Tugevad paugud on ju väga lihtsalt seletatavad lukustusest lahti tulnud visiiriga. Kui see 50 tonnine tükk oma hingedel kiigub - laine lükkab lahti, seejärel kukub visiir kinni tagasi - tekitabki väga tugevaid lööke ja pauke. Enne kui see päris ära kukub võibki olla ka kriginaid ja metalli paindumise käginat, mis mööda laevakeret edasi liigub.
Ja teistsugused paugud on siis kui laev juba kreenis ja last (autod) liiguvad - lohisevad mööda põrandat, midagi läheb ümber, kukub vastu seina, jne.
Need vigastused, mis allveerobotite poolt on seni üles võetud, on küll paistnud merepõhja poolt muljututena - ühest kohast sisse muljutud, teisest kohast laeva talad välja paindunud ja kere pleki lahti rebinud. Ei midagi müstilist.. aga noh, ootame ära kui 3D ja sonaripildid avaldatakse.
Aga palun väga, teeme mõtteeksperimendi. Estonia põrkus allveelaevaga. Allveelaeva kere asub isegi "veepinnal" olles suuresti allpool veepinda. Reisilaeva keresse tekkisid suured augud ja vesi tulvas autoteki alla. Laev vajub vigastuse poole mõõdukalt kaldu ja hakkab samas asendis põhja vajuma. Ei lähe järsku külili, sest põhjas olev vesi on raskem kui pealisehitis. Aga see ei sobi tunnistajate jutuga.
Okei, leitud praod ja augud asuvad ülalpool veepiiri. Järelikult toimus kokkupõrge suure pealveelaevaga, näiteks tühi tanker või kruiisilaev, see lükkas Estonia ümber ja haihtus, sest ellujäänud ühtegi suurt laeva ei näinud. Radaritele ei jäänud samuti mingit jälge...
Ja nüüd jõuame radarnähtamatu hiiglasliku lendava objektini, mis lendas minema enne tunnistajate väljumist...
Võite ise siia selle History Channely kõrge laubaga tüübi pildi kleepida.
Okei, leitud praod ja augud asuvad ülalpool veepiiri. Järelikult toimus kokkupõrge suure pealveelaevaga, näiteks tühi tanker või kruiisilaev, see lükkas Estonia ümber ja haihtus, sest ellujäänud ühtegi suurt laeva ei näinud. Radaritele ei jäänud samuti mingit jälge...
Ja nüüd jõuame radarnähtamatu hiiglasliku lendava objektini, mis lendas minema enne tunnistajate väljumist...
Võite ise siia selle History Channely kõrge laubaga tüübi pildi kleepida.
Kust vesi laeva sisse tuli?
Ametliku versiooni järgi tõmbas visiir rambi eest.
Tunnistajate jutu järgi (mida ametlik juurdlus ignoreerib) oli laeva uppumise hetkel ramp kinni.
Kust alumistele tekkidele vesi sattus?
Ametliku uurimise järgi autoteki ustest.
Tänaseks on selgunud, et uksed on jätkuvalt kinni.
Puhas Kelbas on see ametlik uppumise versioon.
Ametliku versiooni järgi tõmbas visiir rambi eest.
Tunnistajate jutu järgi (mida ametlik juurdlus ignoreerib) oli laeva uppumise hetkel ramp kinni.
Kust alumistele tekkidele vesi sattus?
Ametliku uurimise järgi autoteki ustest.
Tänaseks on selgunud, et uksed on jätkuvalt kinni.
Puhas Kelbas on see ametlik uppumise versioon.
"113366"
See on absoluutselt vale. Laevalt pääsenud ärkasid selle peale, et laev vajus ülijärsult sügavasse kreeni. Mitmed lendasid oma vooditest välja. Inimesed kukkusid infolaua juures. Osad kirjeldavad kõva metalse löögi heli.
