havoc Kui me räägime ökoloogiast, siis vesinikmootorid lahendavad probleeme, elektriautod ja kütuselemendid süvendaad. Pakun, et varsti kohustatakse tootjad vanad akud vastuvõtta ja utiliseerida.
Kütuselelement ja vesinikumootor on suures plaanis sünonüümid. Vesinikumootori puhul ei räägi me ju ometigi paukgaasi põletamisest sisepõlemismootoris, vaid elektriajamist, mis kasutab vesinikku elektrienergia tootmiseks läbi keemilise reaktsiooni.
pitsat2 Kasutan seda pilti küsin, kas igat asja peab ise ja oma õuele tegema. Oleme Soomega ühendatud kahe kaabliga , mis kokku 1000 MW üle kannavad. Seal töötavad neli reaktorit, 1800 MW ning lisandumas on kaks, summas 2800 MW. Kas need on halvemad, kui näituseks kolme baltlase peale Lätisse või Ignalinasse või Pakrisse rajatav.
Ma arvan, et see on esiteks majanduse strateegia ja teiseks mõtteviisi küsimus.
Miks peaks Eesti näiteks tuuleparkide rajamist toetama? Või taastumatute maavarade katlasse kühveldamist?
Aga samuti, miks tahab bussijuht bussi juhtida? Miks ta ei osta piletit ja ei sõida nagu teised inimesed?
See on hea näide jah mõtteviisist. Tõesti ei pea bussiga sõitmiseks bussi ostma või bussijuhiks hakkama.
Kasutan seda pilti küsin, kas igat asja peab ise ja oma õuele tegema. Oleme Soomega ühendatud kahe kaabliga , mis kokku 1000 MW üle kannavad. Seal töötavad neli reaktorit, 1800 MW ning lisandumas on kaks, summas 2800 MW. Kas need on halvemad, kui näituseks kolme baltlase peale Lätisse või Ignalinasse või Pakrisse rajatav.
Need kaablid Soome-Eesti vahel on liiga sageli ja liiga kaua aega rivist väljas. Samuti Rootsi-Leedu kaabel samamoodi.
Samuti tuleb arvestada, et Euroopa kehtestatud süsinikupiirangud survestavad inimesi ning ettevõtteid aina rohkem hoonete fossiilse küttematerjali (ka turvas ja puit pole tegelt "roheline") asendama elektriga. Ja ma leian et see on õige tee, iseasi kuidas survestamist läbi viiakse ja kust saada kütmiseks odavat elektrit.
Samuti tuleb arvestada, et Euroopa kehtestatud süsinikupiirangud survestavad inimesi ning ettevõtteid aina rohkem hoonete fossiilse küttematerjali (ka turvas ja puit pole tegelt "roheline") asendama elektriga. Ja ma leian et see on õige tee, iseasi kuidas survestamist läbi viiakse ja kust saada kütmiseks odavat elektrit.
et elektrijaamas puitu ahju ajada on ok, aga kui puidujäätmed jne ahjus ära kütad, oled paha? Mul juba oma aiast tuleb iga aasta miskit maha võtta, kasutan siis grillsöe asemel grillimiseks, reostan, mis hirmus ja süümepiinu ei tunne.
ttrust Samuti tuleb arvestada, et Euroopa kehtestatud süsinikupiirangud survestavad inimesi ning ettevõtteid aina rohkem hoonete fossiilse küttematerjali (ka turvas ja puit pole tegelt "roheline") asendama elektriga. Ja ma leian et see on õige tee, iseasi kuidas survestamist läbi viiakse ja kust saada kütmiseks odavat elektrit.
et elektrijaamas puitu ahju ajada on ok, aga kui puidujäätmed jne ahjus ära kütad, oled paha? Mul juba oma aiast tuleb iga aasta miskit maha võtta, kasutan siis grillsõe asemel grillimiseks, reostan, mis hirmus ja süümepiinu ei tunne.
Ma ei usu, et kehtestatud süsinikupiirangud lasevad veel kaua puitu või turvast ahju ajada. Varsti on kogu see kraam Euroopas süsinikukeelu all. Küll seadusandlus ja kokkulepped muutuvad. Ja ise ma pole kunagi pidanud puitu või turvast "roheliseks" kütuseks, ikka fossiilse kütusega on tegu. Põhjendus: meil on vaja kliima-tagasipööramist kümneid kordi kiiremini vaja "saavutada", kui uus puit peale kasvab. Vähemalt selle viimase kiirust näevad igasugused rohelised ja "rohelised" ette.
ttrust Samuti tuleb arvestada, et Euroopa kehtestatud süsinikupiirangud survestavad inimesi ning ettevõtteid aina rohkem hoonete fossiilse küttematerjali (ka turvas ja puit pole tegelt "roheline") asendama elektriga. Ja ma leian et see on õige tee, iseasi kuidas survestamist läbi viiakse ja kust saada kütmiseks odavat elektrit.
et elektrijaamas puitu ahju ajada on ok, aga kui puidujäätmed jne ahjus ära kütad, oled paha? Mul juba oma aiast tuleb iga aasta miskit maha võtta, kasutan siis grillsõe asemel grillimiseks, reostan, mis hirmus ja süümepiinu ei tunne.
