Näiteks inimtekkelise kliimasoojenemise, vaktsineerimise, ümmarguse maa jne osas on konsensus suurusjärgus 99%.
Need kolm asja pole küll võrreldavad.
Millesse kindlasti tuleb suurema skepsisega suhtuda, on igasugused teadusele või tiitlitega ekspertidele põhinevad väited, millede najal aetakse poliitikat. Estonia hukuga seonduv on siinkohal hea näide: näiteks et see ja see professor või kraadidega spetsialist räägib, kuidas uus leitud auk pardas ei tähenda midagi. Kuid kui palju need spetsialistid päriselt asja uurinud? Miks peaks neid uskuma? Kõikides küsimustes, mis on olemuselt poliitilised, peaks vaikimisi suhtumine olema, et eksperdid peavad oma väidete tõesust ise tõestama, kasutades avalikke ja ümberlükatavaid materjale, mitte eeldama et nende sõnu võetakse niisama kui kulda.
Näiteks inimtekkelise kliimasoojenemise, vaktsineerimise, ümmarguse maa jne osas on konsensus suurusjärgus 99%.
Need kolm asja pole küll võrreldavad.
Millesse kindlasti tuleb suurema skepsisega suhtuda, on igasugused teadusele või tiitlitega ekspertidele põhinevad väited, millede najal aetakse poliitikat.
Ettevaatlikkusega tuleb suhtuda kõigesse, mille alusel aetakse poliitikat. Isegi siis kui teadlased ei kinnita seda, mille alusel seda aetakse.
Nende kolme nimetatud asja osas on piisavalt asja tegelikult uurivaid teadlasi, kes kinnitavad neid asju.
Samas, kogu poliitika, mis nende alusel aetakse ei ole aus, aga see ei muuda neid fakte.
Isegi kõik vaktsiinid pole head. Ca aasta tagasi oli siin teemaks, et kõigi vaktsineerimiskampaaniatega pole mõtet kaasa minna ja ma ikka veel arvan nii. Sageli on need lihtsalt vaktsiinitootjate müügikampaaniad. Samuti pole kõik vaktsiinid alati ohutud olnud. Nüüd on vaktsiinidest rohkem juttu olnud ja ma näen, et hoopis rohkem inimesi suhtub asjadesse samamoodi. Suur osa hooajalisi vaktsineerimiskampaaniaid on sama kasulikud kui nood nikkelvurrid.
Sama ka kliimasoojenemise kohta. Fakt on, et see toimub ja et see on inimtekkeline ja põhjustab järjest rohkem probleeme. Samas ei ole kõik meetmed ja asjad, mida selle all müüakse heatahtlikud, vaid mõeldud kellegi teiste arvel rikastumiseks.
Inimesed on samas ratsionaalsed olendid ja üritavad ka kõige veidramaid oma uskumusi põhjendada. Siinkohal hakataksegi tegelema kirsinoppimise ja ebasobiva informatsiooni kõrvalejätmisega.
Estonia teemasse tagasi tulles - tehase dokumendi hinnangul ei läinuks Estonia vee tõttu autodekil isegi siis põhja, kui visiire ja rampe poleks üldsegi eksisteerinud. Lahtised otsad oleks pidanud pigem päästma.
Mis on loogiline, kuna paljudel autodekiga laevadel, mille reisijad ei vaja nii korralikku majutust, on see osaliselt lahtine ja tormilained käivad sealt üle. Igatsugu luugid on mõeldud pigem autode kaitseks.
raulir, sa päriselt usud allveelaeva juttu? Ehk sinu arvates on mitte ainult võimalik vaid suisa tõenäoline, et vaikivad (või koristatakse ära): 1. terve allveelaeva meeskond; 2. puksiiri meeskond; 3. remondimeeskond ja sadama/doki töölised (ka kõikvõimalikud juhuslikud pealtnägijad sadama/doki ümber); 4. kogu ahel laeva komandörist ülespoole peastaabini välja. Kui on vaja tingimata ulmelisi teooriaid, siis minu arvates on tõenäolisem meteoriidi tabamus. Tuli täpselt õige nurga ja kiirusega nii, et suurt tulejutti taga polnud (või ei pannud tormisel merel seda keegi tähele), purunes enne kokkupõrget kaheks nii, et üks tükk murdis visiiri ja teine põrutas pardasse augu. Inimpsühholoogiat arvestades on see muinasjutt tõenäolisem.
