitte otseselt paberraha/müntide kui sellise poolt. Paberraha ja anonüümne raha ei ole päris üks-üheselt samad asjad st. ühe kadumine ei pruugi teise kadumist tähendada. Nagu mainiti, siis seerianumbrite kaudu saaks hea tahtmise korral paberraha ka jälgida ning elektroonilise raha puhul saab kasutada näiteks vahendajaid või neid Bitcoini laadseid asju.
Anonüümse raha järele on nõudlus ja ei ole näha, et see nõudlus kaoks, isegi kui riik omalt poolt pakkumise lõpetab, siis hakkab seda nõudlust rahuldama keegi teine, nii hästi või halvasti kui oskab. Paberraha järele on ka veel nõudlust aga tehnoloogia arenemisega on see vähenenud ja mingi hetk võib-olla ei ole otstarbekas (kulude tõttu) seda süsteemi üleval hoida.
Lugupeetud foorumlased võiks vahel mõelda ka sellele, et elu eksisteerib visalt ka väljaspool arvuti- ja mobiilimaailma. 200 000-l Eesti elanikul puudub veevärk ja kanalisatsioon . Kui riigil on raha ja energiat ülearu, võiks riigiisad tegeleda parem selle probleemiga, mitte pastakast väljaimetud deemonliku sularaha kaotamise küsimusega.
Võib-olla ma olen paranoiline, kuid ma kujutan väga elavalt ette, kuidas demokraatlikus riigis tuleb võimule ebademokraatlik seltskond, kes oma oponentide ja ka muidu tüütute tegelaste rahakraanid lihtsalt kinni keerab. Alguses "kogemata", hiljem täiesti avalikult. Ja mida sa teed, kuid kaardid on kinni? Kuidas sa laenad naabrimehelt kümneka? Diktatuur on ühe kliki kaugusel...
Just, kui Rõivas nüüd tahaks, siis ta võiks ühe klikiga Savisaare ja co kaardid kinni panna. Kõigi teiste ka. Ta saab oma kabinetist mu telefoni isegi pealt kuulata kui tahab :)
collector Võib-olla ma olen paranoiline, kuid ma kujutan väga elavalt ette, kuidas demokraatlikus riigis tuleb võimule ebademokraatlik seltskond, kes oma oponentide ja ka muidu tüütute tegelaste rahakraanid lihtsalt kinni keerab. Alguses "kogemata", hiljem täiesti avalikult. Ja mida sa teed, kuid kaardid on kinni? Kuidas sa laenad naabrimehelt kümneka? Diktatuur on ühe kliki kaugusel...
Sularaha olemasolu sind ei kaitse sellise diktatuuri eest. Arvan, et naabrilt kümneka laenamine on üks viimastest sinu muredest sellisel juhul.
Stagna, mul suri hiljuti 101 aastane vanaema. Oleks kujuteldamatu, et ta oleks internetis surfanud või kaardiga maksnud. Ikka penss kodukandega sulas. Samas on asi ainult tehnoloogias. Ka niisugused kaardid on võimalikud, kus isegi PIN koodi ei pea sisestama. Sa kasutad argumenti, mis peaks sulle looma moraalse õigustuse, "vaadake, meil on nälgivaid lapsi, aga teie räägite presidendivalimistest" . Nüüd peaksid vist kõik jooksma vett ja kanalisatsiooni sisse panema nondele inimestele ja kuni tolle ajani ei peaks poliitilistel teemadel debateerima? Sularahateema ning vesi ja kanalisatsioon pole eriti seotud omavahel. Võib olla selles mõttes on, et püütakse ultraarenenud riiki mängida meil.
Selge on see, et inimestel on väga raske omavahel arveldada ilma sulata, ma mõtlen inimeselt inimesele, mitte inimeselt ärile vms. Võib olla tulevikus muutub see ja kõigil on kodus makseterminalid? Mida siis arvate sularahata arveldamisest?