Kui Eesti lipu all sõitev Eesti laev romu oli ning ise ära lagunes, siis miks Rootsi riik, kelle kodanikud seal peamiselt hukkusid, kõike õnnetusega seonduvat salastab, vassib, keelab ja ja kinni betoneerib?
"sigakoer"
Kui Eesti lipu all sõitev Eesti laev romu oli ning ise ära lagunes, siis miks Rootsi riik, kelle kodanikud seal peamiselt hukkusid, kõike õnnetusega seonduvat salastab, vassib, keelab ja ja kinni betoneerib?
Äkki sellepärast, et rootslased on pragmaatikud ja mitte sellised uhuu-umbluu uskujatest lamemaalased nagu eestlased?
"sigakoer"
Kui Eesti lipu all sõitev Eesti laev romu oli ning ise ära lagunes, siis miks Rootsi riik, kelle kodanikud seal peamiselt hukkusid, kõike õnnetusega seonduvat salastab, vassib, keelab ja ja kinni betoneerib?
Äkki sellepärast, et laeva üks suuremaid uppumise põhjusi oli ehe rootslaslik koonerdamine?
Küsimus on võibolla ainult selles, kuidas visiir lahti tuli. Kas oli lahti või tehti lahti? Või tehti kogemata lahti?
Kui ta kinni oli siis laine teda kindlasti lahti ei teinud. Kas keegi oskab öelda miks need rõngas kohad terved on? Kas need on lukustid ja kuidas need siis lahti tulid?
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod-estonia-visiiril-on-tanini-naha-meeskonnaliikmete-jalajaljed?id=69824801#!dgs=dgsee-140151:1gzPplUx4wb8Mx50VfK6Tq
Kui ta kinni oli siis laine teda kindlasti lahti ei teinud. Kas keegi oskab öelda miks need rõngas kohad terved on? Kas need on lukustid ja kuidas need siis lahti tulid?
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod-estonia-visiiril-on-tanini-naha-meeskonnaliikmete-jalajaljed?id=69824801#!dgs=dgsee-140151:1gzPplUx4wb8Mx50VfK6Tq
Nendel kohtadel oli originaalis:
Mis ilmselt hiljem on maha lõigatud ja milledele on ekspertiis tehtud.
Mis ilmselt hiljem on maha lõigatud ja milledele on ekspertiis tehtud.
Ma pakuks et need on ülestõstmiseks või hiljemaks liigutamiseks sinna keeratud. Liiga värsked näevad välja.
Ma siiski arvan ,et need on originaalid ja lukustid ja terved. Ja keegi tegi need lihtsalt lahti. Vaevalt et väljapandud visiirile on mingeid uusi osi keevitatud. See oleks ju täielik absurd.
"tonis"
Ma siiski arvan ,et need on originaalid ja lukustid ja terved. Ja keegi tegi need lihtsalt lahti. Vaevalt et väljapandud visiirile on mingeid uusi osi keevitatud. See oleks ju täielik absurd.
Kui see nüüd mingi eriti peen iroonia pole, siis Jate lisatud pildil on ikkagi visiirikinnitused, õigemini, mis neist järel oli, originaalis ja pärast ülestõstmist.
Hilisema pildi peal neid läikivaid polte ei ole.
Ilmselt ma eksin. Jatel on õigus.
Visiirikinnitustena töötasid ilmselt ka need hydrosilindrid või siis nende kinnitused, teoorias peaks tekkima nii lainetusest tulenevalt, kui hüdrosilindrite sulgemisel jõud, mis suruvad selle kinnituse kanna vastu, mitte ei rebi seda õhukest materjali osa. Meeletu kogus vett visiiril või tekil muidugi tekitab vastupidised jõud. Kui palju vett normaaltingimustes sinna visiirile lainetusega jõuab, kas nina sukeldub laine alla, kui alus on normaallastis (tolleagse tuuletugevuse- lainesuuruse- ja sõidukiirusega ) Olukord muutub muidugi oluliselt, kui alus on juba "sügavamal"- ehk mida sügavamal vees alus istub, seda enam ilmselt sukeldub ka nina laine sisse/alla. Ma ei saa aru, et miks üks pealtnägija väitis, et vett pritsis rambi vahelt ühtlaselt/pidevalt terve videopildis nähtava rambi ulatuse osas olenemata lainetusest. Arvestades kui kõrgel on ramp, siis lainest väljudes ei tohiks seda vett ju hetkeks pristida, ehk pigem pidanuks nägema pulseerivat vee sissevoolu, mis vastavalt lainetusele, kord pritsib enam ja siis vähem?
Visiiir võis lihtsalt lahti olla. Võibolla sõidu algusest peale. Võibolla tehti sõidu ajal kogemata lahti. Siis tundub kogu see kiire uppumise asi palju loogilisem. Lihtsalt vastutustunde puudumine, laiskus jne tavalised inimlikud faktorid.
