mykoloog Vene gaas on okei, kui see ei ületa mingit osa kogu energiamixist. Aga ainult eeldusel, et Venemaa ei saa kasutada gaasihinda malakana, s.t. see peab olema sama hinnaga kõigile EL liikmesriikidele. Vaja on kahte asja: 1) võimalust ELl blokeerida projekt, kui selle tulemusel tõuseb ühe energialiigi osakaal kõrgemaks kui X%. 2) võimalust ELl trahvida ja kehtestada meetmed, kui toru otsast ühte liikmeriiki jõudev gaas on kallim kui teise. EL common enegy policy kuhugi sinnapoole vist teel on, kuigi väga täpselt pole jälginud.
Kolmas tingimus veel: et vene gaasile oleks reaalsed alternatiivid. Täna on need LNG näol olemas, vbla tekib neid ka torude kaudu veel juurde. Varustuskindluse pärast ma gaasi osas ei muretseks - ka Venes on teatud asju, mida ei torgita, olenemata poliitilisest olukorrast ja üks neist on korrektselt turuhinda maksvate gaasitarbijate nu**imine. Pole seni juhtunud.
Suures pildis ei ole meile mitte kuidagi kasulik, kui Venemaal ühtäkki gaasiraha laialt käes on. Raha teeb lolli ülbeks ja Venemaa ülbus ei ole maailmale hea, meile nende kõrval ammugi mitte.
Selleks on vaja seda vene allikat katvat alternatiivset ja pikas perspektiivis toimivat energiaallikat, milleks on ainuke reaalne lahendus tuumajaam.
Igasugused "põhimõtteliselt töötavad" ja "füüsikaseaduste muutmist vajavad" eksperimentaalreaktorid tuleb kõrvale jätta. Eestil ei ole nii palju raha.
Eestil ei ole ka tuumajaama ehitamiseks nii palju raha. Ja kui olekski, siis kust tuleks selle ehitamise, käitamise ja hooldamise know-how? Jälle Venemaalt, kellest sõltuvusest me pigem vabaneda sooviks. Eestil puuduvad oma tuumateadlased, kes suudaks jaama üle võtta.
LNG oleks realistlik vene gaasi alternatiiv, kui nad tõesti kraane sulgema hakkaks.
1.Konkurentsivõimelisi tuumajaamu läbiproovitud tehnoloogiaga ja tähtajast kinnipidamisega ehitab praegu ainult Venemaa. Eestis see variant läbi ei lähe mitte kuidagi. 2. Võimsa jaama eeistisse ehitada ei saa put tehniliselt (süsteemi stabiilsuse sesikohast). 3. Tuulikude ja mõnes kliimas ka päikese paneelide energia kasutamine vee tootmiseks oleksvõumalus liikuda rohepesu valdkonnast energeetikasse. 4. Vesiniku kasutamine elektritootmiseks oleks absurdne, aga rasketranspordis (rongid, veoautod, bussid) tõesti enegiasäästlik lahendus. Eeldab meeletuid investeeringuid.
PS: kommersprojektina ükskõik millise tuumajaama eestisse ehitamine on võimatu.
havoc ..rohepesu valdkonnast energeetikasse. 4. Vesiniku kasutamine elektritootmiseks oleks absurdne, aga rasketranspordis (rongid, veoautod, bussid) tõesti enegiasäästlik lahendus. Eeldab meeletuid investeeringuid. ..
Kasutades kütuseelementi toodadki sa vesinikust elektrit, kusjuures raskeveoki puhul, erinevalt kombijaamast, läheb soojusenergia raisku. Gaasigene kasutamine pole energiasäästlikum, kui diiselmootor.
Praegu on maailmas 50 tuumareaktorit ehitamisel. Kõik need pole kaugeltki venkude tech. On USA, Korea, Prantsusmaa, Hiina, Jaapani jaamad ka saadaval. Baltiriikidel koos hakkaks hammas peale küll.
Kaugele Elcogen omadega jõudnud on? Veebilehel nad ise küll kirjutavad, et on turuliidrid ja parima efektiivsusega kütuseelement on just nendel, aga ühtki toimivat elektrijaama või vesiniku tootmisüksust nendel või nende partneritel vist reaalselt ette näidata ei ole veel? Samas nad on juba 20 a tegutsenud, midagi seal peab olema.
