- Märkige see nüüd ära, ka edaspidiseks.
- Te ei saa neid märkida.
- Kes neid saab märkida, need ei esita LHV foorumis selliseid küsimusi.
10 Likes
Veel umbes midagi sellist:
Ja veel midagi meeleoluks:
6 Likes
Tänud ymeramees humoorika vastuse eest! 
Sopranode fännina tekkis see tunne. Aitäh veelkord 
Elonil kõik juba valmis arvutatud, 130 starti GW jaoks, üks start maksab 10 milli ja tulevikus võibolla 2-3 milli. Kui see on tõsi, siis IPO ikka väga odav.
Teortaxes @teortaxesTex
It’ll take a while for people to understand how absurdly good this is. we’re looking at 710 m^2 or panels + radiators, 120 kW power at 100% capacity factor, and likely ≈2kg per m^2, 12 kg/kW. On Earth, that’s at least 270 kg of panels, plus batteries, plus support.
SpaceX has just officially unveiled its AI1 satellite, the first generation of its AI satellite.
Overall Specs:
• 150 kW peak compute payload
• 120 kW average compute payload
• 70 kW per ton
• Compute provider interchangeable
Dimensions:
• Wingspan: 70 meters
• Deployed height: 20 meters
Thermal System:
• 110 m² deployable liquid radiator
• Redundant pumping loops
• Integrated micrometeoroid shielding
• Deployable liquid radiators
Solar Power System:
• 150 kW solar array
• 250 W/m²
• SpaceX-manufactured solar technology from Bastrop, Texas
Architecture:
• Centralized compute module
• Large deployable solar arrays
• Deployable liquid-radiator thermal management system
• AI-focused compute satellite design (“AI1 satellite”)
Elon: “The AI satellite is much simpler than a Starlink satellite. The AI satellite is essentially a lot of solar cells, you still need some laser links, but you don’t have all of the super complex antennas that you have on a Starlink satellite. The easier one to design for is the AI satellite. It’s bigger. A lot of this is technology we’ve already made with the Starlink V3 satellites.”
1 Like
Elon peab siis mingid kerged paneelid ehitama selleks. Maa peal kasutatavad paneelid on kaetud klaasiga, et loodusjõududele vastu pidada, üks paneel on ca 20-25 kg. Kosmoses loodusjõude eriti ei ole tõesti peale kosmoseprügi ja päikesetuule.
Kõige rohkem kahtlen ma jahutussüsteemides. Kosmoses võib küll külm olla, aga see ei tähenda, et kiibid seal kuumaks ei lähe. Vastupidi, kuna atmosfääri pole, ei toimu ka soojusvahetust, seega peab kõik kiibid uputama vedelikjahutuse sisse, et soojusvahetus toimuda saaks. Aga mismoodi see jahutusvedelik ise maha jahutada? Soojuspumpadega kuidagi? Kas soojus suudetakse kuidagi elektriks muundada nii efektiivselt, et kosmosesse pole soojust juhtida vaja? Või koosnebki see päiksepaneeli alumine kiht mingitest jahutustorudest, et soojusest vabaneda?
Pole õige öelda, et kosmoses pole atmosfääri ega ka seda, et seal on külm. Kosmoseks loetakse üldjuhul Kármáni joonest (100 km) kaugemale jäävat ala. Low Earth Orbit on 160 km - 2000 km orbitaalvahemik. Suur osa satelliite paigutatakse 300 km - 800 km orbiitidele. Ka näiteks ISS asub 400 km orbiidil. Seal asub see atmosfäärikiht (85 km – 500 km), mida kutsutakse termosfääriks ja kus temperatuur (mis on osakeste liikumisenergia ekvivalent) tõuseb kohati 1500C -ni. Selleks, et 400 km orbitaalkõrgusega seadmed sulametallikänkraks ei sula, pole atmosfäärist vähimatki kasu (vaid vastupidi) ja nende enda jääksoojuse + atmosfäärilt/päikeselt saadud soohuskiirguse peab kompenseerima seadmest lahkuv infrapunakiirgus. See on pmst ainuke viis jahutuseks kosmoses.
