Pörsil on näha, kuidas SEB TEO aktsiaid ohjeldaamatult müüb. Põhi müüjad YHI ja VLB. Ilmselt raha vaja, et fondist väljujate osakuid tagasi osta.
gurmanka: paralleeli võib vabalt tõmmata, kuigi lähtekohad olid veidi erinevad:
Hansa&Hoiu ühinesid, repod läksid samal ajal vee alla ja kuna meil oli mingi kokkulepe Hoiuga, et nemad siis probleemsete kundedega edasi tegelevad, jäi see sõnnikulaotamine nende peale. Täpsemalt oli vist see Marcel, kes pidi seda vaatama, aga tal oli arusaadavalt sada muud asja parajasti käsil. Seega Hansa-Hoiu liituvad ja seis selline, et hea hetk need ebapiisavad repotagatisted kiirmüügi korras likvideerida, sellega Hoiut tümitada jms juurdekuuluv. Uudise väljakäimine oli selgelt negatiivse järelmõjuga samm ja istusid siis Hansa tüübid portfelli kohal koos ja pakkusid omavahel, millise hinnaga mingit võlakirja nad ise siis ostaksid, kui meil tuleb müüa. Sellest tuletati siis mingi "kiirmüügi" NAV ja sellega alustati esimesel päeval kauplemist. Ma täpselt ei mäleta, palju see miinus oli, aga vast üsna sarnane selle SEB Likviidsusfondi (-13%) omale. Allahinnatus oli piisav, et suuremat müügilainet see uudis enam kaasa ei toonud ja esimeste müüjate arvel pluss vast hilisem võlakirjade väärtuse kasv (mina küll ei tea, et reaalselt oleks mõni siis allahinnatud võlakiri üldse jäänud lunastamata) kasvatas NAV likvideerimiseks ca -5%-ni (Robertilt eile küsisin, tema arvas midagi sellist). Aktsiate, mis olid repotagatistena realiseerunud, müügihinnad jäid tagantjäreletarkusena üheks nende madalaimateks ja näiteks Eesti Gaasi puhul nägin sama tükki mõned kuud hiljem pea kaks korda kõrgema hinnaga edasi liikuvat.
SEB liviidsusfondi "lugu" tundub kõrvaltvaataja pilguga olnud selline, et praegu tundub järgi olevat jäänud see osa portfellist, mida ei olnud lihtne/mõistlik müüa, kui esimesed kunded hakkasid ebapiisava tootluse tõttu sealt raha välja tõmbama. Edasine raha väljavõtmine oleks juba selgelt olnud järelejäänud investorite huve kahjustav ja osaku allahindamine tundus olevat paratamatu käik.
miks just see hetk valiti, ja mitte see, kus tegelikult juba oli sisuliselt põhjust osakut alla hinnata (LEH pankrott ja kaasnenud võlakirjade spreadide laienemine)? Arfatavasti lootsid vaikselt tootlust väiksemana hoida ja selle laksu pikema aja peale ajatada, kuid investorite reaktsioon oli oodatust suurem, raha läks fondist välja ja polnud võimalik seda auku enam kinni mätsida.
Ma ei annaks kellelegi konkreetseid juriidilisi soovitusi.
Hansa&Hoiu ühinesid, repod läksid samal ajal vee alla ja kuna meil oli mingi kokkulepe Hoiuga, et nemad siis probleemsete kundedega edasi tegelevad, jäi see sõnnikulaotamine nende peale. Täpsemalt oli vist see Marcel, kes pidi seda vaatama, aga tal oli arusaadavalt sada muud asja parajasti käsil. Seega Hansa-Hoiu liituvad ja seis selline, et hea hetk need ebapiisavad repotagatisted kiirmüügi korras likvideerida, sellega Hoiut tümitada jms juurdekuuluv. Uudise väljakäimine oli selgelt negatiivse järelmõjuga samm ja istusid siis Hansa tüübid portfelli kohal koos ja pakkusid omavahel, millise hinnaga mingit võlakirja nad ise siis ostaksid, kui meil tuleb müüa. Sellest tuletati siis mingi "kiirmüügi" NAV ja sellega alustati esimesel päeval kauplemist. Ma täpselt ei mäleta, palju see miinus oli, aga vast üsna sarnane selle SEB Likviidsusfondi (-13%) omale. Allahinnatus oli piisav, et suuremat müügilainet see uudis enam kaasa ei toonud ja esimeste müüjate arvel pluss vast hilisem võlakirjade väärtuse kasv (mina küll ei tea, et reaalselt oleks mõni siis allahinnatud võlakiri üldse jäänud lunastamata) kasvatas NAV likvideerimiseks ca -5%-ni (Robertilt eile küsisin, tema arvas midagi sellist). Aktsiate, mis olid repotagatistena realiseerunud, müügihinnad jäid tagantjäreletarkusena üheks nende madalaimateks ja näiteks Eesti Gaasi puhul nägin sama tükki mõned kuud hiljem pea kaks korda kõrgema hinnaga edasi liikuvat.
