"flatuu" investeerida sca-sse energia tootmise pärast jääb mulle mõistetamatuks. muudel eesmärkidel - mõistan.
Investeerida metsa pärast. Ja metsaga tehakse erinevaid asju erinevatel aegadel. Aga ära alla hinnata, ka metsa energiasisaldust. Veel siis võimalus ehitada metsamaal tuuletorne.
ok, toon siia siis sellise näite. suured pealkirjad - "estonian cell on eesti suurim biogaasitootja". õige fakt, keegi ei vaidle vastu. aga kas investeerida sinna biogaasi (perspektiivi) pärast? noh, jah. nad kasutavad kogu oma toodetud gaasi ise ära. kusjuures, katavad AINULT 1/3 oma koguenergia vajadusest! siit ma küsingi, et mis see biogaas siia puutub.
kui sa soovid biotoorainesse investeerida, siis seda ma mõistan 100%. aga kindlasti mitte eesmärgil, et biomassist toodetakse energiat, see on surnud tee, kulla maha viskamine. biomassist tuleb toota plastikuid ja keemiatööstuse komponente, igapäeva tooteid inimestele, mis on identsed fossiilse nafta toodanguga. näiteks toota maailma kõige enamlevinumaid plaste: PET, PP, PA, just name it ... misiganes naftast tehakse.
tuuletornide jaoks on vaja vaba maad. maad, lihtsalt maad. metsamaa ei ole siin eelistatud, mets on tuule vastane, pigem võib kasutada põllumaad, ohverdada mõned m2 põldu väärib kindlasti tuuliku nimel.
flatuu Pelletsihinnad, naftahinnad, elektrihinnad, gaasihinnad - nad on omavahel seotud. Mitte otseselt, aga kaudselt. Tõepoolest, mida rohkem töödelda, seda rohkem lisaväärtust. Aga lõpuks jääb alles ka väiksema lisaväärtusega tooted.
Kuivõrd metsamaa sobib tuuletornidele sõltub maastikust, ehk kui ühtlane maa on.
metsamaal pannakse ikka uuesti mets kasvama, väheviljakat maad ja merd on tuulikute jaoks küllaga. PS stefan, ma ei tea mida sa tuuletornide all mõtled siin, aga pigem arvan, et sa räägid tuulikutest.
Teil on EC osas ikka viltu, see mida nad toodavad ja pressivad pärast kuubikuteks, on ingl. k. pulp e. tselluloos, puidumassijutt on selline rohekarvaline jutt kõrvade paitamiseks ökoajastul. Activities: Pulp production; Products: Bleached aspen BCTMP pulp
See,et mingi asi võib olla ühte moodi inglise keeles ei tee teda kohe samaks eesti keeles. Tselluloos on tselluloos ja puitmass on puitmass. Kas sul on mahlas ka tselluloos või?- orange juice with pulp.
Igast teisest puidust tehtud sama asi on eesti keeles ka puitmass su arust või? Mida see sõna tselluloos su arust tähendab siis? Mehhaaniline protsess jne. on see. Lagundatakse puit tselluks, see pleegitatakse ja kuivatakse. PS. iga uue tehase tegijad tahaks jah oh nii ökot sõna puitmass kasutada halvamaigulise tsellulooosi asemel
opex, siin ei ole ökoga midagi pistmist. Tsellulosivabrikus n.ö. "keedul" keemiliselt eraldatakse puit osadeks. Üheks selle protsessi saagiseks on tselluloos. On happelisi (sulfitkeet- näiteks Tallinnas Fahles olnud tselloloositehas) ja aluselisi (sulfaatkeet- näiteks Kehras olev tselluloositehas) "keete". Selle protsessi saagis on ca 40% 90+% puhtusega tselluloos. Algsest massist on keemiliselt eraldatud ligniin jne. Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris. Sisuliselt on iga tekkinud kiud eraldi võetuna ikkagi seesama puit oma algse koostisega (tselluloos + hemitselluloos + ligniin). Kundas see tekkinud kiud veel pleegitatakse ja siis pakitakse. Saagis on ca 95%. Protsess kuni pleegitamiseni on sarnane Püssi puidkiudplaadi vabrikus toimuvale/toimunule. Eesti keel on siin palju rikkam kui inglise keel, kus iga taimne mass liigitub pulbiks. Eesti keeles see nii ei ole.