Parim viis kosmoses soojusest vabaneda on infrapunakiirgus. Teadlased otsivad selle järgi isegi kaugeid tsivilisatsioone, et ega mõni täht kahtlaselt palju infrapunakiirgust ei kiirga, seni pole ühtki leitud, seega Päike võib olla esimene.
… päris pönev… Mina arvasin et osakesed lähevad nö kuumax siis kui neid o palju tihedasti koos ja toimub nö palju kokkupörkeid ja höördumisi…
Ag paneelid kosmoses on ju juba ammu katsetatud… mis kogemus sealt ilmnenud on…
google usub et jah… soojustoru (heat pipe) - on suletud toru väikese koguse töövedelikuga.
kuumas otsas vedelik aurustub,
aur liigub külmemasse otsa,
seal kondenseerub,
vedelik voolab tagasi
külmal poolel radiaatorpinnaga soojuskiirgus (radiation) avakosmosesse…
Pealikul vist kogemata trükiviga 1500C osas… ikkajuhtub
kärgstruktuur (honeycomb)… puhub selle tuule läbi?
Eloni uudis tuumajaamadele siis päris pönts… ple neid niipalju juurde tarvis ühtigi
Natuke sai vist alahinnatud tõesti. Wiki: Temperatures are highly dependent on solar activity, and can rise to 2,000 °C (3,630 °F) or more. / The highly attenuated gas in this layer can reach 2,500 °C (4,530 °F).
… oh seda rumalat googlet küll…
Tõenäoliselt on seal tekkinud segadus päikesepaneeli temperatuuri ja Päikese kiirguse kontsentreerimise vahel.
Maa orbiidil tavaline päikesepaneel ei saavuta 2000 °C. Tegelikud töötemperatuurid on enamasti vahemikus umbes −150 °C kuni +125 °C, sõltuvalt orbiidist, konstruktsioonist ja valgustusest.
Füüsikaliselt võib seda hinnata ka tasakaalutemperatuuri kaudu:
Maa orbiidil on Päikese kiirgus umbes 1361 W/m².
Must keha, mis kiirgab sama palju energiat tagasi kosmosesse, saavutab temperatuuri umbes 120 °C.
Reaalsete päikesepaneelide temperatuur jääb tavaliselt suurusjärku 50–120 °C, sest osa energiast muudetakse elektriks ja osa kiiratakse infrapunana ära.
2000 °C lähedased temperatuurid on võimalikud ainult siis, kui:
kasutatakse suuri peegleid või läätsi päikesevalguse koondamiseks,
ollakse Päikesele palju lähemal kui Maa orbiit,
või räägitakse mõnest muust komponendist, mitte päikesepaneelist.
Kui saad anda selle Wikipedia lause või lingi, kus 2000 °C mainitakse, võin täpselt lahti seletada, mida seal tegelikult mõeldakse. Sageli on sellistes kohtades jutt näiteks päikeseahjudest, kontsentreeritud päikeseenergiast või mõne kosmoseaparaadi kuumakilbi temperatuurist, mitte päikesepaneelidest.
1 Like
Ma tegelengi puhtalt tähenärimisega hetkel. 
Temperatuur, kui osakeste liikumisenergia ekvivalent, on seal selline, vaatamata sellele et selle mõju makrokehadele on nende osakeste madala hõreduse tõttu vähene.
Tsitaatidele viitav wiki link on mu postituses ju olemas.
Ma tean seda. Ei pidanud vajalikuks seda üldse lahkama hakkamagi. Aga ilmselt ikka tuleb täpsustada - AI andmekeskus vajab võimsat jahutust, 50-100 kW per rack. Samas selle racki pindala on ainult mõned ruutmeetrid, st otse racki pinnalt ei tule seda infrapuna kuigipalju ja kiibid ei tohigi tegelikult väga kuumaks minna seal rackis. Ja sellest tuligi minu küsimus - kuhu see soojus rackist juhitakse? Kas PV paneelide all on jahutusvedelikuga torud? Neid ruutmeetreid on vaja palju.