SEB liviidsusfondi "lugu" tundub kõrvaltvaataja pilguga olnud selline, et praegu tundub järgi olevat jäänud see osa portfellist, mida ei olnud lihtne/mõistlik müüa, kui esimesed kunded hakkasid ebapiisava tootluse tõttu sealt raha välja tõmbama. Edasine raha väljavõtmine oleks juba selgelt olnud järelejäänud investorite huve kahjustav ja osaku allahindamine tundus olevat paratamatu käik.
miks just see hetk valiti, ja mitte see, kus tegelikult juba oli sisuliselt põhjust osakut alla hinnata (LEH pankrott ja kaasnenud võlakirjade spreadide laienemine)? Arfatavasti lootsid vaikselt tootlust väiksemana hoida ja selle laksu pikema aja peale ajatada, kuid investorite reaktsioon oli oodatust suurem, raha läks fondist välja ja polnud võimalik seda auku enam kinni mätsida.
Ma ei annaks kellelegi konkreetseid juriidilisi soovitusi.
tnt
kui arvad et SEB = SEEP ja SWED = SWEET siis võta arvesse et enamus mürke on magusad, mitte ei vahuta ja need avastatakse
reeglina lahkamisel...
kui arvad et SEB = SEEP ja SWED = SWEET siis võta arvesse et enamus mürke on magusad, mitte ei vahuta ja need avastatakse
reeglina lahkamisel...
Oot, aga ma ei saa aru. Kas kellelgi on mingeid illusioone, et pangas onud enne koosoleku algust ei naera selle üle, nii et purihambad paistavad, et kui uskumatult loll on ikka rahvas ja kas raha teenimine võib tõesti nii lihtne olla.
SEB Likviidsusfond, lihtsustatud prospekt. Kinnitatud 07. märts 2008.
https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3.w?act=SENDFILE&fname=lif_lihtsustatud_prospekt.pdf
Toon välja 2 asja prospektist:
- Osaku tagasivõtmishinnaks on tagasivõtmise hetkel kehtiv Osaku puhasväärtus.
- Fondi vara puhasväärtus arvutatakse igal pangapäeval hiljemalt kell3 12.00 Fondi vara turuväärtuse alusel, millest on maha arvutatud Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus, aga samuti väljalaske- ja tagasivõtmishinnad arvutatakse Osaku nimivaluutas. Fondi vara ja Osaku puhasväärtus, väljalaske- ja tagasivõtmishinnad avaldatakse igal pangapäeval ajalehes Äripäev ning Fondivalitseja veebilehel www.seb.ee/fondid hiljemalt kell 12.00.
Kuidas sai toimuda üleöö -13% puhasvärtuse arvutamine? Kas on toimunud ebavõrdne investorite kohtlemine, kuna enne suurt varade allahindamist said paljud müüa oma osakuid suurema väärtusega kui oli puhasväärtus ja seega...?
Ja loomulikult siis see, et see 100 krooni oli päris jäigalt reklaamitud panga poolt välja.
https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3.w?act=SENDFILE&fname=lif_lihtsustatud_prospekt.pdf
Toon välja 2 asja prospektist:
- Osaku tagasivõtmishinnaks on tagasivõtmise hetkel kehtiv Osaku puhasväärtus.
- Fondi vara puhasväärtus arvutatakse igal pangapäeval hiljemalt kell3 12.00 Fondi vara turuväärtuse alusel, millest on maha arvutatud Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus, aga samuti väljalaske- ja tagasivõtmishinnad arvutatakse Osaku nimivaluutas. Fondi vara ja Osaku puhasväärtus, väljalaske- ja tagasivõtmishinnad avaldatakse igal pangapäeval ajalehes Äripäev ning Fondivalitseja veebilehel www.seb.ee/fondid hiljemalt kell 12.00.
Kuidas sai toimuda üleöö -13% puhasvärtuse arvutamine? Kas on toimunud ebavõrdne investorite kohtlemine, kuna enne suurt varade allahindamist said paljud müüa oma osakuid suurema väärtusega kui oli puhasväärtus ja seega...?
Ja loomulikult siis see, et see 100 krooni oli päris jäigalt reklaamitud panga poolt välja.
Ma pole seda saagat küll detailselt uurinud, aga minu meelest on siin äärmiselt selge investorite petmine toimunud.