No panen siia ka siis ellujäänute meenutusi:
.... magasid Estonia uppumise eel kajutis rahulikult ning ei kuulnud ei laintemöllu ega visiiri raksatusi. Aulis ärkas selle peale, et kajutis olnud väike taburet lendas vastu ust
Kui laev hetkega paremal poole viltu vajus, kargasin kohe voodist püsti
Poolmagades ärkasin mingi kolina peale, mis minu pea kohal kostis ja siis veel tool ja prügikast mis ukse juurest kolinaga eemale hüppasid
Siis äkki kostis koos lainega kolin ja mürin, laine kadus ja enam ei tulnud ning laev vajus kreeni
Kokkuvõttes, plahvatust ei maini keegi. Osad ärkavad alles selle peale, kui laev on nii kreenis, et mööbel hakkab liikuma. Osa kuulevad ka mingit müra mis võis olla visiir aga osad isegi ei maini midagi sellist mis tähendab, et see ei olnud ilmselt kogu laeva ulatuses väga kõva. Veel praktiliselt kõik räägivad, et lained olid väga suured ja laev kõikus korralikult (kusjuures mäletan selle õhtu ilma ka ise sest tuttavad tulid samal õhtul Soomest).
Allveelaeva rünnak või pomm mis oli ajastatud täpselt tormi ajale, kui ükski kohalolnutest ei kuulnud plahvatust ega tundnud rammivat lööki laeva pihta mille kohta me teame tema sõsarlaevast, et oli vigaselt projekteeritud? Ütleme nii et ametlik versioon on lihtsalt väga palju kordi tõenäolisem kui ükski alternatiivsetest teooriatest.
santa, veelkord, kui ametlik versioon on kordi tõenäolisem, miks siis tuli videosi varjata, eestlasi mitte uuringute juurde lasta ja laeva hakata katma? See katmine ongi peamine igausugu vandenõuteooriate põhjus.
Lisaks siis kui rääkida hauarahust, siis miks ei toodud laipasi välja, oleksid need omaksed rahu saanud. Igasugu teiste õnnetuste puhul ei jäeta surnuid lihtsalt vedelema. Samal ajal oli võimalusi ja aega mingeid kohvreid mööda kajuteid otsida, rääkimata ilmselt lastist, mis körvaldamist või peitmist vajas.
Lisaks siis kui rääkida hauarahust, siis miks ei toodud laipasi välja, oleksid need omaksed rahu saanud. Igasugu teiste õnnetuste puhul ei jäeta surnuid lihtsalt vedelema. Samal ajal oli võimalusi ja aega mingeid kohvreid mööda kajuteid otsida, rääkimata ilmselt lastist, mis körvaldamist või peitmist vajas.
Huvitav artikkel 1998. aastast: http://www.valter.saask.ee/parvlaev.html
"pahurik"
santa, veelkord, kui ametlik versioon on kordi tõenäolisem, miks siis tuli videosi varjata, eestlasi mitte uuringute juurde lasta ja laeva hakata katma? See katmine ongi peamine igausugu vandenõuteooriate põhjus.
Lisaks siis kui rääkida hauarahust, siis miks ei toodud laipasi välja, oleksid need omaksed rahu saanud. Igasugu teiste õnnetuste puhul ei jäeta surnuid lihtsalt vedelema. Samal ajal oli võimalusi ja aega mingeid kohvreid mööda kajuteid otsida, rääkimata ilmselt lastist, mis körvaldamist või peitmist vajas.
Ma ei tea. Ma ei ole kõiki neid asju viitsinud nii väga jälgida, ei välista üldse, et kuskil ka mingil põhjusel midagi varjati. Mingi osa nendest "varjamistest" on kindlasti ka põhjendatud, näiteks laipade välja toomine ongi mõttetu. Samas näiteks betooniga katmine oli tõesti veider idee aga lõpptulemusena ei saanud see ka teoks. Sõjatehnika vedamine võis ka täitsa olla.
Mina väidan ainult, et laeva uppumise kõige tõenäolisem põhjus on täpselt seesama, mis ametlik raport väitis. Ja seetõttu on täiendav uurimine oluline vaid ajaloolastele, seda võib teha aga ei näe väga põhjust siia miljoneid matta.
