Kogu see IPO-t korraldavate pankade hulk (23) on veidralt suur. Bloomberg kribas, et nood loodavad pool jardi tasudena saada. Ja need on ainult korraldajad, maaklerid ja platvormid mis väikeinvestoriga tegelevad on veel eraldi punt, retailil olla lootust saada (earmarked) $22,5 jardi 75-80 jardist vist. Kui nii, siis on näljaseid küll vast turult juurde ostmas…
Kui AI otsustab kogu maa ära nukeda, siis on tal mõistlik oma andmekeskused enne seda orbiidile kolida.
1 Like
1m2 päikesepaneelide toodangu numbriline vahe:
- Kosmoses (Maa lähedasel orbiidil): umbes 3000 kuni 3600 kWh aastas.
- Texases (maapinnal parima nurga all): umbes 250 kuni 300 kWh aastas.
Kosmoses asuv päikesepaneel toodab aastas umbes 10 kuni 12 korda rohkem elektrit kui sama suur paneel Texases. Eestiga on vahe 20 korda.
AI1 puhul on kaasnevad infrastruktuuri kulud peaaegu nullis, mis tähendab, et sama töö tegemiseks vajab kogu süsteem maapealse jaamaga võrreldes kuni 20–30% vähem toiteenergiat.
1 Like
Puhtfüüsikalisest aspektist vaadates on kosmosel selge eelis. Aga investorit võiks huvitada tehnoloogiline ja majanduslik aspekt. Kui keerukas ja ajamahukas on kosmose AI datacentri väljatöötamine. Mis need materjalid ja ülesviimine maksab. Kui pika aja peale saab investeeringut amortiseerida. Kuluarvestus tuleks ära teha. See et kosmoses on päikest rohkem, ei määra üksinda midagi. PV paneel ei maksa tänapäeval midagi. Küll aga maksab kosmoses kasutatav PV paneel, ruudu hind võib vabalt 75 euro asemel olla 750 eurot.
Ega AI datacentrite mure pole energiapuudus. Mure on pigem selles, et kõik tahavad neid üldvõrgu külge ühendada, aga USA võrk on nõrk ega suuda neid kõikumisi siluda. Offgrid AI datacentri rajamiseks pole takistusi, maad on, päikest on, akusid on. See on lihtsalt kallim. Kui hr Musk väidab, et kosmoses on odavam, no tore on, tehku esimene valmis, siis vaatame palju maksis.
3 Likes
Kosmoses asuva andmekeskuse probleeme on ikka kapaga:
- jahutuse probleeme juba märgiti
- hooldus - kui midagi juhtub mõne komponendiga, kes ja kuidas seda hooldab.
- kosmiline kiirgus mis põhjustab riistvara degradatsioon ja andmete korruptsiooni (bitflip). selle eest saab kaitsta kuid on kallis. 2022 veebruaris kaotas Starlink päikesetormi tõttu 40 satelliiti.
- kosmoseprügi - väidetavalt teeb Starlingi võrgustik 300000 põikemanöövrit aastas, lisa energiakulu, juhtimissüsteem.
- elutsükkel - Maal olevatel DC arvutuskomponentidel on see tavaliselt 3-5a. Kosmose DC, kui on käes aeg riistvara välja vahetada lastakse ilmselt kogu kaadervärk Point Nemosse.
kõik see ei saa väga odav olla ja pole üldse kindel, et plussid miinuseid üle kaaluvad ja maal asuvate DC omanikud muretsema peaksid.
7 Likes
Nojah, lisaks, tänaste radiation hardened kiipide energiatarve ? Kas see pole mitte mingi 2-3x suurem võrreldavate tavakiipidega ? Need pole <10 nm tehnoloogiaga tehtud kiibid, vaid see number on palju suurem. Sel juhul on nende jahutamiseks ka nõuded teistsugused (ja ilmselt on vaja jahutada rohkem).
Seega, huvitav jällegi , kui suur on see compute mis selliste parameetritega süsteemist üldse kätte saaks ? Need kiibid on aeglasemad, aga kui palju ? Üks osa kogu arvutusvõimsusest läheb veakindluse tagamiseks. Kuigi kõik võib olla kosmilise kiirguse kaitseks varjestatud, siis jookseb ka kiipides endas liiasusega süsteem mis näiteks mäludes vigasid otsib ja veaotsimissüsteemi- nii “rauas” kui ka tarkvaras - omakorda testib. Kui suur kõige selle veakindluse tarbeks oleva liiasuse osakaal saab olema ? Rääkimata sellest, kui palju me sateliitsidega seda kõike maale tagasi vahendada suudame. Ja kui ka kiipide mõõtmed on suuremad, siis huvitav, kui palju kosmoses üldse skaleerida saab neid AI andmekeskuseid ?
