Ma eeldaks et laevakere ja visiir on samast materjalist? Oletame et see jurakas püsibki piisavalt kaua kaua pinnal et laeva keskele triivida ja siis laine tõstab ta veeliinist kõrgemale ja "konserviavaja" teeb 4m augu nii et tema enda servad sirgeks ja teravaks jäävad?
"mx77"
see visiir ulbib päris pikalt pinnal
Ei hulbi. Massi on, mahtu ei ole, lainet oli ka. Järgmiseks tuleb keegi välja mõttega, et ankur on hea ujuvusega.
Hr emeriitprofessor on kas:
a) kallutatud
b) kinni makstud
c) rumal
Ükskõik mis argumente Sa ka ei tooks, alati on neid võimalik vaidlustada internetist kogutu, lihtsalt oma targema arvamuse või demagoogiaga.
Ettepanek: koos abielureferendumiga võiks teise küsimusena panna rahvahääletusele ka Estonia huku erinevad versioonid.
a) kallutatud
b) kinni makstud
c) rumal
Ükskõik mis argumente Sa ka ei tooks, alati on neid võimalik vaidlustada internetist kogutu, lihtsalt oma targema arvamuse või demagoogiaga.
Ettepanek: koos abielureferendumiga võiks teise küsimusena panna rahvahääletusele ka Estonia huku erinevad versioonid.
Visiir on ju olemas, mingu merele ja visaku vette, stopper kätte, et kaua ja kaugele hulbib.. :)
Basseinis pinnal ulpimiseks peaks tema maht olema üle 55m3, kui kaal 55 tonni on õige. Kui seda pole, ei saa üldse millestki edasi rääkida. Kui see on tõesti tõsi, siis tuleb vaadata, kas ta vette kukkudes võiks ujuma jääda nina allapoole või nina ülespool, nii et õhk jääks sinna sisse.
Nüüd aga näeme, et visiiri raskeim osa on silmnähtavalt ülemine osa kus on ka hinged, seega vette kukkudes võtabki ta kohe samasuguse asendi nagu 801 postituse pildi näha ja läheb otsejoones põhja. Mingit õhutaskut kuhugi ei teki.
Nüüd aga näeme, et visiiri raskeim osa on silmnähtavalt ülemine osa kus on ka hinged, seega vette kukkudes võtabki ta kohe samasuguse asendi nagu 801 postituse pildi näha ja läheb otsejoones põhja. Mingit õhutaskut kuhugi ei teki.
Päris silmapilkselt ta siiski veepinnalt ei kao, mõne sekundiga pigem. Estonia kiirus tol hetkel oli ~14 sõlme ehk ~7 m/s. Vabalt sai X meetrit laevakülge mööda libiseda-kriipida. Laeva süvis oli 5.6 meetrit.
Visiiril on küllaldaselt pindala, mida lainetus saab suunata. Seega tuleb jõuvektorid (gravitatsiooni jõud, lainete jõud) liita. Arvestades infokilde, mida meedias on räägitud, siis ülikriitiline on aru saada, kas laeva keres olev avaus võis olla visiiri poolt põhjustatud. Tänane tehnoloogia (nt 3D skaneerimine, modelleerimine) peaks sellele ju vastuse üheselt andma. Täna olen pigem seda meelt, et laev uppus just keres oleva avause tõttu, mitte otseselt seetõttu, et vesi pääses autodekile.
Ära anna ideid, äkki viskavadki sellegi tõendusmaterjali merre :-D
"mrk"
Visiir on ju olemas, mingu merele ja visaku vette, stopper kätte, et kaua ja kaugele hulbib.. :)
"Anette"
Täna olen pigem seda meelt, et laev uppus just keres oleva avause tõttu, mitte otseselt seetõttu, et vesi pääses autodekile.
Ei saa ka välistada, et auke on mitu. Räägitakse et üks on suht eesotsas ja teine kaugemal. Kas visiir suutis lausa kaks auku keresse lüüa?
"Marvin""mx77"
see visiir ulbib päris pikalt pinnal
Ei hulbi. Massi on, mahtu ei ole, lainet oli ka. Järgmiseks tuleb keegi välja mõttega, et ankur on hea ujuvusega.
Jah, oleksin pidanud täsustama oma postis, et pikalt all mõtlesin piisavalt kaua (näit. 10-15 sek.) et tabada estonia parrast ning seda vigastada. Ilmselt kivina ta põhja ei lähe.
Kui saaks mingid mõõdud võiks ju selle ujuvuse välja arvutada.
"113366"
Basseinis pinnal ulpimiseks peaks tema maht olema üle 55m3
55 m3 ei olegi väga palju, kõigest 5x5x2,2 m, Väiksema elutoa maht.