Algses postituses oli kirjas:
Thermal System:
• 110 m² deployable liquid radiator
• Redundant pumping loops
• Integrated micrometeoroid shielding
Ja kui päikesepaneelid on alati pööratud Päikese poole, siis jahutusradiaatorid on alati servaga.
2 Likes
Ok, see jäi mul kuidagi kahe silma vahele. 110 ruutu kõlab isegi mõistlikult ja 90 kraadise nurga all paneelidega kõlab ka väga mõistlikult. T-tähe kujuline konstruktsioon siis. Kui see kola õnnestub kosmoses reaalselt kokku ka panna, niiet kuskilt lekkima ei hakka ja see vedelik sõidu ajal ära ei külmu, siis võiks ju isegi pilootprojekti käima tõmmata. Investorina ma enne seda mõtet ära ei ostaks, kui demo on üles viidud ja lahti pakitud ning vool on taga ja arvutamine käib ja see kõik tuleb odavam kui maa peal. Natuke utoopiline on mõelda, et kosmoses on millegi tegemine odavam kui maa peal. Kui see tõesti nii on, siis on maa peal midagi valesti.
Näiteks kui seesama satelliit oma paneelide ja AI kiipidega panna püsti maapinnal, siis miks see kallim tuleks? Ainus põhjus mis pähe tuleb, on see, et öösel paneelid ei tooda elektrit ja seega oleks vaja palju rohkem akusid. No krt, nii kallid need akud ju ka ei ole, et selle asemel tuleb raketiga üles viimine odavam?
Lisaks on ju amortiseerumise teema. Kiipide elueaks loetakse 3-5 aastat. Kosmoses sa lased sellel satelliidil lihtsalt alla kukkuda ja ära põleda, maapinnal aga vahetad riistvara välja ja kõik muu kestab ju edasi. Paneelid ja akud ka vabalt 10 a, sealt peaks tulema sääst kosmosega võrreldes.
Elon Musk on rahva äratinistamises üpris osav muidugi. Meenub Muski kõrvalbusiness Solarcity, mis tootis elektrikatuseid, kus iga kivi oli eraldi PV element. Ja kui hakkas selguma, et see klotsidest lego kokkuladumine pole üldse nii kuluefektiivne kui tavaliste PV paneelide katusele panemine, hakkas Musk investoreid ära tinistama, et Solarcity on ikka maru äge firma ja ilus tulevik ees ootamas ja Tesla võiks selle ikka endaga liita, siis oleks veel ägedam. Ja investorid andsidki oma dabroo, firma päästeti pankrotist. Üsna pea pärast seda hakkas see ärisuund hääbuma ja on tänaseks sisuliselt kadunud, sellest ei räägita enam ammu juba. See kosmose datacenter võib kujuneda samasuguseks kelbaseks ja osutuda hiljem kallimaks kui maapealsed autonoomsed lahendused.
4 Likes
Hyperloop on ka vahepeal vaikselt tühjaks susisenud.
1 Like
Kreml spinnis selle hyperloopi teema vahepeal korraks käima, kui viskas Trumpile imponeerimise eesmärgil õhku “Putin-Trump tunneli” tajamise idee Kamtšatka ja Alaska vahele ning väitis et The Boring Company tehnoloogia aitaks hinna tavatunneliga võrrelduna 8x alla tuua.
Üks perifeerne mõttelõng (või nimetage seda hallutsinatsiooniks, kui soovite) tekkis veel SpaceX IPO-ga seotult: Kui Fidelity, Charles Schwab ja Morgan Stanley on väga loogilised IPO vahendajad, siis nendele lisatud Robinhood ja SoFi panevad natuke kulmu kergitama ja küsima, kas need pole sinna sümpaatiapõhiselt hand-picked?
Meenub ka see, et Musk on lubanud X-i transformeerida “everything app”-iks ning ka varem on ta oma portfoliot erinevate mergerite ja ülesostmiste kaudu edendanud. Igasugu asju Muskil juba on, aga vot enda panka või fintechi veel mitte…
Siit on nüüd väga far fetched hakata tõmbama ühendusniiti, et Musk võib pikemas vaates HOOD või SOFI peale keelt limpsata, aga päris nulliks seda võimalust ka lugeda ei saa.