Küsimusi on palju…
Ja seegi on omakorda huvitav teema skaleerimise seisukohast - kas ehitatakse ühte suurt jaama (ja järjest suuremaks, seega on suur oht et kosmoseprügi seda lõhub) või skaleerimise seisukohast peavad AI andmekeskused moodustama mingisuguse väiksematest sateliitidest klastri. Google Suncatcher uurib just seda klastri teemat Exploring a space-based, scalable AI infrastructure system design
Elon oma eesmärgi vast saavutas sellegipoolest… suurim kasum tekib idee mahamüümise hetkel… pärast, nagu öeldakse, tulgu vöi veeuputus… boonusex on pönevus, mida veel Elonil vaja ?!?
Selles ma ei kahtlegi 
Kusjuures ei ole, see aeg on möödas, kus näiteks ISS-is kasutati eriti robustseid kiipe, need mis Terafabist tulevad on täiesti võrdväärsed Nvidia kiipidega, tõsi, mälud on aeglasemad, aga see tuleneb sellest, et mälutootjad ei suuda nii suures koguses HBM-e nagunii pakkuda. Osa jõudlusest läheb muidugi veaparanduseks, aga see ei muuda eriti midagi.
Ja töötemperatuur on neil absoluutskaalal 20% kõrgem kui Nvidia kiipidel ehk siis 50-60C kõrgem, ja see võimaldab radiaatorite kogumassi poole võrra vähendada.
1 Like
Ja mis sealt Terafabist siis välja on tulnud ? Hetkel ju ainult lubadused, kas mingi konkreetne spec on ka olemas ? Mille alusel väide et see on Nvidia kiibiga võrdväärne ?
Need päris robustsed kiibid oleksid kümneid kordi aeglasemad ja omakorda ka ilmselt vähemalt 10x suurema energiatarbega. Reaalsuses on aga tuldud tavakiipidele lähemale, kiirgusekaitse arvelt, ja need uuemad kiibid on pigem “radiation tolerant” kui “radiation hardening” kiibid. Aga siiski, vahe neil peaks olema, endiselt - nii jõudluses kui ka selles, palju nende energiatarve on. Olen muidugi veidi maha jäänud viimase aja arengutest, et jõua hetkel uuemat infot välja kaevata.
Launch costs, development effort, and the complexity of operations currently make orbital data centers many times more expensive than comparable capacities on Earth.
Even optimistic scenarios assume it will take decades before the technology could be economically competitive. Nvidia uued chipsid.
Nvidia kahjuks (targu) ei avalda rohkem andmeid, kui et “Nvidia Space-1 Vera Rubin Module on 25x suurema jõudlusega kui H100.” Või vähemalt pole ma neid suutnud leida.
Teisest küljest, kui muidugi raha on nii ropult, et kosmosesse uusi satelliite saata, kasvõi iga nädal, siis ei peagi olemas väga kiirgusekindel, suure kuumataluvusega ja pika elueaga see asi.
Investor Toomase eilne skepsiskirjutis SpaceX kohta oleks nagu 1:1 punkthaaval siit maha kirjutatud:
- Peamised skeptitsismid Apple’i IPO suhtes 1980. aastal
Kuigi Apple’i IPO (12. detsembril 1980) oli toona suur edu ja tekitas palju elevust, oli investorite ja analüütikute ringkondades mitmeid tõsiseid kahtlusi. Need tulenesid peamiselt ettevõtte noorusest, kõrgest hindamisest ning personaalarvutite turu ebakindlusest.
Siin on peamised skeptitsismid:
- Äärmiselt kõrge hindamine ja spekulatiivne P/E suhe
• Apple’i hinna ja kasumi suhe (P/E) oli IPO hetkel umbes 90–100.
• Massachusettsi osariigi reguleerijad pidasid seda “liiga riskantseks” ja keelasid üksikinvestoritel aktsiaid osta (nn “blue sky” reeglid lubasid maksimaalselt 20-kordset P/E-d).
• Nad põhjendasid keeldu sellega, et ettevõttel puudus piisavalt tugev kasumibaas — tegemist oli pigem kasvulooga kui stabiilse ettevõttega. Osariigis levitati isegi “Banned in Boston” naljaplaate.
- Väga noor ettevõte uuel ja tõestamata turul
• Apple oli asutatud alles 1976. aastal — IPO ajal oli ettevõte kõigest 4-aastane.
• Personaalarvutite turg oli alles lapsekingades. Paljud investorid kahtlesid, kas tegemist on püsiva trendiga või lihtsalt mööduva hobiarvutite moega.
