Rootsi kunn lasi Estonia põhja

Vaba teema
1045
"Draax"
"TNT"
Iseasi, kui selgub , et Estonial tegemist oli tavalise diversiooniga... mis siis saama hakkab?
Või kas me üldse tahame teada saada mis seal tegelikult toimus?

Hea küsimus.
Kas MH17-ga alla kukkunud inimeste lähedastel on sellest kergem, et nad teavad, et selle lennuki lasi alla Venemaa saadetud ja rahastatud roheliste mehikeste seltskond Donbassis? Kas keegi on selle pärast vastutusele võetud?
Miks me arvame, et kui Estonia puhul need vandenõuteooriad päriselt kuidagi kinnitust saaksid, siis saaks süüdlasi vastutusele võtta? See on päris optimistlik eeldus. Tõe saaks küll teada, aga hingerahu see ilmselt ei tooks.

Lennureisist MH17-st: Ma arvan et kindlasti on see omastele kergendus, kus uurimistulemused on välja selgitanud, et mismoodi venemaa saatis oma BUK raketisüsteemi okupeeritud Ukraina aladele terroristidele käsutada ja kui sellega õnnetus juhtus (vale lennuk alla tulistati) see kibekähku venemaale tagasi toimetati. Samuti kes on selle afääri taga isikuliselt ja mis isikult mis isikule kandus käsuahel. Isegi siis kui kedagi pole (veel) vastutusele võetud - nii isikuid kui institutsioone kui ka riike, on see omastele kergendus ja kõigile on vähemalt selge, kuidas asi tegelikult toimus.

"Estonia" katastroofis ongi probleem selles, et suurt midagi pole lõplikult selge ja mida aeg edasi, seda aina rohkem kaheldakse, kas see toimus ikka nii ja loetletud põhjustel. Lisaks veel vastu hakates hukkunute omaste soovidele, kuulutati hukkumiskoht puutumatuks hauaplatsiks ning üritati betooniga katta.
1046
Varasemalt olen viidanud analüüsile, mille kohaselt punase ringiga tähistatud tagasihoidlik detail on tegelikult ülitugev terasest H-tala laeva vöörikonstruktsioonis. Et rampi multikates näidatud moel lahti kiskuda, pidid hüdrosilindrite hinged ennast sellest talast läbi saagima. Esmapilgul tundub see võimatu ettevõtmisena. Aga äkki on nüüd keegi siis viitsinud filmida või 3d-skännida selle tala ära ja vaadata, et see on tõesti läbi saetud kahest kohast.

1047
"Draax"

Kas MH17-ga alla kukkunud inimeste lähedastel on sellest kergem, et nad teavad, et selle lennuki lasi alla Venemaa saadetud ja rahastatud roheliste mehikeste seltskond Donbassis? Kas keegi on selle pärast vastutusele võetud?
Miks me arvame, et kui Estonia puhul need vandenõuteooriad päriselt kuidagi kinnitust saaksid, siis saaks süüdlasi vastutusele võtta? See on päris optimistlik eeldus. Tõe saaks küll teada, aga hingerahu see ilmselt ei tooks.


Ljonja, sina või?

8a556b39-7789-4a95-a74e-c24a311f0d1c.jpg900×675 69.8 KB


1048
"neto"
Visiiri vektorite joonistamisel ärge unustage, et laev liikus otsesuunas kiirusega vähemalt 7 meetrit sekundis.