Minu jaoks on ainuke huvitav fakt see inimeste võimalik kadumine pärast. Kas tegemist on mingi massiluuluga või on mõnest valest infokillust tekkinud muinasjutt paaditäiest inimestest kes nagu olid nimekirjas ja siis kadusid?
Ma lisaks, et olin ise autos umbes 9.30 Kaarli kiriku juures laeva uppumise hommikul ja kuulsin raadiost kui loeti ette pääsenute nimed. Mul oli sõber ka seal laeval ja ma kuulasin tähelepanuga. Piht kaptenina toodi eraldi välja ja õed Veided jäi ka meelde. Samas on tõesti kummaline, kust tulid need Veidede nimed, kuna sel hetkel tuli info ainult pääsenute suust. Kui nad ei pääsenud ,siis kust tekkisin nimed. Väidetavalt oli neid nimesid 9. Kui selle inimeste asja kuidagi ära seletada siis ülejäänud ehk paistaks kuidagi võimalik. Jaan Toots kahtlustab halvimat oma tunnistustes. Ilmselgelt oli ta ka üllatunud, kust said need nimed tekkida, kui infot ei saanud olla päästjatel, kes üldse laevas olid.
"2korda2" raulir, sa päriselt usud allveelaeva juttu? Ehk sinu arvates on mitte ainult võimalik vaid suisa tõenäoline, et vaikivad (või koristatakse ära): 1. terve allveelaeva meeskond; 2. puksiiri meeskond; 3. remondimeeskond ja sadama/doki töölised (ka kõikvõimalikud juhuslikud pealtnägijad sadama/doki ümber); 4. kogu ahel laeva komandörist ülespoole peastaabini välja. Kui on vaja tingimata ulmelisi teooriaid, siis minu arvates on tõenäolisem meteoriidi tabamus. Tuli täpselt õige nurga ja kiirusega nii, et suurt tulejutti taga polnud (või ei pannud tormisel merel seda keegi tähele), purunes enne kokkupõrget kaheks nii, et üks tükk murdis visiiri ja teine põrutas pardasse augu. Inimpsühholoogiat arvestades on see muinasjutt tõenäolisem.
1. Kui sageli allveelaevade meeskonnad räägivad, et kus nad on käinud ja mida tegid? Eriti kui seda salastatust on neile rõhutatud. Ega nad pärast ka eriti räägi, kuna nad ei taha jamasid (imelikke õnnetusi ja enesetappe) pluss "see kõik on möödanik" mõtlemine.
2. Puksiiri?
3. Remondimeeskond sõltub - kuskil remonditakse ja ehitatakse ka salajasi allveelaevu ja muid sõjalisi objekte. Lisaks ei räägita remondimeestele, et miks nina lömmis ja stabilisaator kadunud. Või siis öeldakse, et "ah, käisime eestlastel külas ja tüürimees tarbis liialt vodkat ja põrutas otse vastu kaid".
4. Vt p1.
Ma ei arva tegelikult, et terve allveelaev põhja läks, vähemalt mitte läheduses.
Samas on selge selle varajase tuukri jutust, et rootslased ei teadnud, mida sealt eest leitakse. Näiteks see, et tuukritel oli keelatud omavahel suhelda - et leke väiksem oleks.
Pärast see katmine jne näitab, et seal on midagi nähtavat, mida on võimalik isegi kaugjuhitava kaameraga näha ja mis nägija arusaamisel, mis seal on, tähendaks suurt jama ja häbi rootslastele.