Ma ei usu, et kehtestatud süsinikupiirangud lasevad veel kaua puitu või turvast ahju ajada. Varsti on kogu see kraam Euroopas süsinikukeelu all. Küll seadusandlus ja kokkulepped muutuvad. Ja ise ma pole kunagi pidanud puitu või turvast "roheliseks" kütuseks, ikka fossiilse kütusega on tegu. Põhjendus: meil on vaja kliima-tagasipööramist kümneid kordi kiiremini vaja "saavutada", kui uus puit peale kasvab. Vähemalt seda viimast näevad igasugused rohelised ja "rohelised" ette.
kui puitu ahju ei aja, siis ta mädaneb lihtsalt ja tulemus on sama, Turvas jah, ei ole taastuv, aga puit kasvab nii, et mühiseb, kui ei usu, mine vaata aeda või kui viitsimist, siis metsa :)
ttrust Need kaablid Soome-Eesti vahel on liiga sageli ja liiga kaua aega rivist väljas. Samuti Rootsi-Leedu kaabel samamoodi.
Kõik kaablid on vahest rivist väljas, alajaamad ka. Õnneks Parts ja Liive ehitasid meile Auveresse avariide jaoks reservjaama.
Suhteliselt hiljuti oli elektri hind megakõrge, tänu sellele, et kaablid olid rivist väljas. Ei olnud nagu kuulda, et reservjaam oleks seda hinda alla surunud oma elektritootmisega.
Kas keegi tõesti arvab, et Eesti elektritarbimine jääb lähiaastakümneteks keskmiselt 500MW .... 1000MW vahele koridori pendeldama ja ei kasva? Soomes oli 2016a tipptarbimine näiteks 14900 MW. Eestis on räägitud tipp-tarbimise võimsusest 2000MW. Soome kohta artikkel.
"ttrust" Kas keegi tõesti arvab, et Eesti elektritarbimine jääb lähiaastakümneteks keskmiselt 500MW .... 1000MW vahele koridori pendeldama ja ei kasva? Soomes oli 2016a tipptarbimine näiteks 14900 MW. Eestis on räägitud tipp-tarbimise võimsusest 2000MW. Soome kohta artikkel.
Selliste taastuvenergia tasudega jääbki, Nitrofert kinni, Estonian Cell loobus laienemisest, paberitehased jäid ehitamata, Google loobus datakeskuse ehitamisest ca 200MW (sest erinevad Veskimäest nad oskavad palgada süsteemi stabiilsuse spetsialiste ja hinnata nende arvamust).
"ttrust" Kas keegi tõesti arvab, et Eesti elektritarbimine jääb lähiaastakümneteks keskmiselt 500MW .... 1000MW vahele koridori pendeldama ja ei kasva? Soomes oli 2016a tipptarbimine näiteks 14900 MW. Eestis on räägitud tipp-tarbimise võimsusest 2000MW. Soome kohta artikkel.
Maksimumtarbimine on tegelikult ca 1500 MW, aga sellel tasemel on see püsinud viimased 35 aastat. Mille põhjal sa prognoosid selle kasvu? Kas on mingi suurtööstus Eestisse tekkimas? Või massiline elektriautode sissevool?
Need kaablid Soome-Eesti vahel on liiga sageli ja liiga kaua aega rivist väljas. Samuti Rootsi-Leedu kaabel samamoodi.
Kõik kaablid on vahest rivist väljas, alajaamad ka. Õnneks Parts ja Liive ehitasid meile Auveresse avariide jaoks reservjaama.
Kõik kaablid ei ole vahest väljas. Tavalised AC kaablid töötavad ilma katkestusteta vabalt ca 30 aastat (kui keegi Merko stiilis need läbi ei puuri). DC ühenduse enamus katkestusi tekkivad invertorite ja alaldite plaanilist hooldus. Aga AC ühendust kaabliga Soomega enam ei saa füüsikaseaduste tõttu.
Need kaablid Soome-Eesti vahel on liiga sageli ja liiga kaua aega rivist väljas. Samuti Rootsi-Leedu kaabel samamoodi.
Kõik kaablid on vahest rivist väljas, alajaamad ka. Õnneks Parts ja Liive ehitasid meile Auveresse avariide jaoks reservjaama.
