Kui peaks mõni lennuk meite kandis alla kukkuma nii, et inimesi hukka saab, ei saaks seda ka vist uurida kuna tegemist on siis hauarahu rikkumisega ja peaks siis kõik nii vedelema jätma nagu pärast kukkumist jäi. Hea, et hukkunutega autoavariisid veel uurida tohib.
PS. Ma tegelt ei saa ega pole kunagi aru saanud sellest Estonia hauarahu ja kiirest katmise teemast.
Kui su lähedane lihtsalt kaob, eriti nii, et kadumine jätab õhku peotäie lahtisi otsi ning pole kindlaid tõended surmast, usud ka sina, et ta on kuskil elus. Kuni ümberlükkamatute tõendite, inimese enda väljailmumise või sinu enda siitilmast lahkumiseni.
Eesti riik peaks roostilt välja nõudma kõik salastatud materjali ja kui rootsi keeldub, siis kuulutama rootsile sõja. külmutama ja natsionaliseerima pangad, telcod jms. Pärast seda võib sõlmida jälle rahu ja paluda tagant järgi rusikatega mitte vehkida.
Merepõhjast leiti ilmselt Rootsile kuuluvaid asju. Võiks üles tõsta ja uurida, kas see päriselt ka on võimeline signaali segama või on juba ammu vanaraud.
Kas saan õigesti aru, et Estonia uppumine on tõesti rahvuslikul tasandil aktsepteeritavaks vandenõuteooriaks tõstetav asi? Et süldilaua taga tuleb edaspidi kokku leppida, et kurask, ei ole õige värk, ükskõik milline võõrriik kiusab meid ja selle põhjendusel saab vabalt valitud gruppe siunata?
"jpedro" Kas saan õigesti aru, et Estonia uppumine on tõesti rahvuslikul tasandil aktsepteeritavaks vandenõuteooriaks tõstetav asi? Et süldilaua taga tuleb edaspidi kokku leppida, et kurask, ei ole õige värk, ükskõik milline võõrriik kiusab meid ja selle põhjendusel saab vabalt valitud gruppe siunata?
mis sa sellega õelda tahad? KUI ei oleks olnud igasugust vassimist, tõendite varjamist ja videode "kadumist" ja Eestile mittenäitamist, siis ei oleks ka neid vandenõuteooriajaid, või oleks?
Olen alati igasugustesse Estoniaga seotud vandenõuteooriatesse suure kahtlusega suhtunud (nii nagu 99% igasugustest teooriatest on umbluu), kuid siin ei saa enam nii enesekindlalt kahelda. Üks harrastajate kamp teeb ekspeditsiooni ja leiab ning avaldab tõendeid, millest ametlik riikide korraldatud ekspeditsioon ei kõssagi (või siis tõesti ei leidnud neid)! Kahju on ainult sellest, nii kaua aega on möödas. Parema kvaliteediga ekspeditsioon oleks tulnud teha juba 1994. või 1995. aastal.
Paljud inimesed on rääkinud samast august samas kohas – kere tüürpoordipoolses osas vööri lähedal. Seda on tunnistanud need, kes on laevavrakiga ühel või teisel viisil otseselt kokku puutunud. Esimesena kirjeldas seda ellujäänud rootslane Rolf Sörman, kes ujus mitu tundi külmas vees, hoides ühe käega kummuli päästepaadist ja teisega eestlannast, kes hiljem külma tõttu suri. Oma päästepaadi juurest nägi Sörman uppuva laeva keres vööri lähedal suurt, tumedat laiku. “See oli minu meelest auk,” ütles ta. “Minu ütlused tunnistati riigisaladuseks, nii et hiljem ei näidatud neid mulle endalegi. Ma ei ole sajaprotsendiliselt veendunud, et nägin just auku, sest oli väga pime, kuid olen kindel, et see koht oli ülejäänud laevakerest palju tumedam, ja minu meelest nägi see välja nagu auk.” Järgmisena mainis auku algallikas. Rootsi Veeteede Ameti (Sjöfartsverket) ülem Johan Franson, kes juhtinud Rockwateri ülimalt salastatud sukeldumist vraki juurde 1994. aasta detsembris, kõneles 1996. aastal korraldatud kohtumisel ellujääjate ja ajakirjanikega. Praktiliselt oli Franson olnud parvlaevale Estonia korraldatud sukeldumiste tippjuht. Tema oli üks vähestest, kes teadis avalikkuse eest varjatud informatsiooni. Keegi esitas Fransonile küsimuse: “Kas parvlaeva parempardas oli auk?” “Jah,” vastas ta, “parempardas on auk, kuid mina ei tea sellest midagi – palun järgmine küsimus!” ... Mõni aeg hiljem viibis Sörman taas hukkunute sugulaste ja ellujäänute kohtumisel, mille oli korraldanud Psühholoogilise Kaitse Nõukogu – Rootsi valitsusagentuur, mis kriiside ajal jagab avalikkusele ning meediale nõuandeid ja juhatust. Sinna tuli ka Franson koos teiste Rootsi Veeteede Ameti ametnikega. Sörman küsis Fransonilt jälle, kas Estonia parempardas oli auk. Ta kuulis taas vastust: “Jah.”