What's our vector, Victor?
1049
Harvaesinevaid sündmusi iseloomustab Poisson'i jaotus. Klaasikaliseks näiteks on: liiklusõnnetuste arv aastas teatud maanteelõigul. Eeldus on, et sündmused ei sõltu üksteisest.
Excelis on vastav funktsioon:
defineeritud olukorra tõenäosus p: =POISSON(a;b;0)
kus a - defineeritud sündmuste arv; b - ajalooliselt täheldatud sündmuste arv samas ajavahemikus.
Nüüd saab igaüks arvutada välja olukorra tõenäosuse, kus mingi arv a "korralikku inimest" (või videolõiku või muud dokumenti) kaob teatud ajaperioodi jooksul üksteisest sõltumatult ning b vastab "korralike inimeste" (dokumentide, videolõikude jne). kadumisele tavaliselt sarnases ajaperioodis. Et vaatlemist lihtsustada, võiksime piirduda vaid reisilaevanduse, tollinduse ning päästmisteenistusega (natuke meenutab Texase täpsuslaskuri protseduuri, aga las olla).
Igaüks võib arvutada tõenäosuse, mina pakun, et a väärtus on vähemalt 10: 8 kadunud päästetut + 1 tapetud tollitöötaja + 1 kaksikuid pildistanud päästja Utö saarelt. b väärtus on raskemini hinnatav (missugune ajaperiood valida? kui palju on selles sektoris kadunud/tapetud inimesi tavaliselt?)
kui a=10 ja lambist hinnangu alusel b=2 (?) ehk tavatingimustes kaob või tapetakse 2 inimest antud sektoritest selle ajaperioodi jooksul, siis =POISSON(10;2;0) annab tulemuseks tõenäosuse 4/100 000 ehk sarnane olukord tuleb ette 4 juhul 100 000 sarnase ajaperioodi kohta

Mõni foorumlane võiks proovida joonistada ka Venn'i diagrammi (tavaliselt tuuakse see põhjenduseks olukordadele, kus inimesed usuvad ilusat narratiivi ehk Linda is a bank teller and feminist.)

juhuks, kui keegi foorumlastest pole veel näinud seda Soome filmi, kus kapteni naine, kaksikute vanemad ning ajakirjanik A. Raid räägivad oma loo:
https://youtu.be/DVzIYXHkPuE?t=185
1050
"Homemaker"
Õed Veided?

Ei olnud. https://sobranna.postimees.ee/7351852/video-vaidetavalt-odedest-veidedest-tegu-on-marge-rulli-ja-gundega-kampusega
1051
"opex"
"Homemaker"
Õed Veided?

Ei olnud. https://sobranna.postimees.ee/7351852/video-vaidetavalt-odedest-veidedest-tegu-on-marge-rulli-ja-gundega-kampusega




"tulu"

ma ei või, pea 1000 inimese elu nagu nipsust lihtsalt kustutatakse ja siis mõni veel ilgub sellel teemal. Miks mindi omaalgatuslikult uurima, arvate, et omaksed on unustanud, et nii lihtne see ongi ajame ainult lolli möga ja sõimame selles mögas kahtlejaid.

Ikka julgelt tõe poole, kärnad ongi kiskumiseks, eks
1052
Vaadake neid kahte videot, mis üleval Rootsi Raadio uudistelehel (kerige lehte allapoole). Parema ruumitunnetuse saamiseks pange alguses üks silm kinni (vaadake oma domineeriva silmaga). Järeldusi aukude päritolu ning tekkimise aja kohta tegema ei hakka, sest pole selle ala spetsialist (aga huvipakkuv on metalli deformatsiooni suund, tugikonstruktsioonide asukoht ning väike väljapoole kaardunud metallisegment). Teises videos paistab läbi augu üks kummuli olev auto.
----
Väike meeldetuletus otsuste tegemisest:
1) correlation is not causation
2) abscence of evidence is not evidence of abscence
1053
"tulu"

ma ei või, pea 1000 inimese elu nagu nipsust lihtsalt kustutatakse ja siis mõni veel ilgub sellel teemal. Miks mindi omaalgatuslikult uurima, arvate, et omaksed on unustanud, et nii lihtne see ongi ajame ainult lolli möga ja sõimame selles mögas kahtlejaid.


See on samuti huvitav. Kui ma õigesti mäletan, siis hukkus üle 500 rootslase, eestlasi märksa vähem. Laev sõitis küll Eesti lipu all, aga tragöödia puudutas rootslasi isegi rohkem kui meid.
Rootsi valitsusel oli huvi millegi pärast kiiresti uurimine sohu vedada ja vrakk betooniga katta ja nende endi valijad peaksid ju nende poliitikutelt aktiivselt aru pärima ja tõde nõudma.