Auvere ei ole avariireservi jaam ja kui me samast hinnahüppest räägime, siis Auvere töökord töötas ja ilma selleta, oleksid võrgus ka füüsilised suurtarbijate katkestused.
Avariireservjaam ehitati Kiisa ja see küll oma eesmärgi ei täida, katkestused on läbi kukkunud aga jaam tuli vastu võtta, muidu jääb eurotoetusest ilma. Elering on üldse kitsi süsteemiprobleemide info avaldamisega, viimased artiklid Läti blockauti kohta avaldati desünkrooniseerimise projektijuhi facebooki hüsteerilise postituse peale ja seejärel sihilikult lekitatud info alusel. Artiklist ei olnud võimalik millestki arusaada (peaasi, et Venemaa on peasüüdlane ei tulnud appi ja desünkroniseerimist tuleb kiirendada) aga Elering ei viitsinud avalikust detailides informeerida.
Kõik kaablid ei ole vahest väljas. Tavalised AC kaablid töötavad ilma katkestusteta vabalt ca 30 aastat (kui keegi Merko stiilis need läbi ei puuri). DC ühenduse enamus katkestusi tekkivad invertorite ja alaldite plaanilist hooldus. Aga AC ühendust kaabliga Soomega enam ei saa füüsikaseaduste tõttu.
Viimastel aastatel on olnud mitme nädala pikkusi perioode kus üks või teine kaabel (loe: kaabliühendus) on rikkis. Põhjusel ei ole siinkohal tähtsust. Sellel aastal püstitas elektri hind vist kõigi aegade rekordi. Rekordeid tegev elektri hind ei küsi põhjust.
"ttrust" Kas keegi tõesti arvab, et Eesti elektritarbimine jääb lähiaastakümneteks keskmiselt 500MW .... 1000MW vahele koridori pendeldama ja ei kasva? Soomes oli 2016a tipptarbimine näiteks 14900 MW. Eestis on räägitud tipp-tarbimise võimsusest 2000MW. Soome kohta artikkel.
Maksimumtarbimine on tegelikult ca 1500 MW, aga sellel tasemel on see püsinud viimased 35 aastat. Mille põhjal sa prognoosid selle kasvu? Kas on mingi suurtööstus Eestisse tekkimas? Või massiline elektriautode sissevool?
Eesti tarbimine ei kasva, sest "vene" tööstused pandi järjest kinni ja uusi asemele ei teki. Tavaliselt kasvab elektritarbimine samas tempos SKP-ga, kuidenamus SKP kasvu ei tule reaalmajandusest, siis nii lihtsalt prognoosimist ei tee.
Kõik kaablid ei ole vahest väljas. Tavalised AC kaablid töötavad ilma katkestusteta vabalt ca 30 aastat (kui keegi Merko stiilis need läbi ei puuri). DC ühenduse enamus katkestusi tekkivad invertorite ja alaldite plaanilist hooldus. Aga AC ühendust kaabliga Soomega enam ei saa füüsikaseaduste tõttu.
Viimastel aastatel on olnud mitme nädala pikkusi perioode kus üks või teine kaabel (loe: kaabliühendus) on rikkis. Põhjusel ei ole siinkohal tähtsust. Sellel aastal püstitas elektri hind vist kõigi aegade rekordi.
Ei põhjustel on alati tähtsust. DC ühenduste (jõuelektroonika) vajab hooldust ja vajab seda ka tulevikus (ca 3-4 nädalat aastas), s.t. tegemist pruugi olla rikkega, vaid nii on selle seadme normaalne talitlustsükkel.
"ttrust" Kas keegi tõesti arvab, et Eesti elektritarbimine jääb lähiaastakümneteks keskmiselt 500MW .... 1000MW vahele koridori pendeldama ja ei kasva? Soomes oli 2016a tipptarbimine näiteks 14900 MW. Eestis on räägitud tipp-tarbimise võimsusest 2000MW. Soome kohta artikkel.
Maksimumtarbimine on tegelikult ca 1500 MW, aga sellel tasemel on see püsinud viimased 35 aastat. Mille põhjal sa prognoosid selle kasvu? Kas on mingi suurtööstus Eestisse tekkimas? Või massiline elektriautode sissevool?
Eest tarbimine ei kasva, sest "vene" tööstused pannakse kinni ja uusi asemele ei teki. Tavaliselt kasvab elektritarbimine samas tempos SKP-ga, kuidenamus SKP kasvu ei tule reaalmajandusest, siis nii lihtsalt prognoosimist ei tee.
Varsti seab Euroliit uued kliimaeesmärgid ning siis muutub gaasiga, turbaga, puiduga, põlevkiviga jne majade kütmine võimatuks või liiga kalliks. Ning tuleb elektri peale üle kolida. Küll siis ka elektritarbimine kasvama hakkab.