Kui MV Sewol uppus ühes teises tsiviliseeritud tööstusriigis, töötas järgmisel päeval õnnetuskohas 500 sukeldujat (Wikipedia andmetel), et leida kadunud inimesi. Püüti leida võimalikke õhutaskuid ja õhku juurde pumbata. Otsingutöödel toimus mitmeid surmaga lõppenud õnnetusi, aga keegi ei kutsunud kokku eetikanõukogu. Kuna üheksat! surnukeha ei õnnestunud leida, eraldas valitsus kuni 150 mln USD vraki ülestõstmiseks.
Meie regioonis käivad aga asjad teisiti, esimene sukeldumine toimus teatavasti 2-5 detsember - ei läinud kolme kuudki.
Starting on 17 April, Undine Marine Industries, a privately held company,[148] began to lead the search for missing passengers.[149] At 12:30 a.m., hull investigations were started by the KCG with the help of flares.[150] As of 6:00 a.m., 171 ships, twenty-nine aircraft and thirty divers were involved in the rescue effort. The KCG had assigned twenty divers in teams of two. The ROK Navy also assigned eight divers,[151] but the KCG prevented them from participating[149] and waited for divers from Undine Industries.[152] At 7:24 a.m., civilian groups of expert divers were reported to be helping out in the rescue operations.[153] During the morning, the number of divers involved in the operations reached 555.[154] The navy also established a military control tower on the Dokdo-class assault ship.[155] Starting around 2:00 p.m., rescue operations were practically stopped due to bad weather conditions.[156] A marine crane arrived on the scene at night.[157]
Meie regioonis käivad aga asjad teisiti, esimene sukeldumine toimus teatavasti 2-5 detsember - ei läinud kolme kuudki.
Starting on 17 April, Undine Marine Industries, a privately held company,[148] began to lead the search for missing passengers.[149] At 12:30 a.m., hull investigations were started by the KCG with the help of flares.[150] As of 6:00 a.m., 171 ships, twenty-nine aircraft and thirty divers were involved in the rescue effort. The KCG had assigned twenty divers in teams of two. The ROK Navy also assigned eight divers,[151] but the KCG prevented them from participating[149] and waited for divers from Undine Industries.[152] At 7:24 a.m., civilian groups of expert divers were reported to be helping out in the rescue operations.[153] During the morning, the number of divers involved in the operations reached 555.[154] The navy also established a military control tower on the Dokdo-class assault ship.[155] Starting around 2:00 p.m., rescue operations were practically stopped due to bad weather conditions.[156] A marine crane arrived on the scene at night.[157]
"TNT"
Kust vesi laeva sisse tuli?
Ametliku versiooni järgi tõmbas visiir rambi eest.
Tunnistajate jutu järgi (mida ametlik juurdlus ignoreerib) oli laeva uppumise hetkel ramp kinni.
Ramp on ju hingede peal - need on allosas, mis laeva tugevasse kreeni minekul, kuni põhja üles keeramiseni, muutub ülemiseks osaks. Ehk, kui laev on tagurpidi, läheb ju ramp ise kinni.
Samas, küsitavusi muidugi on - kui rambi mõlemad hinged olid terved, siis on muidugi imelik, et see meres olles sealt ise ära kukkus. Ikka pigem on selle keegi eest ära kangutanud.
"TNT"
Kust alumistele tekkidele vesi sattus?
Ametliku uurimise järgi autoteki ustest.
Tänaseks on selgunud, et uksed on jätkuvalt kinni.
Puhas Kelbas on see ametlik uppumise versioon.
Kahjuks ka seekord millegipärast ei uuritud kogu autotekki läbi... oleks ju võinud... jälle jäävad mõned küsimused lahtiseks.
on tõestatud!
usun ametlikku versiooni. enne uskusin ja nüüd usun jälle!
Aga kui usu , siis oled vist Kremli käsilane?
usun ametlikku versiooni. enne uskusin ja nüüd usun jälle!
Aga kui usu , siis oled vist Kremli käsilane?
ihtsalt lõik "ametlikust" lõpparuandest - päästeteenistusega ei saadud kontakti
Antud juhul ei kuulnud Helsingi raadio ESTONIA hädakutset. Samuti ei vastanud Helsingi raadio MARIELLA ega SILJA EUROPA kutsetele VHFi 16. kanalil ja MFi hädasagedusel 2182 kHz.