Allikas: Drew Wilson "Auk".
Kui see pole väljamõeldis, peab olema kümnete viisi omakseid ja ajakirjanikke, kes seda augu juttu veel mäletavad. Hr. Franson ise kahjuks suri aasta tagasi 73-aastaselt ja temalt seda enam üle küsida ei saa. Aga seda, et tuukrid nägid auku juba 1994.a, on välja tulnud ka teistest allikatest ja neist on siinsamas teemas varem ka kirjutatud.
See, et "Estonia" ei upu, kui ta lihtsalt kummuli keerata, vaid jääb põhi ülespoole ulpima, on ju simulatsioonidega ammu tõestatud. Pole mõtet auguteooria vastu enam võidelda, vaid pigem dokumenteerida need põhjalikult ära ja selgitada, kuidas need tekkisid. Sh uurida ka kaljuse merepõhjaga kokkupõrke võimalust vajumise lõppfaasis, mis siis, et allveerobot sonkis eile pinnase läbi ja leidis vaid pehmet valget savi. Laev rammis merepõhja kõigepealt ahtriga, seal peaksid kõige rängemad kerevigastused olema, aga pole nagu midagi nendest kuulda olnud. Vöör vajus põhja viimasena, siis pidi suurem hoog juba pidurdunud olema. Ometi on suured augud just seal.
"angelp" Olen alati igasugustesse Estoniaga seotud vandenõuteooriatesse suure kahtlusega suhtunud (nii nagu 99% igasugustest teooriatest on umbluu), kuid siin ei saa enam nii enesekindlalt kahelda. Üks harrastajate kamp teeb ekspeditsiooni ja leiab ning avaldab tõendeid, millest ametlik riikide korraldatud ekspeditsioon ei kõssagi (või siis tõesti ei leidnud neid)! Kahju on ainult sellest, nii kaua aega on möödas. Parema kvaliteediga ekspeditsioon oleks tulnud teha juba 1994. või 1995. aastal.
Jeerum, küsige ametlikke raporteid Rootsi jõuametkondadelt. Aga vastust ei tule, sest see kõik on salastatud veel aastakümneteks.
"kindsigo" ..mis siis, et allveerobot sonkis eile pinnase läbi ja leidis vaid pehmet valget savi.
Korrektsuse huvides olgu ära märgitud, et pisem allveerobot nägi aukude lähistel siiski ka siledat graniitkaljupinda, mis teoreetiliselt võis laevakerele mõlke sisse lüüa küll, kui laev põhja läks. Lihtsalt neist otsustati tookord vaikida ja isegi kui tuukrid neid nägid ja filmisid, lõigati need osad lintidest välja.
Inimesed võiksid sõbralikult kokku leppida, et katastroof toimus tormi, suure sõidukiiruse, visiiri viletsa kinnituse, allvelaevaga kokkupõrke, lõhkeaine plahvatuse ja Rootsi salakavaluse koosmõju tulemina. Kui iga1 tirib katastroofi põhjust ise suunas, sellest ei saa mingit nahka.
Estonia sõsarlaev Diana II sai 1993. aasta jaanuaris tormiga tõsise visiiirikahjustuse. Halvimast päästis Diana nähtavasti vaid hea õnn või siis meeskonna suurem hoolsus/tähelepanelikkus. Kuskilt lugesin, et pärast vigastuste avastamist sõitis Diana 100km tagurpidi lähimasse sadamasse.