9 inimest, kes kaotsi läksid valiti selle järgi, kes kohe esimesel ülekuulamisel peale päästmist ütlesid, et nägid suurt valget objekti või siis tundsid laeva ja ütlesid, et "mulle tundus, et midagi põrkas laeva vastu".
Venelaste õnnetuste väljatulemine on survivor's bias, st sa tead ainult neid, mis on välja tulnud.
Herald of Free Enterprise autodekile tormasid lained, laev läks külili ja vajus üllatavalt kiirelt põhja. Estonia autodekile tormasid lained, läev jäks järsult külili ja vajus kiirelt põhja. Erinevus on merepõhja kaugus, mistõttu Estonia sai põhja peaaegu ülespidi keerata enne uppumist. Veel erinevusi?
HoFE läks ümber 1,5min. Estonia läks ümber 15min. Laevad ja autodekid on erineva suurusega. Rambid tõenäoliselt samas suurusjärgus. Suuremal laeval võtab deki täitumine kauem aega, või milles siin küsimus on? Suhteliselt kiire protsess on see ikka. Miks Estonia siis ümber läks? Oletame, et Estonia põrkas kokku jäämäega, sai leki allapoole veeliini, siis oleks ta ju tasapisi kreeni vajudes põhja läinud nagu Titanic? Ja siis tulid rootsi tuukrid, rebisid vrakil visiiri küljest. Usutavuse huvides nägid veel vaeva, et hüdrosilindrid õigetes kohtades keresse lõikuks ja vedasid pooleteist miili kaugusele.
"moppel" HoFE läks ümber 1,5min. Estonia läks ümber 15min. Laevad ja autodekid on erineva suurusega. Rambid tõenäoliselt samas suurusjärgus. Suuremal laeval võtab deki täitumine kauem aega, või milles siin küsimus on? Suhteliselt kiire protsess on see ikka. Miks Estonia siis ümber läks? Oletame, et Estonia põrkas kokku jäämäega, sai leki allapoole veeliini, siis oleks ta ju tasapisi kreeni vajudes põhja läinud nagu Titanic? Ja siis tulid rootsi tuukrid, rebisid vrakil visiiri küljest. Usutavuse huvides nägid veel vaeva, et hüdrosilindrid õigetes kohtades keresse lõikuks ja vedasid pooleteist miili kaugusele.
eespool on kõigest sellest pikalt juttu olnud, loe teema läbi.
Olen teemat algusest peale lugenud jälginud, väga põnev, aga ümebermineku põhjus pole meelde jäänud. Ehk on sul meeles, paned paari lausega kirja, nii mälu värskenduseks.
Olen teemat algusest peale lugenud jälginud, väga põnev, aga ümebermineku põhjus pole meelde jäänud. Ehk on sul meeles, paned paari lausega kirja, nii mälu värskenduseks.
Mis sa siis seletad, kui isegi seda ei mäleta:) Minumeelest on siin küsimusi tekitanud, et kui laev läheb autodekil oleva vee tõttu kiirelt kummuli nagu sa siin väidad, siis jääb ta veepinnale hulpima nagu kork, sest õhk ei pääse välja, Estoniaga nii ei juhtunud. Mina ei ole laevandusspetsialist ja omal ajal uskusin ametlikku uurimist, kuni tulid need matmise kavad ja muu vassimine. Seepärast tahaks ausat uurmist, aga no mul on küll kuri kahtlus, et siin käib mäng üle meie peada ja seda me ei näe.
Kaabud ajasid oma komöödiasaates ikka päris veidrat teksti
Esiteks, et "Rootsi kehtestatud" hauarahauseadus Eestile ei kehti. Vale, kehtib küll, sest Eesti valitsus kirjutas sellele alla. Eesti üksinda ei saa seal mingeid uurimistöid teha. Või ta peab enne siis oma allkirja lepingul tagasi võtma, mida Ratas loomulikult kunagi ei tee .
