thragun, kas see on sobiv LHV foorumisse? Häid filme ja seriaale on palju.
Sattusin täiesti juhuslikult tuubis selle igavana komöödia peale. Pikk blond mees, must king jalas 1972. Raske isegi ette kujutada, et see tehti 53 aastat tagasi, kuid mõjub ülinaljakalt isegi tänapäeval.P.S. - suurepärana Vladimir Cosma filmimuusika.Pierre Richard peaks seniajani veel elus olema, Jean Rochefort ja paljud teised filmi näitlejad on vahepeal surnud
Spetsialistid arvatava superspiooni korteris läbiotsimisel ja pealtkuulamisaparatuuri paigaldamas
https://youtu.be/KYs0_wbJ_AY?si=CKA0B7dyCyzXSpT1
Pealtkuulamisel kostab sealt veidraid helisid .
https://youtu.be/zNX1doppwlA?si=zl9TLz2VXhUsfXFK
Täisfilmi linki ei saa anda, kuid kes otsib, see filmi ka leiab kusagilt. Neid kohti on olemas ja koos ingliskeelsete subtiiritega
Film muidugi meeldis ka sovetiagse Eesti teismelistele, kuid tõelise šoki põhjustas prantslaste olme väga ilusas värvilises kvaliteedis. Ainuüksi jõhkra ja küünilise luurejuhi ( Jean Rochefort ) kolnmurkne plaadimängija oli nagu mingi tulnukate tehnika. Hiljem sain teada, et see oligi mingi eriti ekslusiivne ja väga kallis mängija, igal prantslasel taolist kodus polnudki. Ja no tüüp elas pargis mõnesaja meetri kaugusel Eiffeli tornist , mingis lukskorteris, Prantsuse luurel siis vist rahapuudust just ei olnud
Ohh, stagna, ERR Jupiter on oma ajaloo jooksul vähemalt juba teisel ringil olnud, kui ta neid vanu prantsuse filme näitas, eesotsas Louis de Funès -ga või Pierre Richard -ga. Veel mõni kuu tagasi sai neid sealt vaadata.
Funes miskipärast tänapäeval ei tundu enam naljakas. Need grimassitamised ja näoväänamised tüütavad kiiresti ära. Ja Jupiteri toodangut ma üldse ei tarbi. Võib olla vahel mõni järjejutt, mis miskipärast une peale ajab ja mille saatel on hea magama jääda ja mida sel eesmärgil saabki kasutada
Emmanueli osad jooksid ka alles hiljuti kõik sealt.
Aegajalt vaatan ikka üle “Suur jalutuskäik” filmi. Olen seda lapsena vist 25 korda näinud ja ei tea kui palju täiskasvanuna lisaks. Endiselt puhas kuld ![]()
Aga võiksid tarbida. Jupiteris on aeg-ajalt väga häid dokkfilme. Soovitaks pidevalt seal pakutaval silma peal hoida. Mida vanaduses muud ikka teha on?
see pole film ega seriaal vaid tsitaat raamatust, mida just lugesin
George Simenon, " Peeter Lätlane" , esimene Maigret romaan üldse 1931( Ja Pieter-le- Letton tegelikult on ilmselt hoopis eestlane, sest ta oli Ugala korporatsiooni liige Tartu Ülikoolis )
Maigret räägib superpetturi Peeter Lätlase nooruse kohta niiviisi :
See on Venemaal ! Ma pidin atlasest järele vaatama : Baltikumi lähedal .Seal on mitu väikest maad : Eesti, Läti. Leedu . Ja nende ümber on Poola ja Venemaa .Ilmselt ei lange riigipiirid rahvustega päris täpselt kokku .Mõnikord räägitakse ühes külas üht, teises hoopis teist keelt .Ja lisaks on veel juudid, kes kõikjale laiali pillutauina moodustavad eraldi rahvuse .Lisaks veel kommunistid ! Piiridel käivad võitlused. Seal on rahvusäärmuslaste armeed …Inimesed elavad peost suhu .Vaesed on vaesemad kui mujal . Nad surevad näljast ja külmast .
Mõned haritlased kaitsevad saksa kultuuri, teised jälle slaavi kultuuri, kolmandad põllumaid ja põliseid keeli .
Seal on nii laplase kui kalmõkitaolisi talupoegi, siis suuri heledapäiseid hiiglasi, ja veel terve hulk segatud verega juute, kes söövad küüslauku ja tapavad loomi teistmoodi kui ülejäänud
Milline tabav kirjeldus ja seda ligi sada aastat tagasi…
Ma sattusin lugema Aadu Hindi Tuulist randa ja see annab küll väga naturalistliku pildi eelmise sajandivahetuse Eesti (küla)elust. Kui kellelgi on tekkinud arvamus, et elame täna sama moodi, siis soovitan. Elukvaliteedi vahe on nagu öö ja päev, ka kõige vaesematel.