Kuna Diana visiirikonstruktsioon oli vist praktiliselt identne Estonia omaga, on see minu jaoks kõige veenvam märk, et küllap juhtus ka Estoniaga sama. Aga erinevalt Dianast miskipärast ei märgatud õigel ajal või ei hoolitud (on ju teateid, et visiir lekkis varemgi, mingi jutt räägib madratsitega lekete kinnitoppimisest jne).
Lisaks veel fakt, et ärakukkunud visiiriga laev keerati ninaga otse lainesse.
Täiesti teine teema on Estonia võimalik last. Arvatavasti kogu salatsemine ja tõmblemine on seotud sellega. Kuid last pole huku põhjus. Arvatavasti ka augud keres on tekkinud tõesti vraki merepõhja prantsatamisest, aga ähmis ametnikud on seda igaks juhuks püüdnud täiesti asjatult varjata. Omaksed jt tähelepanelikud vaatlejad tajuvad salatsemist ja seostavad seda huku põhjustega, kuid arvatavasti alusetult.
"jaans" Inimesed võiksid sõbralikult kokku leppida, et katastroof toimus tormi, suure sõidukiiruse, visiiri viletsa kinnituse, allvelaevaga kokkupõrke, lõhkeaine plahvatuse ja Rootsi salakavaluse koosmõju tulemina. Kui iga1 tirib katastroofi põhjust ise suunas, sellest ei saa mingit nahka.
Kuulsin, et allveelaevaga ei põrkutudki kokku, vaid allveelaev oligi lastiks, mis kogemata öösel tormisel merel salakavala, aga kohmaka rootslase (või vene ärimehe) poolt tööle vajutati ja mis siis suurel sõidukiirusel laevast viletsalt kinnitatud visiiri kaudu välja tungis
"Homemaker" Arvatavasti ka augud keres on tekkinud tõesti vraki merepõhja prantsatamisest, aga ähmis ametnikud on seda igaks juhuks püüdnud täiesti asjatult varjata. Omaksed jt tähelepanelikud vaatlejad tajuvad salatsemist ja seostavad seda huku põhjustega, kuid arvatavasti alusetult.
Pigem on nii, et uurimises keskendutigi ainult olulisele ja jäeti välja muud elementaarsed (kaasuvad) vigastused - sh see, et laev, kukkudes 80m kõrguselt, saabki teatud vigastusi. Sellised vigastused ei ole laevahuku põhjuseks ja nendele pole mõtet keskenduda. Küll aga ma olen pigem seda meelt, et selliseid vigastusi oleks pidanud mainima, kui nendest teati, ja märkima raportis ära, et need vigastused on suure tõenäosusega tingitud kokkupõrkest merepõhjaga ning seetõttu neid laevahuku põhjusena ei käsitleta.
"Homemaker" Estonia sõsarlaev Diana II sai 1993. aasta jaanuaris tormiga tõsise visiiirikahjustuse. Halvimast päästis Diana nähtavasti vaid hea õnn või siis meeskonna suurem hoolsus/tähelepanelikkus. Kuskilt lugesin, et pärast vigastuste avastamist sõitis Diana 100km tagurpidi lähimasse sadamasse.
Kuna Diana visiirikonstruktsioon oli vist praktiliselt identne Estonia omaga, on see minu jaoks kõige veenvam märk, et küllap juhtus ka Estoniaga sama. Aga erinevalt Dianast miskipärast ei märgatud õigel ajal või ei hoolitud (on ju teateid, et visiir lekkis varemgi, mingi jutt räägib madratsitega lekete kinnitoppimisest jne).
Lisaks veel fakt, et ärakukkunud visiiriga laev keerati ninaga otse lainesse.
Täiesti teine teema on Estonia võimalik last. Arvatavasti kogu salatsemine ja tõmblemine on seotud sellega. Kuid last pole huku põhjus. Arvatavasti ka augud keres on tekkinud tõesti vraki merepõhja prantsatamisest, aga ähmis ametnikud on seda igaks juhuks püüdnud täiesti asjatult varjata. Omaksed jt tähelepanelikud vaatlejad tajuvad salatsemist ja seostavad seda huku põhjustega, kuid arvatavasti alusetult.
Olen ka sellega päri. Suht kindel võib olla, et hämarat kaupa liigutati ja sellega tekkis probleem kui laev uppus, aga see ei olnud põhjus.