Kindlasti ei tohiks seda varianti välistada, et visiir võis ka mitu laevakeret läbivat avaust tekitada.
Kuna on väidetud, et kostus vähemalt kaks metalset tugevat lööki vastu laevakeret, siis ei saa ka seda nüanssi tähelepanuta jätta..
Kuna on väidetud, et kostus vähemalt kaks metalset tugevat lööki vastu laevakeret, siis ei saa ka seda nüanssi tähelepanuta jätta..
"Marvin""mx77"
see visiir ulbib päris pikalt pinnal
Ei hulbi. Massi on, mahtu ei ole, lainet oli ka. Järgmiseks tuleb keegi välja mõttega, et ankur on hea ujuvusega.
Mahtu on, nagu näha. Massi/mahu suhe ei tohiks laeva enese samast suhtarvust kordadas erineda.
Minu meelest küll ei ole ankru moodi.
"113366"
Basseinis pinnal ulpimiseks peaks tema maht olema üle 55m3, kui kaal 55 tonni on õige. Kui seda pole, ei saa üldse millestki edasi rääkida. Kui see on tõesti tõsi, siis tuleb vaadata, kas ta vette kukkudes võiks ujuma jääda nina allapoole või nina ülespool, nii et õhk jääks sinna sisse.
Nüüd aga näeme, et visiiri raskeim osa on silmnähtavalt ülemine osa kus on ka hinged, seega vette kukkudes võtabki ta kohe samasuguse asendi nagu 801 postituse pildi näha ja läheb otsejoones põhja. Mingit õhutaskut kuhugi ei teki.
Kuidas visiir laeva ja rambi küljest vabanes ning millise asendis vette sattus, on praktiliselt võimatu tagantjärgi hinnata lainete suure jõu ja nende mõju olulisuse tõttu.
Teada on , et ta vastu vööripirni käis.
"Anette"
Visiiril on küllaldaselt pindala, mida lainetus saab suunata. Seega tuleb jõuvektorid (gravitatsiooni jõud, lainete jõud) liita.
Jah, lainete jõud peaks olema määrav; avaldas suuremat jõudu, kui raskusjõu ja üleslükkejõu vahe.
Teadupärast lained ju lukud lõhkusid.
"113366"
Basseinis pinnal ulpimiseks peaks tema maht olema üle 55m3, kui kaal 55 tonni on õige. Kui seda pole, ei saa üldse millestki edasi rääkida. Kui see on tõesti tõsi, siis tuleb vaadata, kas ta vette kukkudes võiks ujuma jääda nina allapoole või nina ülespool, nii et õhk jääks sinna sisse.
Nüüd aga näeme, et visiiri raskeim osa on silmnähtavalt ülemine osa kus on ka hinged, seega vette kukkudes võtabki ta kohe samasuguse asendi nagu 801 postituse pildi näha ja läheb otsejoones põhja. Mingit õhutaskut kuhugi ei teki.
Muideks, otsejooones ehk kiiresti ei saa suur ese põhja minna ka veetakistuse tõttu.
Tuletaks meelde, et Estonial oli jääklass 1A. See on kõrgeim klass enne laeva ise jäämurdja olemist.
See klass tähendab, et laev võib sõita/põrgata kuni 5 sõlmelisel kiirusel vastu jäälaama, mille paksus on 1m. Jäälaam on väga suure massiga objekt.
Isegi kui vöörivisiir oleks ujunud 100m mööda laevakülge ja löönud terava nurgaga augu 1-2m veepinnast kõrgemale, siis poleks sellel olnud massi, et rebida auku mõnekümne sekundiga suuremaks ja muljuda laevakeret eespool auku nagu on vigastusest näha. Arvatavasti sealt tulebki kalkuleeritud tuhandetesse tonnidesse ulatuv vajalik objekti mass.
Videos on laevakere paksus ca 2 cm, mis vastab ka soomlaste viimasele soovitusele selle jääklassi jaoks - 19-21 mm.
Samuti on selle jääklassi laevadel tihendatud talad, millele need välised plaadid toetuvad.
Hulpimiseks vajalikku kinnist mahtu sellel visiiril pole. Samuti ei tõsta avamerelainetus objekte pinnale ega kanna ka märkimisväärselt edasi. Lainetuses, isegi tormiga, liigub vesi vaid üles-alla, kui välja arvata ca meetri suurusjärgus kõige ülemine kiht, mille liikumine on veidike keerulisem.
Allikad - Google otsing ja praktiline kogemus laevas elades ja töötades :)
See klass tähendab, et laev võib sõita/põrgata kuni 5 sõlmelisel kiirusel vastu jäälaama, mille paksus on 1m. Jäälaam on väga suure massiga objekt.