Eks sõltub, kuidas seda elukvaliteeti mõõta. Erinevalt materiaalsest heaolust või tehnoloogilisest arengutasemest on see individuaalne ja subjektiivne näitaja, mis sõltub sellest, kuidas inimene ise hindab oma elu just selles sotsiaalses, kultuurilises, majanduslikus ja poliitilises ruumis, milles ta parasjagu elab. Elukvaliteedi juures tunduvad põhilised tegurid olevat inimsuhted, turvatunne, tervis ja vabadus. Selle kaudu, et eelmise sajandivahetuse ajal polnud inimesel võimalust päev otsa nutitelefonis istuda, ei saa tema elukvaliteedi kohta küll suuremat järeldada.
Olen lugenud uuringust mille kohaselt õnnetunne (mis väljendub selles kas inimene on oma eluga rahul või mitte) mõjutab eelkõige võrdlus lähikondsetega (töökaaslased, sugulased, naabrid). Tajutavat elukvaliteeti pole seetõttu mõtet mingile absoluutskaalale asetada. Olulisem on mitte hästi elada, vaid olla naabrist parem.
Seetõttu näiteks need kes kolisid uuringus vaesemast (madalama kinnisvarahinnaga) naabruskonnast pärast sissetulekute kasvu kõrgemate kinnisvarahindadega piirkonda, tundsid et nad on oma eluga vähem rahul. Kuigi sissetulek, elutingimused ja võimalused kasvasid, siis võrdlusgrupis oli suurem osa neid kes elasid veelgi paremini ja see muutis inimesed enda elu suhtes kriitiliseks.
Kõike seda eeltoodut võimendab sotsiaalmeedia tänapäeval omakorda tugevamaks, sest inimese “võrdlusbaas” ei ole enam tema lähiümbruskond, vaid kogu maailm kes sotsiaalmeedias ainult oma elu kõige positiivsemaid hetki jagavad.
Aga kui proovida elukvaliteeti ikkagi mingile objektiivsele skaalale asetada, mitte uurida seda kuidas inimene ennast tunneb, siis hoolimata pidevast hädaldamisest toimetuleku, vaesuse ja näljahädade üle maailmas on elukvaliteet 21. sajandil ikka võimsalt parem kui minevikus.
Sattusin sellist asja vaatama. Päris hea minu arvates Succession (TV Series 2018–2023) - IMDb
Ma arvan, et meie tänane kultuur, kus religiooniks on raha ja kirikuteks kaubanduskeskused tähtsustab mammona olulisust elukvaliteedis oluliselt üle ja projitseerib seda väärtushinnangut ebaproportsionaalselt ka teistesse kultuuridesse ja ajastutesse. Eestlaste ürghäda tundubki olevat selles, et niipea kui Tõe ja Õiguse lugemine jõudis kohani, mis ütles, et "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”, lendas raamat nurka ja asuti eluõnne nimel tööd rabama ja vara kokku kuhjama. Parema elukvaliteedi huvides, oleks ehk võinud veel ikka ka raamatu järgmise lause mõttega läbi lugeda
No Maslowi püramiidi esimene aste võiks vast ikka täidetud olla enne kui oma õnnetunnet naabriga võrdlema hakata. 1900 oli sellega veel probleeme.
1905 a revolutsiooni üks põhinõudmisi oli näiteks, et tööpäev lühendataks 12 tunnilt 11-le
ja töönadal oli loomulikult 6 päevane
See tööaja vähendamise nõue on tegelikult päris hea näide. Võimalik, et see pole populaarne seisukoht, aga mina näiteks usun küll, et kui 5-päevase töönadala asemel oleks 4-päevane, siis ühiskonna töömesilaste elukvaliteet sellest tõuseks, vaatamata sellele, et majanduslik heaolu mõnevõrra langeks.
Ei maksa unustada, mis ajsl ja millises keskkonnas see raamat kirjutati.
Elati enamasti viletsalt, muidugi. Aga parteiline tellimus nõudis, et seda tuli eriliselt rõhutada. Või muidu võis tekkuda küsimusi. Ja vastused neile küsimustele … alates raamatu ilmumiskeelust kuni tuusikuni Leniniga seotud kohtadesse.
Tänapäeva progressiivid räägivad oma jüngritele: Sul ei ole midagi ja (sa) ole(d) õnnelik!
Kuidas see mõjutab nende tegelaste tööaega, kes on harjunud 12 tundi päevas ja 6 päeva nädalas tööd tegema? Mismoodi see siis nüüd elukvaliteeti tõstab?
Nendele soovitaks algatuseks: “Get a life!”