Kui fondi NAV arvutatakse iga päev, siis arvutati varem NAV tahtlikult valesti. Kui SEB üritab väita, et mõned päevad enne allahindlust oli nendel Islandi paberitel (jm kahtlasel kraamil samuti) reaalne järelturg ülevalolnud hindadega olemas, siis minu meelest on see vale. Seda on ju lihtne tõestada, et nii ei olnud. Järelikult sisuliselt võltsiti teadlikult NAVi, mis peaks olema keelatud :)
Kui fondi NAV arvutatakse iga päev, siis arvutati varem NAV tahtlikult valesti. Kui SEB üritab väita, et mõned päevad enne allahindlust oli nendel Islandi paberitel (jm kahtlasel kraamil samuti) reaalne järelturg ülevalolnud hindadega olemas, siis minu meelest on see vale. Seda on ju lihtne tõestada, et nii ei olnud. Järelikult sisuliselt võltsiti teadlikult NAVi, mis peaks olema keelatud :)
põhimõtteliselt on kaidokesel jumala õigus. küsimus on ainult selles, kas osaku NAV-i kujundavate koostisosade hind on üheselt määratletav (nagu turul kaubeldavate aktsiate viimane tehinguhind) või võibki see olla mingi hinnanguline suurus? viimasel juhul läheb kahju tõendamine paratamatult raskeks.
see ülalantud soovitus osakud korraks ära müüa ja tagasi osta ei ole selles kontekstis põhjendatud, sest kahju tekib siin puhtalt õiglase ja võltsitud soetushinna vahest. Pole mingit tähtsust selles, kas kahju saanud isikul on osakud endiselt käes või juba müüdud.
see ülalantud soovitus osakud korraks ära müüa ja tagasi osta ei ole selles kontekstis põhjendatud, sest kahju tekib siin puhtalt õiglase ja võltsitud soetushinna vahest. Pole mingit tähtsust selles, kas kahju saanud isikul on osakud endiselt käes või juba müüdud.
Investorite liit: SEB pettis inimesi -- AK
Meerits jättis õhku lause, et "paari päeva jooksul kuulete..."
Meerits jättis õhku lause, et "paari päeva jooksul kuulete..."
link uudisele: http://uudised.err.ee/index.php?06142098
Kui nüüd SEBile õigus jääb, siis põhimõtteliselt muutub mistahes fondidesse investeerimine äärmiselt küsitavaks. NAV mille järgi investor ostab ei tähenda midagi, see on üks fondijuhi hinnangul antud suvaline suurus ja järgmine päev võidakse see ümber hinnata. Isegi börsil kaubeldavaid aktsiaid võiks selle loogika kohaselt hinnata börsiväärtusest erinevalt. Fondihaldur lihtsalt ei pruugi konkreetsel päeval hinnaga kursis olla ja hindab mingil ajahetkel vara ümber. Samuti võib hinnanguliselt ju väärtpaber rohkem väärt olla kui börsil. Kust te võtate, et RIMMi väärtus on praegu 48 dollarit? Hinnanguliselt võib see vabalt olla 120, lihtsalt praegu pole selle eest nõus keegi nii palju maksma, nii on ju Islandi pankade võlakirjadega.
Tingimustes on kirjas, et Fondivalitseja investeerib Fondi vara kõrge krediidikõlbulikkuse ja madala intressiriski
tundlikkusega (madala duratsiooniga) võlaväärtpaberitesse.
Eks kohus ilmselt otsustab, kas seda ka tehti.
tundlikkusega (madala duratsiooniga) võlaväärtpaberitesse.
Eks kohus ilmselt otsustab, kas seda ka tehti.
ja kust selline kohtunik leitakse, kes asja jagab?
Kui mingi ekspert selle hinnaregulatsiooni kujunemise osa ilusti lahti kirjutab, ei pea olema raketiteadlane, et seda asja õiguslikus plaanis jagada.
fondihaldur mitte et ei tohi fondi ümber hinnata vaid peab seda tegema. kui fondihaldur seda ei teeks siis ta looks ju kohe olukorra kus fondis on vähem raha ja kõikidele osakuomanikele ei jätku võimaliku väljamaksu korral.
SEB il on 100% õigus siin. See kehtib ka SWED rahaturu fondi kohta.Kui seal ikka on selge et poolte võlakirjade hind on null siis hinnatakse see fond kohe alla.
Fondijuhti võib süüdistada et ta tegi seda aeglaselt jne kuid põhimõte on siin õige. Ja kuskil pole öeldud et raha mis fondi pannakse on 100% garanteeritud.
Hoopis teine asi on mida SEB rääkis kui ta fondiosakuid müüs ja mida klient uskus. Sõna fond juba iseneneses tähendab võimalikku hävingut täpselt nagu aktsia. Deposiit on selline kus mingi osa on riigi poolt kaitstud.
Ma olen suhteliselt üllatunud et siin foorumites keegi üldse võimalikuks peab et fondis on raha tagatud.