Isegi kui vöörivisiir oleks ujunud 100m mööda laevakülge ja löönud terava nurgaga augu 1-2m veepinnast kõrgemale, siis poleks sellel olnud massi, et rebida auku mõnekümne sekundiga suuremaks ja muljuda laevakeret eespool auku nagu on vigastusest näha. Arvatavasti sealt tulebki kalkuleeritud tuhandetesse tonnidesse ulatuv vajalik objekti mass.
Videos on laevakere paksus ca 2 cm, mis vastab ka soomlaste viimasele soovitusele selle jääklassi jaoks - 19-21 mm.
Samuti on selle jääklassi laevadel tihendatud talad, millele need välised plaadid toetuvad.
Hulpimiseks vajalikku kinnist mahtu sellel visiiril pole. Samuti ei tõsta avamerelainetus objekte pinnale ega kanna ka märkimisväärselt edasi. Lainetuses, isegi tormiga, liigub vesi vaid üles-alla, kui välja arvata ca meetri suurusjärgus kõige ülemine kiht, mille liikumine on veidike keerulisem.
Allikad - Google otsing ja praktiline kogemus laevas elades ja töötades :)
"113366"
Asjade ujuvus sõltub nende tihedusest võrreldes vee tihedusega, mitte kujust ega loomulikult ka mitte kaalust. Sorry siinsamas lehel piltidel näha olev objekt ei hakka kuhugi ujuma ka siis kui ta üliettevaatlikult kraanaga ots ees basseini lasta, ta on selleks liiga raske võrrelduna selle tühimikuga mis seal on. Ammugi mitte tormisel merel 4 meetri kõrguselt kukkudes, kui ta juba ka enne kukkumist pooleldi vett täis oli."pitsat2"
Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti.
Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub.
Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda.
Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.
Soovitan üle vaadata Archimedese seaduse. Ujuvus ei puutu antud juhul asjasse, arutlus käib sellest, kas visiir võis kümmekond sekundit pinnal püsida enne uppumist. Kuigi, kui kausi näide ei aidanud, siis rohkem nagu ei oska lihtsustada ka.
P.S. tihedus sõltub kaalust.
"pitsat2""113366"
Asjade ujuvus sõltub nende tihedusest võrreldes vee tihedusega, mitte kujust ega loomulikult ka mitte kaalust. Sorry siinsamas lehel piltidel näha olev objekt ei hakka kuhugi ujuma ka siis kui ta üliettevaatlikult kraanaga ots ees basseini lasta, ta on selleks liiga raske võrrelduna selle tühimikuga mis seal on. Ammugi mitte tormisel merel 4 meetri kõrguselt kukkudes, kui ta juba ka enne kukkumist pooleldi vett täis oli."pitsat2"
Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti.
Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub.
Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda.
Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.
Soovitan üle vaadata Archimedese seaduse. Ujuvus ei puutu antud juhul asjasse, arutlus käib sellest, kas visiir võis kümmekond sekundit pinnal püsida enne uppumist. Kuigi, kui kausi näide ei aidanud, siis rohkem nagu ei oska lihtsustada ka.
P.S. tihedus sõltub kaalust.
Võta metallist sõel ja viska vanni ja mõõda kui sügaval see on 10s möödudes. 10s on üllatavalt pikk aeg.
Tihedus sõltub massist, mitte kaalust.
Tihedus oli vanasti kaal/ruumala, seega rangelt võttes on Sul muidugi õigus. Puudast rauast saab valmistada sangpommi ja saab valmistada ka seest õõnsa sfääri. Kuigi kaal on sama, siis üks ujub ja teine ei uju. Kaal/ruumala on erinev.
Kui see piltidel nähtav objekt meenutab millegi poolest kaussi? On tal ehk raskus nö põhjas ja kõik servad ühtlaselt jaotunud raskusega, et ta võiks vees emba-kumba pidi stabiilne olla 10 sekundit?
Kui see piltidel nähtav objekt meenutab millegi poolest kaussi? On tal ehk raskus nö põhjas ja kõik servad ühtlaselt jaotunud raskusega, et ta võiks vees emba-kumba pidi stabiilne olla 10 sekundit?
"pitsat2"
Soovitan üle vaadata Archimedese seaduse. Ujuvus ei puutu antud juhul asjasse, arutlus käib sellest, kas visiir võis kümmekond sekundit pinnal püsida enne uppumist. Kuigi, kui kausi näide ei aidanud, siis rohkem nagu ei oska lihtsustada ka.
P.S. tihedus sõltub kaalust.