Millegipärast tundub, et Eestis on avalik ja poliitiline surve uurimist üha uuesti alustada ja veel tõendeid otsida märksa suurem kui Rootsis (või ma eksin?) ja see tundub huvitav.
1054
k525

Avaliku raha kasutamise osas tulebki olla nõudlikult kriitiline. See põhimõte peaks kehtima igal ajal. Mõned täiesti ebaõnnestunud plaanid (nagu vraki katmine kruusa või betooniga) on sõna otseses mõttes raha merre matmine. Taas kelle huvides? Ilmikute poolt esile tõstetud hauraharu klausel on minu silmis ebasiiras. See teenib peamiselt üht, ühiskonna vaigistamise eesmärki.
Kindlasti ei saa olla nõus väitega, et õnnetus juhtus minevikus ja see inimelusid enam tagasi ei too. Nii võiks ju iga õnnetusjuhtumi põhjal argumenteerida. Olen nõus, et pärast laevaõnnetust hakkati oluliselt rohkem tähelepanu pöörama mereohutusele tervikuna ja see on ainus hea märksõna, mis sellest loost positiivsena meenub.

Lasteaialapsele võib rääkida, et ramp kukkus eest ja järgmine hetk oli laev uppunud. Lihtsustatult ongi see raporti sisu. Võib olla ei räägiks pelgalt vaid elementaarsest füüsikast, vaid ikka kinemaatikast, dünaamikast jne.

1055
Hukkus 300 eestlast ja 500 rootslast, mis elanikkonna suuruse vahet arvesse võttes tähendab, et Eestis puudutas katastroof siiski suuremat osa ühiskonnast kui Rootsis. Lisaks muidugi oli tegu meie riigi nime kandva laevaga ja on laialt levinud tunnetus, et midagi tehti üle meie peade alguses.
1056
Ma arvan, et tuleks ajada jälgi selles osas, et kes oli nõuandjate-otsustajate ketis esimene, kes tuli betoneerimise ideega välja. Selline uurimine ei ole hauarahu rikkumine. Üsna kindel oleks ka see, et hakkaks ilmnema takistusi selle uurimiseks (mis aga omakorda võib olla just shortcut "betoneerija" juurde).
Teiseks, võiks uurida võimaliku relvakaubanduse (või plutooniumikaubanduse) müügipoolset otsa, aga ilmselt ka sinna ei hakka hambad peale ning sellise tegevuse harrastamisel võib kergesti oma elu kaotada.
1057
"Draax"
"tulu"

ma ei või, pea 1000 inimese elu nagu nipsust lihtsalt kustutatakse ja siis mõni veel ilgub sellel teemal. Miks mindi omaalgatuslikult uurima, arvate, et omaksed on unustanud, et nii lihtne see ongi ajame ainult lolli möga ja sõimame selles mögas kahtlejaid.


See on samuti huvitav. Kui ma õigesti mäletan, siis hukkus üle 500 rootslase, eestlasi märksa vähem. Laev sõitis küll Eesti lipu all, aga tragöödia puudutas rootslasi isegi rohkem kui meid.
Rootsi valitsusel oli huvi millegi pärast kiiresti uurimine sohu vedada ja vrakk betooniga katta ja nende endi valijad peaksid ju nende poliitikutelt aktiivselt aru pärima ja tõde nõudma.

Millegipärast tundub, et Eestis on avalik ja poliitiline surve uurimist üha uuesti alustada ja veel tõendeid otsida märksa suurem kui Rootsis (või ma eksin?) ja see tundub huvitav.


Võibolla Rootsis leitakse, et ei ole viisakas rahvusspordina käia hukkunute omastele regulaarselt mikrofoni nina alla ja kaamerat näkku toppimas, et kuulge, tuletage meile kõigile meelde, kui raske teil 27 aastat tagasi lähedasi kaotada oli, me näitaks seda kõigile - ja üritatakse oma eludega edasi minna, sest usaldatakse ametlikku uurimist ja riiki
1058
Stefan võiks selle koha peal kommenteerida, aga mina arvan, et põlisrootslane on seaduskuulekas (peatub ristmikul alati STOP märgi juures, ei alusta liikumist enne kui raudtee tõkkepuu pole ülemisse asendisse pidama jäänud) ning valitsust usaldav ("miks te ei kutsunud küüditamise ajal politseid"). Kui valitsus otsustas nii, siis on see kindlasti neil läbi kaalutud otsus ehk parim võimalikest. Loomulikult on ka kahtlejaid, aga nende hääl ei jõua pärale.
1059
"taksidermist"
Stefan võiks selle koha peal kommenteerida, aga mina arvan, et põlisrootslane on seaduskuulekas (peatub ristmikul alati STOP märgi juures, ei alusta liikumist enne kui tõkkepuu pole ülemisse asendisse pidama jäänud) ning valitsust usaldav ("miks te ei kutsunud küüditamise ajal politseid"). Kui valitsus otsustas nii, siis on see kindlasti neil läbi kaalutud otsus ehk parim võimalikest. Loomulikult on ka kahtlejaid, aga nende hääl ei jõua pärale.


