Tuumaelekter pole vesiniku tootmiseks parim lahendus. Päikese- ja tuuleelektri suureks miinuseks on ebastabiilsus - vahel jääb puudu, vahel jääb üle. Isegi meie Põhjalombis on elektri hind 0 olnud. Vesinikku tasub toota neil hetkedel, kui on päikest ja tuult korraga ning hind selle tulemina ülimadal. Sel juhul pole elekter->vesinik->elekter 25% kasutegur määrav probla. Vesinik sobib suure koguse energia pikaajaliseks salvestamiseks akudest paremini: akusüsteemi kalleim komponent on aku ja 10x suurem energiavaru nõuab ligi 10x suuremat investeeringut. Vesiniku puhul on 10x suuremaks energiavaruks vaja 10x suuremat paaki, aga 10x suurem paak ei tee süsteemi määratult kallimaks.
Nii see on jah. EU-s on juba juhtunud olukordi, kus elektri hind läheb negatiivseks, st tarbimise eest makstakse juba peale. Vesiniku tootmine aitaks selliseid anomaaliaid kontrolli all hoida, aga loomulikult tuleks siia kõrvale välja arendada ka vesinikuelektrijaamad, et vaikse pilves ilmaga tekkivat elektri puudujääki ja sellest tulenevat hinna järsku kasvu siluda.
kindsigo
Nii see on jah. EU-s on juba juhtunud olukordi, kus elektri hind läheb negatiivseks, st tarbimise eest makstakse juba peale. Vesiniku tootmine aitaks selliseid anomaaliaid kontrolli all hoida, aga loomulikult tuleks siia kõrvale välja arendada ka vesinikuelektrijaamad, et vaikse pilves ilmaga tekkivat elektri puudujääki ja sellest tulenevat hinna järsku kasvu siluda.
tore küll, aga meil on suurim elektri vajadus talvel, kui päikesejaamad ei tooda muhvigi, millega sa selle katad?
See, et mingitel ajamomentidel on hind odav ei anna sulle elektrit talvel. St. eespool räägiti tuumajaamst kui baaskoormuse kandjast põlevkivijaamade asemel. See, et päikese ja tuuleenergia hind võib olla odavam mingi aja pärast, ei aita eriti kui teda talvel on näiteks poole vähem kui suvel võimalik toota.
Talvel põletame Narva jaamades vene gaasi. Ehk siis teeme Merkelit. Meil on tegelikult gaasitoru ka Lätiga olemas ja sealt edasi.
kindsigo
Talvel põletame Narva jaamades vene gaasi. Ehk siis teeme Merkelit. Meil on tegelikult gaasitoru ka Lätiga olemas ja sealt edasi.
see, et jaamad pool aega seisavad, ei maksa muidugi midagi?
Mida sa selle ka Lätiga all mõtled? Ma olen aru saanud, et enamus gaasist tulebki Läti hoidlatest suure tarbmise ajal kuhu teda suvel varutud.
Moodsamad tuumajaamad, muide, genereerivad v. vähe radioaktiivseid jäätmeid.
kindsigo
Ja vaadake maagaasi viimase 15 a hinnaliikumist, langus on muljetavaldav.
2008 ennustas Gazprom gaasi hinna tõusmist Euroopale kuni 1000-1500USD/kM3 paari aasta jooksul. Poleks USA frakkimisega välja tulnud, oleksimegi kuskil seal lähedal praegu.
Milline roheliste vastuseis oli sellele. Nüüd on küll mõnus tulemust nautida.
Minumeelest meil oleks vaja hakata harjutama ennast mõttega et meil tõesti ongi talvel elekter kallim kui suvel, kuna gaasijaama toodang on kallim. Oleme muidugi avatud elektriturul ja see surub hindu alla, kuna suurem osa puudujäägist lihtsalt imporditakse, seega see gaasielekter vajab riigipoolset dotatsiooni, mis kliendi arvel kajastub mingil eraldi real, nagu praegu on seal taastuvenergia tasu. Kui palju neid katlaid gaasi peale ringi teha oleks mõistlik, on juba vastavate spetsialistide hinnata. Kindlasti ei vaja me 1000 MW, võib-olla 500 MW reservjaamana täiesti piisaks, eriti kui mingid väikesed vesinikujaamad ka tekiksid linnade serva hakkepuidu ja biogaasi jaamade kõrvale. Talvel tuult tihtipeale on, eriti merel. Meil ju on hiigelmeretuulepargid tulekul mitu tk ja hirmsat defitsiiti elektriturul pole vast oodata.