• Kartus oli, et turg võib kiiresti küllastuda või kaduda, kui suured tegijad (nt IBM) turule tulevad.
- Juhtkonna ja juhtimise mured
• Steve Jobs’i isiksus ja juhtimisstiil tekitasid juba varakult kahtlusi. Näiteks Sequoia Capitali asutaja Don Valentine kirjutas 1977. aasta memos, et Jobs’i juhtimine on “questionable” (kahtlane), kuigi nad siiski investeerisid.
• Paljud Wall Streeti investorid pidasid noort ja kogenematut meeskonda (Jobs oli 25, Wozniak 30) liiga riskantseks suurema börsiettevõtte juhtimiseks.
- Konkurentsioht ja tootearenduse riskid
• IBM plaanis juba oma personaalarvutit turule tuua (tuli 1981. aastal) ja paljud arvasid, et Apple ei suuda suurte korporatsioonidega konkureerida.
• Samal ajal oli Apple III (1980) suur fiasko — ülekuumenemine, riistvaraprobleemid ja tagasikutsumised tekitasid kahtlusi ettevõtte insenerivõimekuses.
• Turg oli väga volatiilne ja kiiresti muutuvas tehnoloogias oli oht kiireks vananemiseks.
- Üldine halb IPO-kliima 1980. aastal
• Aasta oli uutele emissioonidele ebasoodne (“ugly environment for IPOs”).
• Apple tõstis hinda viimasel hetkel 14 dollarilt 22 dollarile, mis tekitas lisakahtlusi, kas hind on liiga agressiivne.
Kokkuvõte:
Enamik skeptitsismi tulenes sellest, et Apple oli kõrge kasvuga, kuid madala kasumlikkusega noor tehnoloogiaettevõte uuel turul. Paljud nägid seda pigem spekulatiivse hasartmänguna kui kindla investeeringuna.
Huvitaval kombel osutusid paljud hirmud lühiajalises perspektiivis õigeks — aktsia langes pärast IPO-d oluliselt ja Apple läbis 1980.–1990. aastatel mitmeid raskeid perioode. Pikaajaliselt aga sai sellest üks parimaid investeeringuid ajaloos.*
Firmaväärtus tuli $1,77 triljonit…
Short-seller Jim Chanos said that SpaceX’s IPO is fueled by “hopes and dreams” that do not justify its astronomical valuation.
“In bull markets, you put a premium on promises and in bear markets, you put a discount on reality.”
Julian Emanuel, Evercore’s chief equity and quantitative strategist: “I would say that the true FOMO — the wild-eyed, buy at any cost, whatever it is I’ll take it — is still potentially ahead of us.” The listing is expected to usher in a wave of mega IPOs. OpenAI and rival Anthropic are both expected to seek market valuations of at least $1 trillion.
Haha kloun Chanose tagasitulek 
Mis temaga juhtus?
Chanos panustas Tesla vastu pikka aega (alates ~2016). Tema fond (Kynikos) valitses kunagi ~6 miljardit dollarit, kuid Tesla short-positsioonide (ja muude bearish panuste) tõttu kahanes see alla 200 miljoni dollarini. 2023. aastal teatas ta, et sulgeb oma hedge-fondid ja muudab ettevõtte family office’iks – paljud kommenteerijad ja videod nimetavad seda üheks suurimaks short-selling ebaõnnestumiseks ajaloos, kus ta kaotas Tesla pealt miljardeid (mark-to-market).
Ta ei läinud isiklikult pankrotti, aga tema fond ja maine said Tesla tõttu väga tugeva löögi – short sellerid kokku on Tesla pealt kaotanud kümneid miljardeid dollareid (nt 2020. aastal ainuüksi ~35 miljardit). Tesla nimetati sageli „widow-maker“ trade’iks shortsellerite jaoks.
No võrdleks numbreid ka:
Apple IPO oli ca.100miljonit ja SpaceX-l 75 miljardit - vahe 750 korda
USA SKP aastal 1980 alla 3 triljoni, täna 30 triljonit - vahe üle 10 korra
Seega on SpaceX sellega võrreldes nii 75 korda kallim IPO
3 Likes
Mingid andmed näitavad, et USA SKP on selle aja jooksul tõusnud 3x, mitte 10x, seega on vist see IPO suhtelisel skaalal lausa 200 korda kallim
1 Like
Äkki vaataks ka miks Bloomberg jt. Chanose arvamusi avaldavad ja teda legendaarseks nimetatakse? Sest õigeid posse ka võtnud: enron, luckin, wirecard, worldcom, mstr.
Küss oli tal, et htf maksab SPCX 90-100x P/S, kui S&P500 avg. on 3,6 ja TSLA-l oli 14