https://www.postimees.ee/1460095/rootslased-nouavad-estonia-huku-uurimist
https://www.delfi.ee/artikkel/11303336/rootslased-nouavad-uut-estonia-huku-uurimist?
https://www.eesti.ca/kas-estonia-keres-voib-olla-auk-rootslased-nouavad-laevakatastroofi-uut-uurimist-ja-vrakile-sukeldumist-postimehest/article53607
https://www.aripaev.ee/uudised/2000/11/14/rootsi-teadlased-nouavad-estonia-uut-uurimist
https://www.err.ee/937418/rootslased-palusid-roivase-valitsusel-estonia-huku-uurimine-taaskaivitada
1060
"Anette"
k525

Avaliku raha kasutamise osas tulebki olla nõudlikult kriitiline. See põhimõte peaks kehtima igal ajal. Mõned täiesti ebaõnnestunud plaanid (nagu vraki katmine kruusa või betooniga) on sõna otseses mõttes raha merre matmine. Taas kelle huvides? Ilmikute poolt esile tõstetud hauraharu klausel on minu silmis ebasiiras. See teenib peamiselt üht, ühiskonna vaigistamise eesmärki.
Kindlasti ei saa olla nõus väitega, et õnnetus juhtus minevikus ja see inimelusid enam tagasi ei too. Nii võiks ju iga õnnetusjuhtumi põhjal argumenteerida. Olen nõus, et pärast laevaõnnetust hakkati oluliselt rohkem tähelepanu pöörama mereohutusele tervikuna ja see on ainus hea märksõna, mis sellest loost positiivsena meenub.

Lasteaialapsele võib rääkida, et ramp kukkus eest ja järgmine hetk oli laev uppunud. Lihtsustatult ongi see raporti sisu. Võib olla ei räägiks pelgalt vaid elementaarsest füüsikast, vaid ikka kinemaatikast, dünaamikast jne.



Vraki katmine on kas a) poliitikute lollus või b) seotud tundliku lastiga, mida väidetavalt laeva pardal veeti ning mis reostuse või välisriikide luure kätte sattumise vältimiseks tuli kinni katta. Kui viimane oleks olnud ka laevahuku põhjuseks, oleks see juba ammu välja tulnud - sellise olukorra kinni mätsimine ei ole lihtsalt eluliselt võimalik. Ro-ro laeva vöörilukud purunevad lasti tõttu, samal ajal ei ole vööril mitte ühtegi plahvatusjälge või muud spetsiifilist vigastust? Kas see tundub tõesti eluliselt usutav? Ja kui võimalik salajane last ei olnud huku põhjuseks, on jabur kulutada riigi raha selleks, et sõjasaladused ise vaenulike riikide jaoks avalikuks teha ning paljastada isikud, kes aitasid nt Venemaalt sõjatehnikat välja smugeldada. Hauarahu võib olla (väga väikese tõenäosusega) seotud viimase punktiga, aga üldiselt on ka kõigil ohvrite lähedastel õigustatud ootus, et nende lähedaste isiklikud esemed ja kuldhambad ei lõpetaks osta.ee oksjonil. Ning nende õigustatud ootus kaalub üles Sinu uudishimu.