MARIELLA1 õnnestus Helsingi raadio kätte saada mobiiltelefoniga (NMT) kell 01.42 ja kanda ette ESTONIAlt saadud hädakutsest. Pärast ebaõnnestunud katseid astuda kontakti Helsingi raadioga,
teatas SILJA EUROPA ESTONIA hädakutsest Helsingi MRCCle umbes kell 01.42. Kaks minutit hiljem kontakteerus Helsingi raadio VHFi 16. kanalil SILJA EUROPAga ning kell 01.45 vastas Helsingi raadio juba ilma igasuguste probleemideta Turu MRCC kutsungile 16. kanalil.
Samuti ei olnud ESTONIA raadiopoid (EPIRB) sisselülitatud, see tähendab, et laeva täpset asukohta ei teata.
Kaks Eesti kalalaeva leidsid 2. oktoobril 1994 Eesti põhjarannikul Dirhami lähistel ESTONIA raadiopoid ja mõned päästeparved ning päästevestid. Poid olid leidmise hetkel välja lülitatud.
Soome eksperdid kontrollisid raadiopoide seisundit 28. detsembril 1994. Sisselülitamisel
olid nad täiesti töökorras.
Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni raadioside toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav kokkulangevus. Telefonifirma tunnistas, et kogu raadioühenduste võrk oli teadmata põhjusel rivist väljas öösel ajavahemikul 1.03 kuni 1.58 – just Estonia hättasattumise ajast kuni tema radariekraanilt kadumise hetkeni.
Regionaalsete sidesüsteemide üheaegne ulatuslik häiritus just sel ajal, kui parvlaev uppus, lubab arvata, et mängus olid militaar- või luureteenistused.
Tollane Rootsi peaminister Nils Daniel Carl Bildt, pärast seda, kui ta peaministri kohast loobus sai temast Balkani konflikti rahuvahendaja.
Tolla toimus täiemahuline kodusõda kolme kogukonna (bosnialased, serblased ja horvaadid) vahel.
Rootslased Bildi eestvedamisel vahendasi vene armee relvastust Balkanile. Kindlasti Rootslasi hoiatati, et ei kasuta “inimkilpi“ relvade veoks. Tol korral pidi laeval olema midagi sellist, mis kaalus laeva põhalaskmise üles inimelude säästmisele, näiteks mingitsorti aatompommi transportimine oma „sõpradele“. Kuidas Rootslased tunnistavad, et vedasime sõjatehnikat kasutades selleks „inimkilpi“ lootuses, et tänu inimkilbile meid ikkagi ei „karistata“.
Ajaloost teame küll juhtmeid, kui reisilaevu on kasutataud relvastuse veoks ja selle eest on „karistatud“.
Antud juhul ei kuulnud Helsingi raadio ESTONIA hädakutset. Samuti ei vastanud Helsingi raadio MARIELLA ega SILJA EUROPA kutsetele VHFi 16. kanalil ja MFi hädasagedusel 2182 kHz.
MARIELLA1 õnnestus Helsingi raadio kätte saada mobiiltelefoniga (NMT) kell 01.42 ja kanda ette ESTONIAlt saadud hädakutsest. Pärast ebaõnnestunud katseid astuda kontakti Helsingi raadioga,
teatas SILJA EUROPA ESTONIA hädakutsest Helsingi MRCCle umbes kell 01.42. Kaks minutit hiljem kontakteerus Helsingi raadio VHFi 16. kanalil SILJA EUROPAga ning kell 01.45 vastas Helsingi raadio juba ilma igasuguste probleemideta Turu MRCC kutsungile 16. kanalil.
Samuti ei olnud ESTONIA raadiopoid (EPIRB) sisselülitatud, see tähendab, et laeva täpset asukohta ei teata.
Kaks Eesti kalalaeva leidsid 2. oktoobril 1994 Eesti põhjarannikul Dirhami lähistel ESTONIA raadiopoid ja mõned päästeparved ning päästevestid. Poid olid leidmise hetkel välja lülitatud.
Soome eksperdid kontrollisid raadiopoide seisundit 28. detsembril 1994. Sisselülitamisel
olid nad täiesti töökorras.
Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni raadioside toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav kokkulangevus. Telefonifirma tunnistas, et kogu raadioühenduste võrk oli teadmata põhjusel rivist väljas öösel ajavahemikul 1.03 kuni 1.58 – just Estonia hättasattumise ajast kuni tema radariekraanilt kadumise hetkeni.
Regionaalsete sidesüsteemide üheaegne ulatuslik häiritus just sel ajal, kui parvlaev uppus, lubab arvata, et mängus olid militaar- või luureteenistused.
Tollane Rootsi peaminister Nils Daniel Carl Bildt, pärast seda, kui ta peaministri kohast loobus sai temast Balkani konflikti rahuvahendaja.
Tolla toimus täiemahuline kodusõda kolme kogukonna (bosnialased, serblased ja horvaadid) vahel.
Rootslased Bildi eestvedamisel vahendasi vene armee relvastust Balkanile. Kindlasti Rootslasi hoiatati, et ei kasuta “inimkilpi“ relvade veoks. Tol korral pidi laeval olema midagi sellist, mis kaalus laeva põhalaskmise üles inimelude säästmisele, näiteks mingitsorti aatompommi transportimine oma „sõpradele“. Kuidas Rootslased tunnistavad, et vedasime sõjatehnikat kasutades selleks „inimkilpi“ lootuses, et tänu inimkilbile meid ikkagi ei „karistata“.
Ajaloost teame küll juhtmeid, kui reisilaevu on kasutataud relvastuse veoks ja selle eest on „karistatud“.
"mrk"
Huvitav artikkel 1998. aastast: http://www.valter.saask.ee/parvlaev.html
Huvitav ajalooline lugemine, mis näitab, kui vähe avalikkusele esimeste aastate jooksul teada anti. Nüüdseks on palju rohkem välja tilkunud ja tollased teooriad (koos ametlikuga) ei klapi enam üldse.
Huvitav lõik:
... meenub üks publikatsioon ajalehes perioodist, mil intensiivselt otsiti Estonia vöörivisiiri mere põhjast. Otsiti esialgu hukkumispaigast ida poole laeva võimaliku kursi piirkonnast. Ja õige pea teatasid otsijad, et on leidnud mõne miili kauguselt ida poole mere põhjast visiiri. Kui aga tuukrid alla läksid, siis teatasid nad pettumusega, et see oli ainult tohutu suur kumer metallplaat, mis kahjuks visiiriks ei osutunud. Visiir leiti hiljem miili kaugusel läänes.(Siis veel ei teatud Estonia hukutavast täiskäik- manöövrist tagasi). Kas on juhus, et just hukkumispaigast parajal kaugusel laeva kursil lebab mere põhjas kumer metall-plaat, mis on tõenäoliselt kunagi katnud mõne laeva rinda? Muud metalli vaevalt nii kaugele merre viskama tullakse. Ometigi jahtus uurijate ja komisjoni liikmete huvi selle metallitüki vastu otsekohe ja hiljem pole sel teemal keegi üritanud suud paotada. Võib olla peitub Estonia huku mõistatus just selles metall-plaadis? ...
"santa"
Ma ei tea. Ma ei ole kõiki neid asju viitsinud nii väga jälgida, ei välista üldse, et kuskil ka mingil põhjusel midagi varjati. Mingi osa nendest "varjamistest" on kindlasti ka põhjendatud, näiteks laipade välja toomine ongi mõttetu. Samas näiteks betooniga katmine oli tõesti veider idee aga lõpptulemusena ei saanud see ka teoks. Sõjatehnika vedamine võis ka täitsa olla.
Mina väidan ainult, et laeva uppumise kõige tõenäolisem põhjus on täpselt seesama, mis ametlik raport väitis. Ja seetõttu on täiendav uurimine oluline vaid ajaloolastele, seda võib teha aga ei näe väga põhjust siia miljoneid matta.
Sa ei viitsi ei lugeda ega kaasa mõelda ja siis väidad midagi väga kindlalt?
TNT, leiti et 2 (loe: kaks) ust 18-st (loe: kaheksateist) olid kinni, suur leid küll, või mis?