SEB il on 100% õigus siin. See kehtib ka SWED rahaturu fondi kohta.Kui seal ikka on selge et poolte võlakirjade hind on null siis hinnatakse see fond kohe alla.
Fondijuhti võib süüdistada et ta tegi seda aeglaselt jne kuid põhimõte on siin õige. Ja kuskil pole öeldud et raha mis fondi pannakse on 100% garanteeritud.
Hoopis teine asi on mida SEB rääkis kui ta fondiosakuid müüs ja mida klient uskus. Sõna fond juba iseneneses tähendab võimalikku hävingut täpselt nagu aktsia. Deposiit on selline kus mingi osa on riigi poolt kaitstud.
Ma olen suhteliselt üllatunud et siin foorumites keegi üldse võimalikuks peab et fondis on raha tagatud.
arwen, Islandi võlakirjad kauplesid turul juba ammu enne allahindamist madalamal, kuid antud fondis hoiti neid jätkuvalt turuhinnast kõrgema väärtusega üleval.
täpselt.mõned investorid lugesid fondi dokumentidest et olukord kehv,hakkasid müüma. haldur tabas ära milles asi, sai veel kiiresti sõimata finantsinspektsioonilt ja hindas fondi alla. ja õieti tegi.
kui täna ntx kesko põhja läheb siis sa müüksid ju ka oma SWED rahaturu fondi osakud kohe maha ?
kui täna ntx kesko põhja läheb siis sa müüksid ju ka oma SWED rahaturu fondi osakud kohe maha ?
Swed peaks korrektselt käitudes siis ka Kesko võlakirjad homme alla hindama, et keegi ei saaks müüa sellise NAV-iga kus Kesko võlakirjad üle turuhinna ..
SEB fondi allahindamine oli ilmselt vältimatu (iseasi kas sellises ulatuses, kui Island vaid 3,8% mahust), kuid seda tehti mu meelest liiga hilja.
Mõelge selliselt - kui SEB oleks nädala varem allahindluse teinud, siis poleks eelmisel nädalal saanud investorid paarisaja miljoni krooni eest osakuid müüa ning tänaste investorite kaotus poleks olnud -13% vaid ca. -10%. Case mu meelest täiesti olemas.
SEB fondi allahindamine oli ilmselt vältimatu (iseasi kas sellises ulatuses, kui Island vaid 3,8% mahust), kuid seda tehti mu meelest liiga hilja.
Mõelge selliselt - kui SEB oleks nädala varem allahindluse teinud, siis poleks eelmisel nädalal saanud investorid paarisaja miljoni krooni eest osakuid müüa ning tänaste investorite kaotus poleks olnud -13% vaid ca. -10%. Case mu meelest täiesti olemas.
Arwen - loomulikult peab fondihaldur fondi vajadusel ümber hindama.
Mind näiteks huvitabki kõige enam see, miks ja mis asjaoludel ta seda ümberhindamist varem ei teinud.
Ei nõustu, et SEB-il 100% õigus.
Mind näiteks huvitabki kõige enam see, miks ja mis asjaoludel ta seda ümberhindamist varem ei teinud.
Ei nõustu, et SEB-il 100% õigus.
tsiviilhagi korral saab need dokumendid välja nõuda. võib küll olla siin mingi case et ei reageeritud ja hakati tegutsema alles siis kui investorid said aru et fond kukub ja müüsid osakud tagasi.samas on palju tõenäolisem et nende islandi võlakirjadega tegeldi juba tükk aega ja halduril lubati need alla hinnata alles viimases järjekorras.
seda peaks krimasjana uurima siis saaks täpsemalt teada mis juhtus.
muuseas täna hakati ka tegelema mingi insaideri seadusega mis on vist suunatud mõne kindla tegelase vastu meie väieksel börsil.
karta on et Eestis tekib terve hulk selliseid kuumasid võlakirju mida keegi omada ei taha.
seda peaks krimasjana uurima siis saaks täpsemalt teada mis juhtus.
muuseas täna hakati ka tegelema mingi insaideri seadusega mis on vist suunatud mõne kindla tegelase vastu meie väieksel börsil.
karta on et Eestis tekib terve hulk selliseid kuumasid võlakirju mida keegi omada ei taha.
Fondijuht ostis 2007 aastal fondi Kaupthing Bank-i võlakirju ja panga raiting oli siis C (http://www.kaupthing.com/Investors/Ratings/Moody's).
Kas tegemist oli kõrge krediidikõlbulikkuse ja madala intressiriski tundlikkusega (madala duratsiooniga) võlaväärtpaberiga nagu tingimustes kirjas oli?Nagu selgus, siis ei olnud.
Kas tegemist oli kõrge krediidikõlbulikkuse ja madala intressiriski tundlikkusega (madala duratsiooniga) võlaväärtpaberiga nagu tingimustes kirjas oli?Nagu selgus, siis ei olnud.