"kindsigo" Panen selle raadioside salvestise siis veelkord. Punaseid rakette nähti küll, aga need võisid tulla juba päästeparvedest, nendes on ka alati paar tk komplektis.
Sideteemal veel! Neid olemasolevaid raadioside salvestisi kuulatud, aga need salvestised algavad sisuliselt moel, kus lõpp on käes ja tõeliselt halb kalle juba saavutatud. Aga huvitab just, mis eelnevalt kaptenisillal toimus ja kas neid salvestisi ei ole sarnaselt lennuki musta kastile olemas. Kas avaldatud sideühendust on psühholoogilisest aspektist analüüsitud ning miks tüürimeeste kõrval kapten sidepidamisega juba varem ei sekkunud. See viimane võib olla teisejärguline, kuid hädakutsungi saatmise moment viitab, et seda tehti viimases hädas, aga mitte esimesel võimalusel. See viimane aspekt tekitabki küsimusi, milleks viivitada...
Nii ütles Helsingi Raadio (Merevalvekeskuse) operaator sides ühega appiläinud laevadest - et 16. kanal oli pikemat aega kinni olnud. Seda saab muuhulgas põhjustada saatjal lihtsalt "talk" nuppu all hoides, aga tuvastada, kes kanalit kinni hoiab, on võimatu. Eespool oli link pikemale sidesalvestusele Youtube'is, kus operaator sellest räägib, üsna alguses.
Huvitav, millal see vahupeksmine otsa saab? Oli torm, oli ruunatud laev ja laev läks tormiga põhja. Ikka juhtub, eriti laevadega. Koos või ilma tuumaraketita. Veerand sajandit hiljem käib kõva lehmakauplemine, kes suudab rohkem mõttetuid lubadusi anda (a-la tõstame üles, toome säilmed välja, teeme veel seda ja toda ja kolmandat). Helmed endid paras sinna saata, las kaevavad ja tassivad! Filmitegijad tahavad raha teenida ja poliitikud profiiti lõigata, aga pügatavateks on ikka seesama hea lambakari. Mida rohkem seda teemat üles kütta, seda rohkem villa annab. Business as usual!
Ja lõppeks polegi vahet, tagasi inimesi ei too ja need fantoompäästetud on kah (kui nad olidki üldse) juba aastakümneid Peetruse paremal käel.
"antsukene" Huvitav, millal see vahupeksmine otsa saab? Oli torm, oli ruunatud laev ja laev läks tormiga põhja. Ikka juhtub, eriti laevadega. Koos või ilma tuumaraketita. Veerand sajandit hiljem käib kõva lehmakauplemine, kes suudab rohkem mõttetuid lubadusi anda (a-la tõstame üles, toome säilmed välja, teeme veel seda ja toda ja kolmandat). Helmed endid paras sinna saata, las kaevavad ja tassivad! Filmitegijad tahavad raha teenida ja poliitikud profiiti lõigata, aga pügatavateks on ikka seesama hea lambakari. Mida rohkem seda teemat üles kütta, seda rohkem villa annab. Business as usual!
Ja lõppeks polegi vahet, tagasi inimesi ei too ja need fantoompäästetud on kah (kui nad olidki üldse) juba aastakümneid Peetruse paremal käel.
Kuskilt tuleb see retoorika tuttav ette. Ahjaa: "A mis teil hakkab kergem, kui teate, kes lennuki alla lasi vä?" (Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Kalašnikov MH-17 allatulistamise kohta)
Riigikogu uurimiskomisjoni protokoll nr 42. Hermann Simm: "Olin selles grupis, kes tegeles kindral Einselni ajal toimunud relvaäriga Kaitsejõudude peastaabis ja ma sain sellega tegeleda ainult tänu sellele, et ma suutsin nende dokumendid, väljaveo dokumendid Soomest hankida."
Laaneots: "No siis tema oli koputaja. Selles ma olen veendunud, et Simm koputas regulaarselt Moskva poole. Kui ta midagi teada sai ja siin niisugune huvitav asi tekkis, loomulikult see huvitas ka venelasi. Nõukogude armeel oli selline põhimõte, et mingil juhul ei tohi salastatud asju vaenlase kätte sattuda. Selles liinis on täiesti tõenäoline, et läbi Hermani käis sinna informatsioon ja sellest võib-olla ka hoiatussõnumid. Kaks oli vist neid, jah."