Erialaterminoloogias mõistetakse "tselluloosi" (inglise keeles chemical pulp) all puidu keemilise ja "puitmassi" (inglise keeles mechanical pulp) all mehaanilise töötluse tulemusel saadud puidumassi. (Vikipeedia)
"mihkel48" Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris.
EC toodab BCTMP pulp'i, = bleached chemi-thermomechanical pulp, kuidas ei lahutata keemiliselt? Sulfitiga.
Ok opex- 1-st tonnist puidust, saab Kundas kui palju lõpptoodet? 1-s tonnis puidus on kui palju tselluloosi? Tselluloosist saad sa toota lisaks paberile veel viskoosi, püssirohtu, lakke, täiteaineid ravimitele jne. jne. Kas Kundas toodetust saab sama teha?
"mihkel48" Puitmassi tootmisel puitu keemiliselt osadeks ei lahutata. Puit mehaaniliselt lihtsalt töödeldakse kiududeks- rafinööris ja/või defibrööris.
EC toodab BCTMP pulp'i, = bleached chemi-thermomechanical pulp, kuidas ei lahutata keemiliselt? Sulfitiga.
pole miskit parata, mihkel48 saab siit selge punkti. sellel teemal pole mõtet vaielda. BCTMP jah sisaldab tselluloosi, aga mitte ainult, nagu ülal nimetatud, siis ka muud. sõna pulp kasutatakse rääkides küll tselluloosi kohta ka, aga BCTMP ei ole õige nimetada tselluloosiks.
@mihkel Kundast toodetud kokkupressitud tsellu muudetakse paberitehases tagasi kiuks mis läheb paberisse, nagu läheb ka muu virgin pulp ja recycled (taaskasutuspaberist) tsellu. Võimalik täitsa, et kui nad tahaks nad saaks toota ka muuks otstarbeks kiudu, aga nad ei taha, nad teevad seda grade'i mida paberitehased ostavad.
"opex" Igast teisest puidust tehtud sama asi on eesti keeles ka puitmass su arust või? Mida see sõna tselluloos su arust tähendab siis? Mehhaaniline protsess jne. on see. Lagundatakse puit tselluks, see pleegitatakse ja kuivatakse. PS. iga uue tehase tegijad tahaks jah oh nii ökot sõna puitmass kasutada halvamaigulise tsellulooosi asemel
Puit ei võrdu tselluloos, nagu piim ei võrdu laktoos, nagu liha ei võrdu rasv.
"opex" Kui uuetehasemehed tahavad ka 'puidumassi' toota kuigi teevad tselluloosi tegelikult kas siis tsellu = puidumass?
Ei uuetehasemehed tahavad selgelt tselluloosivabrikut teha. Ja sellele küll tahetakse "rohelisemat" nime panna- biomassi tehas või biotoodete tehas jne. Põhjendatakse seda sellega, et nende tehase toode ei ole enam paljas tselluloos, vaid ka ligniin, kanpol, tärpentiin ja muu keemia + energia (roheenergia:)). Aga vahet ei ole, mis nimi sellel pannakse, seda on vaja.
pekkiläinud projekti mehed kasutasid sellist keerulist kirjeldust: "puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, mis kasutaks täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat, millega on puidust võimalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid"
Probleem on selles, et rohehullus nõuab igale asjale rohelist nime. Kui nimetad asja nii nagu asi on, siis ei saa teha, sest pole piisavalt roheline. Kui nimetad liiga roheliselt, siis ei saa teha, sest tegeled rohepesuga. Igal juhul rändab suur hulk tselluloosi (biotoodete) tootmiseks sobilikku puitu Eestist välja, rohelisse ja puhtasse Rootsi ja Soome, kus sääraseid tehaseid on kahepeale 50 ringis. Parafraseerides, siis ära toita me ennast suudame, aga p..st puhtaks pühkida ei suuda.
"opex" pekkiläinud projekti mehed kasutasid sellist keerulist kirjeldust: "puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, mis kasutaks täiesti uue põlvkonna tehnoloogiat, millega on puidust võimalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid"
oligi väga õige lause. puit sisse ja välja tuleb nii tselluloos, kui muud keemiatööstustele vajalikud toormed. urmas klaas lihtsalt ei saanud sellest keerulisest lausest aru ja vahetas riiklikud huvid enda poliitilise profiidi vastu.