Eestis on tuuleenergia potentsiaal maismaatuulikutel 1000 MW ja meretuulikutel 7000 MW. Täna peaks Eesti tuulikuparkide koguvõimsus olema 320 MW ja Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 peaks ette nägema koguvõimsuse kasvu 1200 MW-ni 2030. Tegelik huvi tuuleparke arendada on kordades suurem, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel on Eestis arenduses ~3000 MW ulatuses.
Nüüd Eesti aastane tarbimine jaguneb:
Tuumaenergia perspektiiv Eestis tundub üsna kahtlane, esiteks ei ole siin sellist baaskoormust, suvel on tarbimist ainult 500 MW ulatuses, teisalt on samal ajal suvel turul üldine ületootmine ja turuhinnad madalad.
Täna on tuuleenergia kõige soodsam ja tuuleenergia installeeritud võimsuste maksumus MW kohta langeb iga aastaga. Sel ajal, kui tuumajaam peaks jõudma projekteerimise faasi on juba turul sellises koguses tuuleparke, mis katab seda väikest Eesti baaskoormust suvel mitmekordselt. Siin on väga väike tõenäosus, et Balti riikides ükski suurem tuumaenergia projekt teoks saab.
Samas on tuulikutega on oma probleemid. Tuulikutega saab otse võrkku toota ainult teatud koguse energiat, mingisugusest kogusest hakkab pinge ja sagedusjuhtimisega probleeme tekkima. Tulevikus on juurde vaja energiasalvestust ja kui palju on võimalik lisada salvestust, oleneb palju energiavajadusest tuulega katta saab.
Paar päeva tagasi kirjutasin ülalpool, et võti on võrgud ja ühendused. Baaskoormused, üldse koormused, erinevate jaamade sobitamine, sageduse juhtimine, siin peab vaatama Nord Poo'i tervikuna (sh Läti-Leedu). Teemaks ei ole Eesti sisese enegitarbimise taskaalustamine päevade ja kuude lõikes. Seesama suvine baaskoormus, selle põhjal tekib küsimus, milleks päikesejaamu juurde teha. Aga tehakse.
opex Baltiriikidel koos hakkaks hammas peale küll.
Kas need Balti riigid, kes hakkasid koos siledale maale ehitama 1000km pikka raudteelõiku, kuid pole ühe inimpõlve jooksul jutuvestmisest kaugemale saanud hakkavad nüüd kambapeale tuumajaama ehitama?
pitsat2 Paar päeva tagasi kirjutasin ülalpool, et võti on võrgud ja ühendused. Baaskoormused, üldse koormused, erinevate jaamade sobitamine, sageduse juhtimine, siin peab vaatama Nord Poo'i tervikuna (sh Läti-Leedu). Teemaks ei ole Eesti sisese enegitarbimise taskaalustamine päevade ja kuude lõikes. Seesama suvine baaskoormus, selle põhjal tekib küsimus, milleks päikesejaamu juurde teha. Aga tehakse.
Toetuste pärast. Isegi Eesti Energia otsustas 80 mikrotuleparki kokku ehitada ühe suure asemele. Riigmehed aga teevad nägi, et ei ole rohepesu. Vaid säästlik areng.
See Poola ühendus, on tegelikult pseudosünkroniseerimine. paljude 330kV lühiste korral eralduvad süsteemid kindla peale.
havoc ..rohepesu valdkonnast energeetikasse. 4. Vesiniku kasutamine elektritootmiseks oleks absurdne, aga rasketranspordis (rongid, veoautod, bussid) tõesti enegiasäästlik lahendus. Eeldab meeletuid investeeringuid. ..
Kasutades kütuseelementi toodadki sa vesinikust elektrit, kusjuures raskeveoki puhul, erinevalt kombijaamast, läheb soojusenergia raisku. Gaasigene kasutamine pole energiasäästlikum, kui diiselmootor.
Kui me räägime ökoloogiast, siis vesinikmootorid lahendavad probleeme, elektriautod ja kütuselemendid süvendaad. Pakun, et varsti kohustatakse tootjad vanad akud vastuvõtta ja utiliseerida.
Naer saalist jah, kuni ühel hetkel enam teisiti ei saa, sest Valgevene on vahepeal läinud putlerile ja EL on virutanud vene energiale trahvid. Võib juhtuda küll kui nii edasi läheb. Küll siis hakatakse koos vaatama kust energiat saada.
opex Küll siis hakatakse koos vaatama kust energiat saada.