Mis gaasi importi puudutab, siis enamus gaasi on viimastel aastatel ikka Värska gaasitoru kaudu riiki sisenenud, kuigi jah, teoreetiliselt saaks ka ainult Läti kaudu importida. Samas on Eestil arvestatav biometaani tootmise potentsiaal olemas ja mingil määral tootmine käib juba aastaid. Seda teemat tuleks riigil tõsiselt edasi arendada, kui energiasõltumatus on eesmärgiks seatud.
Mis gaasi importi puudutab, siis enamus gaasi on viimastel aastatel ikka Värska gaasitoru kaudu riiki sisenenud, kuigi jah, teoreetiliselt saaks ka ainult Läti kaudu importida. Samas on Eestil arvestatav biometaani tootmise potentsiaal olemas ja mingil määral tootmine käib juba aastaid. Seda teemat tuleks riigil tõsiselt edasi arendada, kui energiasõltumatus on eesmärgiks seatud.
Tuumaelektri hinnast moodustab jäätmekäitlus ja lammutamine alla 1%.
80% on tuumajaamade ehitus. Selle hind on lääneriikides viimasel ajal arutult üles läinud. Kuskil on miskid inimesed, kes saavad sellest kasu, kui kellegi raha nendesse projektidesse enne valmimist pumbatakse.
Samas Hiina, Venemaa jt tegelevad tugevalt robustse ja odava tuumaelektri arendamisega. Kui ostjaid leidub, siis müüvad nad neid jaamu ka mujale.
Klassikaliste tuuleparkide võimalik maht on Lääne-Euroopas juba paar aastat tagasi ammendunud.
UK-s pole praktiliselt võimalik saada maismaa tuulepargi luba juba ca 10 aastat. Merega hakkab olema enamvähem sama lugu.
Tuumaenergia osakaal läheb jälle vaikselt üles.
Eraldi pikk teema on energia tarbimine. Transport moodustab sellest olulise osa. Kui energiaallikana kasutada gaasi, siis pole mõtet energiakandjat vaid vesiniku pärast vahepeal vesinikuks muuta. Samas on gaas ajutine ja ebakindel lahendus.
Igasugused igavesed "riigi põhjatust rahakotist" doteerimised võiks ka ära unustada, palun.
Pikas perspektiivis (tuumajaama ehitamise aja suurusjärgus), vajab Eesti 3+ GW tuumajaama. Kõige suurem kulu tuumajaama puhul on mahu ehitamine. Elektri muutuvkulu on väike, st kasulik on lasta seda maksimaalsel võimsusel töötada ja ülejäägist suuremahuliselt vesinikku toota. Sellisel puhul on vesinikutootmise-kasutamise kasutegur rohkem 50% kanti.
Ehk siis ei ole mõtet nende paarikümnemegavatiste imejaamadega (nii tuule-, jäätme-, sita- jne) jamada. Need on head ainult kellelegi maksumaksja raha enda tasku ajamiseks ja ei oma pikaajalist perspektiivi.
Reaalse vajaduse pikemas perspektiivis katmiseks on vaja suuremaid jaamu. Tuumaenergia on Põhja-Euroopa tingimustes ainuke, mis piisava võimsuse ja samas stabiilsuse välja annab. Abivahendina selle energia mobiilseks ülekandeks ja ladustamiseks sobib aga veest toodetud vesinik.
80% on tuumajaamade ehitus. Selle hind on lääneriikides viimasel ajal arutult üles läinud. Kuskil on miskid inimesed, kes saavad sellest kasu, kui kellegi raha nendesse projektidesse enne valmimist pumbatakse.
Samas Hiina, Venemaa jt tegelevad tugevalt robustse ja odava tuumaelektri arendamisega. Kui ostjaid leidub, siis müüvad nad neid jaamu ka mujale.
Klassikaliste tuuleparkide võimalik maht on Lääne-Euroopas juba paar aastat tagasi ammendunud.
