SCA

arvon
Äkki mõlemad. Dividendi tootlus (selle aasta dividendi põhjal) on nüüd 6,5% ja ettevõte pole alates 1950ndatelt kunagi dividendi langetanud.

Tundub, et maailma inflatsioonilaine töötab nii, et sisendkulude ja hindade vahel on päris suur ajanihe - ehk 2008 aasta tuleb nõrk marginalide poole pealt. Arvata võib et 2009 tuleb nõrk mahtude tõttu. (SCA puhul eelkõige probleem lineritega, ehk lainepappi sisend) Aga sellest ei peaks piisa et dividendi vähendada ma arvan. Rohkem raied oma metsadest peak aitama H2. H1 vist taheti aidata teisi metsaraiajaid kellel on pikaajalisi suhteid.

Aga muidugi masendav vaadata aktsiat. Ma oleksin pidanud hiljem ostma. Tahtsin juba eelmise aasta jooksul mingit inflatsioonikaitset, ja SCA oma metsavarudega tundus ok. Arvan et kaitse on endiselt seal, ja mul oli liiga suur likviidsuspuhrit, aga siiski piinlik eksida niivõrd ajastusega.
stefan ,tänud. Aga see mis ei tapa , teeb tugevaks. Olen samuti tugevalt pange pannud, kuigi olen ka arvanud, et asjast saan aru.
Ma arvan, et meie lähenemine fundamentaalsetelt alustelt on õige, aga praegu käib pendel teise äärmusesse, " likviidsuse likvideerimise" käigus saavad pihta ratsionaalsed otsused ka valusasti.
Aga ma võtsin eile ise ka väikse portsu ja nagu traditsionaalselt praegusele ajale, oleks täna saanud veel odavamalt :)
UPM Kymmene teatas täna et hakkab rohkem graanuleid ja bioenergiat tootma, paperi asemel. Võiks olla üldine trend metsaäris, sel juhul hea potentsiaal SCAle.
Metsaostud tänavu:

Läti: 19 600 hektarit
Eesti: 10 000 hektarit

https://www.avanza.se/placera/telegram/2019/06/26/sca-koper-mer-skog-i-lettland-kopeskilling-260-mln-kr.plc.html

Rootsis neil umbes 2,5 miljonit hektarit, ehk peaaegu 5% Rootsi pindalast.
Olen jälle üles leidnud seda aktsiat. Euroopa suurim metsaomanik, ja suurim(aid) töötleja(id.) Prindipaperiga enam ei tegelda. Toodab rohkem elektrit (ja soojust) kui tarbib. TWh-sid aastas. Bilansi väärtus ujub inflatsiooniga kaasa.

Ehk siis inflatsioonikaitseks aktsia.
Kas SCA omab ka mingit tuumaenergeetika komponenti või tööstusettevõtted Rootsis laiemalt? Ja kui nii, siis mismoodi kavatseb Rootsi "nuclear phase outi" eraomandi küsimused lahendada? Soome "SCA-laadne" UPM-Kymmene ka suur energiatootja, aga oluline osa peaks sealt tulema läbi TVO (Teollisuuden Voima) osaluse, mille kaudu on tööstusettevõtted ühiselt nt Olkiluoto tuumajaama investeerinud. Kas Rootsis on need skeemid midagi sarnast või omab SCA ise otse mingit energiatootmist?
TaivoS
"SCA is one of Europe’s largest producers of forest-based bio­energy, with a total production of about 10,8 TWh per year. In Sweden, SCA has three pellets factories that have an annual production capacity of 300,000 tonnes. SCA leases out forest land for wind power produc­tion. In 2020, 561 wind turbines were operating on SCA’s land with a total annual production capacity of 5,4 TWh. SCA also develops products for the next-generation of biofuels and green chemicals."
https://www.sca.com/en/energy/
minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.
"flatuu"
minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.

Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli.
"stefan"
"flatuu"
minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.

Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli.


aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest. selles mõttes kõik tselluloositootjad konkureerivad omavahel tselluloosi turu pärast, energia on neile lihtsalt üks kulukomponent, mida vähendatakse omatoodanguga. et nad suudavad pakkuda üleliigset energiat turule ei tee neid veel energiatootjate konkurendiks. sest, et kui tselluloosi tootmine peaks pankrotti minema, siis ei suudaks nad ka energiatootjana jätkata. sca-sse investeeringu otstarbekus sõltub ikka tselluloosi tulevikust.
"flatuu"
aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest.

Estonian Cell pani ülikõrgete elektrihindade tõttu tootmise korraks seisma
https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma

"stefan"
"flatuu"
"stefan"
"flatuu"
minu meelest on sca põhiliselt ikkagi tselluloosi tootja.

Muidugi, aga selles tootmises mängib energia, ja energia hind, suurt rolli.


aga mis see energia siia puutub? tselluloosi tootmiseks kasutavad KOGU MAAKERA tselluloositootjad oma toodanguks samas osas energiat. ja kuna nende kõigi tooraineks on biomass, siis LOOMULIKULT nad toodavad energiat oma toorainest.

Estonian Cell pani ülikõrgete elektrihindade tõttu tootmise korraks seisma
https://virumaateataja.postimees.ee/7407522/estonian-cell-pani-ulikorgete-elektrihindade-tottu-tootmise-korraks-seisma



Estonian Cell pole tselluloositootja
"mihkel48"
Estonian Cell pole tselluloositootja

"Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006)"
https://et.wikipedia.org/wiki/Tselluloos

Just nimelt puitmassi, mitte tselluloosi- vahe on üüratu.
Mass koosneb tselluloosist.

Estonian Cell-il ka energia-"tootmine":

Eesti suurim biogaasitootja
https://www.estoniancell.ee/ettevottest/as-estonian-cell/
"stefan"
Mass koosneb tselluloosist.

jajah, puu koosneb ka tselluloosist, kas saekater on tselluloositootja?
Massi koostises olev tselluloos on veel puidu koostises ehk mass on sisuliselt puit (tselluloos + hemitselluloos + ligniin). Puitmass on mehhaanilselt kiududeks purustatud/hõõrutud puit. Tselluloos on üks osa puidust, mis eraldatakse keemiliselt tselluloosivabrikus. Õigem oleks öelda, et keemiliselt eraldatakse ligniin jne. ja järgi jääb puhas tselluloos.

Ehk kui sa boksiidi puruks hõõrud, siis sa saad boksiidi pulbri, mitte alumiiniumi.
Juhul kui flatuu pidas silmas WC-paberit jne, siis sellised tooted SCA enam ei tooda, vaid see osa on eraldatud Essity-sse.

"stefan"
Juhul kui flatuu pidas silmas WC-paberit jne, siis sellised tooted SCA enam ei tooda, vaid see osa on eraldatud Essity-sse.

😊 ei - ma pidasin silmas ikka tselluloosi. muideks, tselluloosist tehakse mitte ainult paberit, vaid ka viskoosi. tselluloositehased muutuvad aina enam bioplastide tootjaks, sest ligniin ongi sisuliselt plast. varem oli see tselluloosi tehase jääde, nüüd aga saab väärtuslikuks rohe-tooraineks. aga see selleks. tagasi alguse juurde, investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.
"flatuu"
investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.

Investeerida metsa pärast. Ja metsaga tehakse erinevaid asju erinevatel aegadel. Aga ära alla hinnata, ka metsa energiasisaldust. Veel siis võimalus ehitada metsamaal tuuletorne.

Saan aru, et siin ei soovita nimetada ei massi, ega paperit, tseluloosi. Noh jätame siis definitsioonid kõrvale.