Selleks, et aru saada, miks laev uppus, piisab isegi elementaarsest füüsikast. Piisavalt suure raha eest on loomulikult võimalik veel täpsemalt seda hukku modelleerida, aga mis eesmärgiga? Iga õnnetuse või kuriteo puhul on õhkõrn võimalus, et tegelikult olid asjad hoopis teisiti, aga keegi ei jõua lihtsalt neid lõputuid uurimisi finantseerida. Praegune olukord on täiesti absurdne - keegi avastab laeva pardast, mille peal laev põhjas lebas, augud ning riik lükkab meeletu hunniku raha nende aukude päritolu uurimiseks. Üldiselt tuleks raha kulutada siis kui seal auke poleks olnud, et aru saada, mis imemetallist see laev tehtud on :)

1061
Selline sündmus tekitab igal juhul suurel hulgal vandenõuteooriaid, kõik need teooriad tekivad alati olenemata sellest, kas mingeid toetavaid fakte on või ei ole.
Laevalt pääsenud ei kuulnud ei plahvatust ega mingit tõuget, mida oleks põhjustanud rammimine. Ametlik versioon paistab kõige paremini kokku sobivat laevalt pääsenute tunnistustega. Seetõttu on minuarust see uurimine üks suur raha raiskamine lihtsalt.
1062
See on absoluutselt vale. Laevalt pääsenud ärkasid selle peale, et laev vajus ülijärsult sügavasse kreeni. Mitmed lendasid oma vooditest välja. Inimesed kukkusid infolaua juures. Osad kirjeldavad kõva metalse löögi heli. Kohe kajutitest välja minnes ehk loetud sekundid peale kreeni oli alumistel tekkidel palju vett. Neid osi ütlustest ongi ametlikus raportis suuresti ignoreeritud.

Kurm on teinud vastavatest tunnistustest kokkuvõtte.

* Oli oma kajutis 1. tekil kui sai aru, et torm on väga tugev. Kukkus voodist põrandale. Samas kuulis ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendas vastu kajuti seina. Ei oska öelda, kust poolt see pauk tuli, nagu oleks laev põrganud millegagi kokku. Kohe hakkas laev kõvasti kiikuma.

* Läks oma kajutisse ja u kell 1.00 kuulis jõulisi raginaid (valdsamma knakningar rk) / tugevaid tõukeid (kraftiga dunkningar rk), mida ta mõistis kui mingit sorti metalne heli ja märkas, et laev hakkas vajuma külili.

* Vesi jooksis teise teki koridori põrandal. Läbi une kuulsin lööke. Nägin und, et keegi taob haamriga laeva põhja.

* Vahetult enne, kui laev hakkas vajuma ühele küljele, tundis ta tugevat tõuget, mis kõlas nagu pauk.

* Lebas voodis, kui järsku kõlas bumm, bumm. See oli tavalisest lainetusest erinev, täiesti kindlasti teistsugune hääl. Tuli järgmine vrumbum, mis lõi vastu laeva keret. Mootorid pandi seisma. Laev hakks vajuma. Selgitab: u 30 sek kuni 1 min vahega kõlasid kaks väiksemat metalset lööki, ja pärast u 40-50 sek pärast kõlas üks väga tugev löök, mis oli samuti metalne. Talle tundus, nagu oleks laeva küljeplaat sisse surutud. Nagu vasaralöögid kere vastu. Vööris, paremal.

* Oli just magama jäämas oma kajutis 4. tekil, kui laev võpatas ja ta kukkus voodist põrandale. Laev kaldus tugevalt paremale küljele. Sekundi või paari möödudes nõksatas laev veel suuremasse kreeni.

"santa"
Selline sündmus tekitab igal juhul suurel hulgal vandenõuteooriaid, kõik need teooriad tekivad alati olenemata sellest, kas mingeid toetavaid fakte on või ei ole.
Laevalt pääsenud ei kuulnud ei plahvatust ega mingit tõuget, mida oleks põhjustanud rammimine. Ametlik versioon paistab kõige paremini kokku sobivat laevalt pääsenute tunnistustega. Seetõttu on minuarust see uurimine üks suur raha raiskamine lihtsalt.


1063
Kukkus voodist põrandale. Samas kuulis ühte kõva pauku, mis oli nii kõva, et lendas vastu kajuti seina.


1. tekk on autotekile päris lähedal. Mis juhtub tekil seisvate autodega, kui laev vajub järsku nii suurde kreeni, et inimene kukub voodist välja?

Kõik need tunnistused on sobivad ka visiiri lahkumise teooriaga.
1064
Nüüd ongi selgunud , et laeva küljel ongi mitmed ( 3?) vigastused veepiiril. Augud laeva keres põhimõtteliselt ametlik juurdlus eitas ja jätkuvalt eitab.
Ja eitas ka tunnistajate ütlusi.
Miks eitas ja jätkuvalt eitab?