Just. Ja praktikas tähendab see seda, et tol hetkel pannakse Narva jaamad auru alla (kui kütjaid veel leidub), sest järgmised 30 aastat petroolilambi valgel internetti lugeda pole kuigi huvitav perspektiiv. Sest niikaua, kui pauk pole käinud, põrnitsevad kõik kolm riiki igaüks oma nurgas naabreid ja püüavad aru saada, kes kellele ja miskombel käru kavatseb keerata. Kuna mingit 30-aastast etteteatamist sellele stsenaariumile ei tule, siis ühiste ettevalmistuste tegemiseks on tol hetkel lootusetult hilja. Kes teisiti arvab, see võtku vanad ajalehed ette - juba 1990 kirjutati, et mõnekümne aasta pärast on elektritootmise jaoks piisavalt odav põlevkivi otsas ja tuleb alternatiive leida. 30 aastat on möödas, ühtki töökõlblikku asendust pole siiamaani olemas.
Tuuleenergia installeeritud võimsustest rääkides tuleb arvestada, et uuemate tuuleparkidega saadakse Atlandi ookeani ääres meres 35% ja maismaal 25% sellest teoreetilisest võimsusest reaalselt kätte.
Tuumaelektrijaama puhul on see üle 90%.
Tuumaelektri puhul on hinnast 80% kapitalikulu (jaama ehitamine), 10% püsikulu (töötajad, kulumine) ja 10% muutuvkulu (kütus).
See tähendab seda, et ülejäävast võimsusest 50% kasuteguriga vesinikku toota on kordades kasulikum kui isegi Venemaalt gaasi osta.
Vesinikust edasi metaani tootmise puhul on ka olemasolev gaasitaristu selle kasutamiseks sobilik. Selles suunas maailmas ka vaikselt liigutakse - atmosfäärisüsiniku taaskasutus - roheline energiaringlus jne.
Samal ajal on Lääne-Euroopas uutele tuuleparkidele keskkonnamõjude tõttu juba raskem planeeringukinnitust saada kui tuumajaamadele.
Kasutan seda pilti küsin, kas igat asja peab ise ja oma õuele tegema. Oleme Soomega ühendatud kahe kaabliga , mis kokku 1000 MW üle kannavad. Seal töötavad neli reaktorit, 1800 MW ning lisandumas on kaks, summas 2800 MW. Kas need on halvemad, kui näituseks kolme baltlase peale Lätisse või Ignalinasse või Pakrisse rajatav.
iffkillla Kas need Balti riigid, kes hakkasid koos siledale maale ehitama 1000km pikka raudteelõiku, kuid pole ühe inimpõlve jooksul jutuvestmisest kaugemale saanud hakkavad nüüd kambapeale tuumajaama ehitama?
naer saalis
Balti riigid on seda korra juba üritanud. Asi lõppes sellega, et Leedu lasi selle asja põhja.
pitsat2 Kasutan seda pilti küsin, kas igat asja peab ise ja oma õuele tegema. Oleme Soomega ühendatud kahe kaabliga , mis kokku 1000 MW üle kannavad. Seal töötavad neli reaktorit, 1800 MW ning lisandumas on kaks, summas 2800 MW. Kas need on halvemad, kui näituseks kolme baltlase peale Lätisse või Ignalinasse või Pakrisse rajatav.
Ma arvan, et see on esiteks majanduse strateegia ja teiseks mõtteviisi küsimus.
Miks peaks Eesti näiteks tuuleparkide rajamist toetama? Või taastumatute maavarade katlasse kühveldamist?
Aga samuti, miks tahab bussijuht bussi juhtida? Miks ta ei osta piletit ja ei sõida nagu teised inimesed?
havoc Kui me räägime ökoloogiast, siis vesinikmootorid lahendavad probleeme, elektriautod ja kütuselemendid süvendaad. Pakun, et varsti kohustatakse tootjad vanad akud vastuvõtta ja utiliseerida.
Kütuselelement ja vesinikumootor on suures plaanis sünonüümid. Vesinikumootori puhul ei räägi me ju ometigi paukgaasi põletamisest sisepõlemismootoris, vaid elektriajamist, mis kasutab vesinikku elektrienergia tootmiseks läbi keemilise reaktsiooni.
