"mike"
Kui eeskirjad nägid ette, et need uksed pidid suletud olema, meeskonnaliikmed kinnitasid, et need olid suletud, reisijad, nii päästetud kui ka teistel reisidel viibinud kinnitavad, et need olid suletud, siis on nagu alust arvata, et nad olidki suletud. Kontrolliks kahe ukse nägemine ja veendumine annab veelgi enam alust arvata, et nad olid suletud.
Selle loogika alusel saad järeldada, kõik uksed võisid olla kinni, aga mitte seda, et kõik uksed olid kinni. Kahe ukse kontrollimisel said teada, et kaks ust olid kinni, aga mitte seda, kas ka teised on kinni. Võivad olla nii kinni kui lahti. On väidetud, et uksed võisid veesurve tõttu puruneda. Sa ei tea, kas nad purunesid või mitte kui pole kontrollinud. Ka kahe ukse mittepurunemise näitel ei saa väita, et ülejäänud uksed ei purunenud.
Järelikult oli Estonia põhjamineku põhjuseks tulnukate kosmoselaeva kokkupõrge Estonia veealuse osaga.
Seni kuni sa pole näinud seda osa, mis vastu põhja on, ei saa sa ka võita, et seal pole talade vahele kinni jäänud lendavat taldrikut koos pisikeste roheliste laipadega? Oled nõus? Me pole ju kogu laevakeret näinud.
Küsimus on ka, mis veesurve need uksed purustas? Kui autodekil oli ka 50 cm vett (uute normide hulleim võimalik stsenaarium), siis sellest ei piisa isegi tulekindlate laevauste purustamiseks, rääkimata täis-veekindlatest raudustest. Isegi suur osa aknaid ei purunenud laeva põhjaminekul.
Kui aga laev läks juba nii paju kreeni, et serva kogunes mitmeid meetreid vett ja autod kukkusid peale, siis pole see enam kreenimineku põhjuste uurimisel oluline.
Isegi suvise ekspeditsiooni spetsialistid räägivad nüüd, et uksed olid ikkagi kinni ja vesi "imbus" läbi uste. Mõne minutiga tuhandeid tonne vett. Kusjuures kuskilt on meelde jäänud suurusjärk, et rambi vahelt võis maksimaalselt sisse tulla 20 tonni vett minutis. Seda kuna tegemist oli alt kitseneva praoga, rambi alumine serv oli vähemalt 1,5m üle merepinna, vesi võis tulla vaid laineharjadega ja tugevam veesurve oleks rambi üldse kinni lükanud. Laev aga hakkas juba 3 minutit peale kolinat ja lööke kreeni kalduma.
Peamine löök oli nii tugev, et peale reisijate voodist väljapaiskumise, kukkusid pikali ka laeva töötajad. Olles ise aasta laevas elanud, siis võin oma kogemusest öelda, et lainetusega harjunult on see üsna erakordne. Pärast seda enam selliseid lööke polnud - kas lainetus jäi siis järele?
Lisaks veel see asjaolu uste suhtes, et vahimadrus (Silver Linde) pidi autodeki kontrollimiseks administraatoriga, kelle käes olid autodeki uste võtmed, koos minema, kuna nood olid kinni ja lukus.