"mx77"
TNT, leiti et 2 (loe: kaks) ust 18-st (loe: kaheksateist) olid kinni, suur leid küll, või mis?
Laeva reeglite alusel pidid need uksed kinni olemagi, nagu ka uue uurimise juht väidab. Ametlikus teoorias väideti, et laeva meeskond oli ebakompetentne ja hoidis neid lahti. See, et vähemalt kaks ust oli kinni, annab alust arvata, et tegelikult hoidis meeskond vastavalt reeglitele kõiki uksi kinni.
"raulir""mx77"
TNT, leiti et 2 (loe: kaks) ust 18-st (loe: kaheksateist) olid kinni, suur leid küll, või mis?
Laeva reeglite alusel pidid need uksed kinni olemagi, nagu ka uue uurimise juht väidab. Ametlikus teoorias väideti, et laeva meeskond oli ebakompetentne ja hoidis neid lahti. See, et vähemalt kaks ust oli kinni, annab alust arvata, et tegelikult hoidis meeskond vastavalt reeglitele kõiki uksi kinni.
See järeldus on võrdlemisi venitatud küll.
Et 2 ust 18st olid kinni, ei ütle suurt midagi ülejäänud 16 kohta.
Kui 16 ust 18st olid kinni, võiks öelda, et läbi kahe (potentsiaalselt) lahtise ukse ei saanud nii palju vett läbi pressida. 2 kinnist ust ei anna järeldusi, vaid pigem spekulatsioone ülejäänud 16 kohta.
Üleüldse on nende hilisemate ekspeditsioonide käigus selgunud väga vähe uusi fakte, mis aitaks toimunusse selgust viia. Rohkem on nende pisikeste faktide ümber keritud erinevaid spekulatsioone.
Laeva kerest avastati pragu. Me ei tea, millal see on sinna tekkinud ja millest, aga 26 aastat pärast uppumist on see pragu seal. Ja kohe lendavad teooriad välise kokkupõrke, allveelaeva ja mille kõige kohta veel lendu.
Avastati, et ramp on merepõhjas avatud - see ei anna meile paraku olulist infot selle kohta, mis asendis oli ramp huku hetkel või vahetult enne seda. Fakt, et ta on merepõhjas avatud ütlebki just nii - ta on merepõhjas praegu avatud asendis.
Keegi pääsenutest kuulis prõmmivat häält teatud kellaajal - that's it. Me võime (eeldusel, et tunnistaja ei eksi*) lugeda faktiks seda, et toimus mingi sündmus, mis tekitas valju prõmmivat heli, aga kas see oli visiir, autotekil ühte serva vajunud autod või pommiplahvatus, on puhtalt lugeja fantaasia küsimus seni kuni ei ole üht või teist teooriat kinnitavat täiendavat infot.
Vandenõuteooriad tekivadki sellest, et kõiki teooriaid sellise pimedal tormisel merel (ja nii kaua aega) toimunud sündmuste kohta on väga keeruline faktidega ümber lükata. Alati jääb võimalus, et keegi võtab ühe pisikese fakti ja hakkab selle pealt ehitama ja võibki välja ehitada üsna huvitava teooria, ilma, et seda toetaks täiendavad tõendid. Nendes arutlustes tuleb ise hoolsalt tähele panna, et kui mõttelend juba liiga kaugele kandub, siis korraks veidi maad tagasi kerida ja mõelda - mida me tegelikult teame ja mis on oletused.
* - mis tunnistaja ütlusi puudutab, siis arvestades asjaolusid (suur segadus, stressiolukord, öine aeg, ebaselge suuna- ja ajataju ja kõike muud) ja seda, et teatud ütlustes erinevate tunnistajate ütlused lahknevad oluliselt, tuleks suure reservatsiooniga suhtuda kõigisse tunnistajate väidetesse, millel on või oli ainult üks allikas.
Laeva kerest avastati pragu. Me ei tea, millal see on sinna tekkinud ja millest, aga 26 aastat pärast uppumist on see pragu seal. Ja kohe lendavad teooriad välise kokkupõrke, allveelaeva ja mille kõige kohta veel lendu.