Üks variant on, et visiir ikkagi ei tõmmanud rampi täiesti lahti. Sel juhul muutub küsitavaks "suure hulga vee kiire tulvamine autotekile läbi avatud vööri". Samavõrra vähem küsitavaks muutub aga rambi osaliselt avatud olek merepõhjas. Teine variant, et ramp tõmmati küll täiesti pärani, kuid järgmine vastutulev laine lõi selle uuesti (pool)kinni. Tegemist on ikkagi paarikümneruutmeetrise plaadiga, mida ei tohiks pindala arvestades lainetel, mis viisid eest visiiri, ammugi raske liigutada olla.
"tonis"
Visiiir võis lihtsalt lahti olla. Võibolla sõidu algusest peale. Võibolla tehti sõidu ajal kogemata lahti. Siis tundub kogu see kiire uppumise asi palju loogilisem. Lihtsalt vastutustunde puudumine, laiskus jne tavalised inimlikud faktorid.
Atlandi luku polt, mis hiljem merre visati, on minu arust (ei saa hetkel kontrollida) ametliku raporti fotol suletud asendis. Mis ei saanuks seda olla, kui visiir sõidu ajal lahti oli.
Siin sellest Atlandi lukust. Väidetavalt hävitatud.
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=20275
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=20275
"tonis"
Siin sellest Atlandi lukust. Väidetavalt hävitatud.
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=20275
Kui Estonia uppus aeglaselt (kümnete minutitega), siis oli ümbermineku põhjuseks mitte vesi autodekil, vaid see et ülemised dekid on vette vajudes raskemad kui alumised. Neisse jääb, eriti peale akende purunemist jms, vähem õhku kui kere alumisse kinnisesse osasse.
Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:
Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga. Tema teooria on järgmine:
Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.
Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.
Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.
Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.
Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.
Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga. Tema teooria on järgmine:
Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.
Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.
Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.
Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.
Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.
"kindsigo"
Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:
...
Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.
Mõned meetrid katet merepõhjas ei takista neid konteinereid ju lagunemast.
Teine asi on see, et kui raske töö konteinerite laevast väljaurgitsemisega oli tehtud, siis oleks olnud juba lihtne need kaugemale ja lõpuks lausa kuhugi sadamasse viia.
Algul kardeti lekkeid ja see välistas väljatõstmise, sest radioaktiivse aine leket õhus pole võimalik varjata, see tuvastatakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ära. Otsustati betoneerida. Võib-olla betoneerimise projekt jäigi katki ainult sellepärast, et selgus, et konteinerid ei hakanud lekkima ja need tõsteti lõpuks üles.
Väga ebatõenäoline, et avalikkus sellest kunagi teada saaks, kui seal tõesti veeti midagi radioaktiivset. Siiani on see kindlalt vaid vandenõuteooria staatuses püsinud.
Väga ebatõenäoline, et avalikkus sellest kunagi teada saaks, kui seal tõesti veeti midagi radioaktiivset. Siiani on see kindlalt vaid vandenõuteooria staatuses püsinud.
Siin on varasemaltki erinevaid sündmuseid kronoloogiliselt kirjeldatud, kui laeva uppumis kulg leidis aset kella 0.55 ja 2.03 vahel. Kuidas kommenteerida seda, et esimene väljasaadetud infoteave oli tüürimeeste edastatud hädakutsung! Kell 1.22 saatis Estonia teine tüürimees esimest korda raadioeetrisse Mayday hädakutsungi!
Ennem seda oli häire laevas antud 1.20. Kuna sündmused eskaleerusid väga kiirelt, laeva kreen kasvas, siis kuidagi tekitab küsimusi eelnev side pidamine ja eelinfo käsitlemine/kaptenisilla püüd olukorda kontrolli alla saada. Miks ei antud ennem hädakutsungit infot laeva juhitavuse, kalde vm ebaharilikust, kas see ei ole standard protseduur igast väikesest muutusestki infot edastada?
Oma kogemustest ja hinnangutest jagab õhtulehes laevakapten ja tollane Eesti piirivalve juht:
https://elu.ohtuleht.ee/1013838/tarmo-kouts-uudist-august-estonia-pardas-olen-ma-oodanud-pikki-aastaid-mulle-tundus-kogu-aeg-et-mingi-fragment-on-uppumise-loo-juures-puudu-
Ennem seda oli häire laevas antud 1.20. Kuna sündmused eskaleerusid väga kiirelt, laeva kreen kasvas, siis kuidagi tekitab küsimusi eelnev side pidamine ja eelinfo käsitlemine/kaptenisilla püüd olukorda kontrolli alla saada. Miks ei antud ennem hädakutsungit infot laeva juhitavuse, kalde vm ebaharilikust, kas see ei ole standard protseduur igast väikesest muutusestki infot edastada?
Oma kogemustest ja hinnangutest jagab õhtulehes laevakapten ja tollane Eesti piirivalve juht:
https://elu.ohtuleht.ee/1013838/tarmo-kouts-uudist-august-estonia-pardas-olen-ma-oodanud-pikki-aastaid-mulle-tundus-kogu-aeg-et-mingi-fragment-on-uppumise-loo-juures-puudu-