Teiseks, et laev kuulub Eestile,kuna sellel oli Eesti lipp . Laevavrakk kuulub tõenäoselt kindlustusfirmale, kes kindlustuse välja maksis. Vähemalt niisugune on rahvusvaheline tava Kolmandaks, justkui oleks Eestil võimekus need uurimistööd ise ette võtta mõne allveedrooniga ja paari erafirmast palgatud tuukriga . Ei ole, see on väga keerukas ja kallis operatsioon ja Eesti tuukrid ei tööta 80 m sügavuses
Neljandaks väide, et kui filmis polnud näha suurt terava servaga kivi / kaljunukki, siis seda seal ei võinud olla, et kõikjal ainult 5-8 m paksune pehme muda .Seda pole kindlaks tehtud ja muuseas ka see kruus ja kivid, mis väljajäetud videolõigus pidid olema näha ja mida sinna väidetavasti kallati vraki matmiseks, pidanuks siis sinna pehmesse mutta sisse vajuma ju . paks muda on eelmise rahvusvahelise uurimiskomisjoni väide ja miks peaks nende väiteid merepõhja kohta rohkem uskuma kui juba ka kõik muu kahtluse alla seatakse ?
Viiendaks, et säilmete väljatoomine hukkunud laevast on tavaline protseduur ja "õige ". Puha vale. Merehaua puhul on otse vastupidi. Säilmete väljatoomine on erand niisugusel sügavusel juba kindlasti ja reegel on see, et hukkunud jäetakse rahule. Merepõhi ja vrakk ongi neile hauaks .Jah, kindlasti mõned omaksed sooviks, et saaks paar leitud konti, mille kuuluvus tõestatud DNA ekspertiisiga , maha matta perekonna hauaplatsile,kus suurele ühisele hauakivile juba niikuinii on graveeritud hukkunu nimi juurde ka lisaks neile, kes sinna tõepoolest on maetud, kuid see ei anna midagi juurde uurimisele ja on mõttetult tülikas ja kallis.
Nii et kaabud tegid siin uurimisele pigem karuteene. Nad rääkisid asju, mis nende arvates on ühiskonnas populaarsed, et oma reitingut tõsta, kuid tegelikult nende seisukoha tõttu on aina tõenäosem, et tõelist uut ja põhjalikku uurimist ei tulegi . Võib-olla tuleb mõni allveedrooni sukeldumine ja teeb sealt ETV jaoks videot ja siis öeldakse, et kõik jääb nii nagu vanaviisi oli .
Estonia teemasse tagasi tulles - tehase dokumendi hinnangul ei läinuks Estonia vee tõttu autodekil isegi siis põhja, kui visiire ja rampe poleks üldsegi eksisteerinud. Lahtised otsad oleks pidanud pigem päästma.
On valeväide. Väitku seda kes tahes. Ja veel, otsad ei olnud lahti. Üks ots oli, see lainetuse poolne ots. Loogika ütleb, et teise otsa lahti olek teeb olukorda vähem ohtlikuks, aga teine ots ei olnud kahjuks lahti.
Kui ametliku komisjoni raportis esitatud teooria laeva ümber mineku kohta ei ole pädev, siis saab ju pahurik paari lausega esitada parema teooria, aga inimene ei taha vastata, kähvab, et ma seletan siin niisama.
Seda ma siin seletangi, et alternatiivikud ei suuda isegi kõige lihtsamatele küsimustele vastata muud, kui uuri ise või internetis on ju vastused olemas.
Rahvusvaheline uurimisrühm.Ja vaid visuaalse vaatluse jaoks,(mida saavad teha ka droonid.) Ta ise ütleb seal, et kui on vaja midagi manipuleerida või lõigata vee all, siis see on hoopis teine asi. Mis mõtet on sinna minna inimestega lihtsalt veel üht filmi tegema ?