"kindsigo" Filmimaterjali analüüsides on neile selgeks saanud, et vigastus on umbes kolmandiku kaugusel vöörist tüürpoordipoolsel küljel. Auk on neli meetrit kõrge ja kõige laiemas kohas 1,2 meetrit lai. Auk ulatub veeliinist nii alla- kui ülespoole.
Kas visiir võis äkki jääda pinnale ujuma ja suutis küljelt nii kõvasti rammida? Vajaks kindlasti uurimist, kas see teoorias võimalik oleks või siiski välistatud.
"pitsat2" Visiir tundub loogiline siiski. Tundub, et väike jubin, kuid 55 tonni on võrreldav Abrams M1 massiga. Pinnalpüsimine kokkupõrkeni ( kuni 10 sekundit) pole probleem, see ei sõltu keha materjalist ega massist vaid konstruktsiooni kujust ning asendist vees. Visiiril enesel olev mõlk, mis tekkinud kokkupõrkest vööripirniga, - mis iseenesest tömp ese - näitab, kui korraliku mõlgi see laevakerele võib tekitada. Kui nüüd löök tekib ebasoodsalt ja terava nurgaga, siis ei peaks laevakere läbistamise kasvõi väheses ulatuses välistama. Järgneva töö teeb laeva liikumine. Nurkapidi läbi laevakere oleva , kuid vees liikumishoo kaotanud visiir rebitakse konservikarbi avajana laevakerest veetakistuse tõttu uuesti välja.
See on huvitav - selgub, et laevahuku uurimise komisjonis on olnud liikmeid, kellel pole aimugi, miks osad asjad, nagu laev, ujuvad ja teised asjad, nagu suvaline rauast 55-tonnine kärakas, ei uju.
Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti. Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub. Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda. Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.
Liiga ilus. Siit ei saa isegi aru, kumb nurk siis teoorias võis laevakeret rammida, mõlemal värvikahjustused suht tagasihoidlikud. Eks taedlased hakkavad nüüd loodetavasti siis taaskord visiiri uurima, et kas seal on märke kerega kokkupõrkest. Senised uurimiskomisjonid ju jälgi kokkupõrkest pole tuvastanud.
Ja kas siin tõesti paistab olevat nii suur õhutasku, mis 55 tonni vee peal suudaks hoida?
Mis Estonia jääklass oli, laevakere veeliinil võiks ju tugevust ikkagi olla? Ja pisut võiks kahelda ikkagi, et see visiir 4 meetrise augu nii kõrgel veeliinil ja nii kaugel laeva ninast teeb, pidi ta ju päris nagu õngekork hulpima seal kümme+ sekundit veepinnal. Visiiri välisküljel olev jälg näitab, et ta kukkus küljest n.ö ettepoole (järgi andsid ülemised kinnituskohad?), sellisel juhul oli see visiir oli esimese lainega vett täis, ilmselt olid igasugu õhukorgid veega täitunud juba, kui ta seal küljes veel rippus, väga kahtlane, et visiir jääks sellises olukorras veel kümme+ sekundit pinnale hulpima?
Asjade ujuvus sõltub nende tihedusest võrreldes vee tihedusega, mitte kujust ega loomulikult ka mitte kaalust. Sorry siinsamas lehel piltidel näha olev objekt ei hakka kuhugi ujuma ka siis kui ta üliettevaatlikult kraanaga ots ees basseini lasta, ta on selleks liiga raske võrrelduna selle tühimikuga mis seal on. Ammugi mitte tormisel merel 4 meetri kõrguselt kukkudes, kui ta juba ka enne kukkumist pooleldi vett täis oli.
"pitsat2" Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti. Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub. Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda. Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.
Tihedus on oluline füüsikaline suurus, kui antud kontekstis ei saa ilmselt jätta tähelepanuta objekti veeväljasurvet, objekti ujuvust, lainetuse suunda ja tugevust jne. Matemaatiliselt peaks visiir olema üpriski kergesti modelleeritav.