Avastati, et ramp on merepõhjas avatud - see ei anna meile paraku olulist infot selle kohta, mis asendis oli ramp huku hetkel või vahetult enne seda. Fakt, et ta on merepõhjas avatud ütlebki just nii - ta on merepõhjas praegu avatud asendis.
Keegi pääsenutest kuulis prõmmivat häält teatud kellaajal - that's it. Me võime (eeldusel, et tunnistaja ei eksi*) lugeda faktiks seda, et toimus mingi sündmus, mis tekitas valju prõmmivat heli, aga kas see oli visiir, autotekil ühte serva vajunud autod või pommiplahvatus, on puhtalt lugeja fantaasia küsimus seni kuni ei ole üht või teist teooriat kinnitavat täiendavat infot.
Vandenõuteooriad tekivadki sellest, et kõiki teooriaid sellise pimedal tormisel merel (ja nii kaua aega) toimunud sündmuste kohta on väga keeruline faktidega ümber lükata. Alati jääb võimalus, et keegi võtab ühe pisikese fakti ja hakkab selle pealt ehitama ja võibki välja ehitada üsna huvitava teooria, ilma, et seda toetaks täiendavad tõendid. Nendes arutlustes tuleb ise hoolsalt tähele panna, et kui mõttelend juba liiga kaugele kandub, siis korraks veidi maad tagasi kerida ja mõelda - mida me tegelikult teame ja mis on oletused.
* - mis tunnistaja ütlusi puudutab, siis arvestades asjaolusid (suur segadus, stressiolukord, öine aeg, ebaselge suuna- ja ajataju ja kõike muud) ja seda, et teatud ütlustes erinevate tunnistajate ütlused lahknevad oluliselt, tuleks suure reservatsiooniga suhtuda kõigisse tunnistajate väidetesse, millel on või oli ainult üks allikas.
Pakuks, et Kurmi uurimise tulemusel valmib raport, mis tõestab veenvalt, et ametlik versioon on läbinisti vale, aga lihtsalt hetkel on puudu veel mõned olulised asitõendid ja seetõttu tuleb kindlasti uurimist jätkata ja uus sukeldumine korraldada.
"Draax""raulir""mx77"
TNT, leiti et 2 (loe: kaks) ust 18-st (loe: kaheksateist) olid kinni, suur leid küll, või mis?
Laeva reeglite alusel pidid need uksed kinni olemagi, nagu ka uue uurimise juht väidab. Ametlikus teoorias väideti, et laeva meeskond oli ebakompetentne ja hoidis neid lahti. See, et vähemalt kaks ust oli kinni, annab alust arvata, et tegelikult hoidis meeskond vastavalt reeglitele kõiki uksi kinni.
See järeldus on võrdlemisi venitatud küll.
Et 2 ust 18st olid kinni, ei ütle suurt midagi ülejäänud 16 kohta.
Kui 16 ust 18st olid kinni, võiks öelda, et läbi kahe (potentsiaalselt) lahtise ukse ei saanud nii palju vett läbi pressida. 2 kinnist ust ei anna järeldusi, vaid pigem spekulatsioone ülejäänud 16 kohta.
Päris nii see ei ole. Kui eeskirjad nägid ette, et need uksed pidid suletud olema, meeskonnaliikmed kinnitasid, et need olid suletud, reisijad, nii päästetud kui ka teistel reisidel viibinud kinnitavad, et need olid suletud, siis on nagu alust arvata, et nad olidki suletud. Kontrolliks kahe ukse nägemine ja veendumine annab veelgi enam alust arvata, et nad olid suletud.
Avatud uste jutt oli rohkem esialgse raporti jaoks, kus ju üldiselt väideti, et eesti meremehed olid allapoole igatsugu arvestust kehvad ja et laevas polnud seetõttu mingitki korda.
Näiteks, poes letis on 18 karpi viinamarju. Sa ostad neist kaks, sööd ära ja leiad need väga magusad olevat.
Siis lähed ja annad review - sitt pood, seal müüakse 16 karpi hapusid viinamarju. Ei soovita.
Siis lähed ja annad review - sitt pood, seal müüakse 16 karpi hapusid viinamarju. Ei soovita.