UK-s pole praktiliselt võimalik saada maismaa tuulepargi luba juba ca 10 aastat. Merega hakkab olema enamvähem sama lugu.
Tuumaenergia osakaal läheb jälle vaikselt üles.
Eraldi pikk teema on energia tarbimine. Transport moodustab sellest olulise osa. Kui energiaallikana kasutada gaasi, siis pole mõtet energiakandjat vaid vesiniku pärast vahepeal vesinikuks muuta. Samas on gaas ajutine ja ebakindel lahendus.
Igasugused igavesed "riigi põhjatust rahakotist" doteerimised võiks ka ära unustada, palun.
Pikas perspektiivis (tuumajaama ehitamise aja suurusjärgus), vajab Eesti 3+ GW tuumajaama. Kõige suurem kulu tuumajaama puhul on mahu ehitamine. Elektri muutuvkulu on väike, st kasulik on lasta seda maksimaalsel võimsusel töötada ja ülejäägist suuremahuliselt vesinikku toota. Sellisel puhul on vesinikutootmise-kasutamise kasutegur rohkem 50% kanti.
Ehk siis ei ole mõtet nende paarikümnemegavatiste imejaamadega (nii tuule-, jäätme-, sita- jne) jamada. Need on head ainult kellelegi maksumaksja raha enda tasku ajamiseks ja ei oma pikaajalist perspektiivi.
Reaalse vajaduse pikemas perspektiivis katmiseks on vaja suuremaid jaamu. Tuumaenergia on Põhja-Euroopa tingimustes ainuke, mis piisava võimsuse ja samas stabiilsuse välja annab. Abivahendina selle energia mobiilseks ülekandeks ja ladustamiseks sobib aga veest toodetud vesinik.
pahurikkindsigo
Nii see on jah. EU-s on juba juhtunud olukordi, kus elektri hind läheb negatiivseks, st tarbimise eest makstakse juba peale. Vesiniku tootmine aitaks selliseid anomaaliaid kontrolli all hoida, aga loomulikult tuleks siia kõrvale välja arendada ka vesinikuelektrijaamad, et vaikse pilves ilmaga tekkivat elektri puudujääki ja sellest tulenevat hinna järsku kasvu siluda.
tore küll, aga meil on suurim elektri vajadus talvel, kui päikesejaamad ei tooda muhvigi, millega sa selle katad?
See, et mingitel ajamomentidel on hind odav ei anna sulle elektrit talvel. St. eespool räägiti tuumajaamst kui baaskoormuse kandjast põlevkivijaamade asemel. See, et päikese ja tuuleenergia hind võib olla odavam mingi aja pärast, ei aita eriti kui teda talvel on näiteks poole vähem kui suvel võimalik toota.
Ja siin tulekski mängu suvel kogutud vesinik: Talvel saaks ära kasutada ka vesinik->elekter tekkiva jääksoojuse.
jaans
Ja siin tulekski mängu suvel kogutud vesinik: Talvel saaks ära kasutada ka vesinik->elekter tekkiva jääksoojuse.
Kus sa teda hoiad poole aasta tarbimise mahus?
Isegi maagaasi suudetakse hoiustada ainult spetsiifilise geoloogiaga kohtades. Vesinikku seal kinni ei pea.
markerjaans
Ja siin tulekski mängu suvel kogutud vesinik: Talvel saaks ära kasutada ka vesinik->elekter tekkiva jääksoojuse.
Kus sa teda hoiad poole aasta tarbimise mahus?
Isegi maagaasi suudetakse hoiustada ainult spetsiifilise geoloogiaga kohtades. Vesinikku seal kinni ei pea.
Maagaasi hoitakse spetsiifilise geoloogiaga kohtades, kuna see on odavam kui paakide ehitamine. Vesinikku on odavaim hoida detsentraliseeritult asulate läheduses, et soojusenergiat kasutada saaks, maetud paakides. See on kallim kui maagaasi kaevanduskäikudes hoida, kuid kindlasti võrratult odavam, võrreldesi tuumaelektrijaamaga. Võib-olla isegi ainuüksi tuumajaama jäätmete hoidmisest odavam.
markerjaans
Ja siin tulekski mängu suvel kogutud vesinik: Talvel saaks ära kasutada ka vesinik->elekter tekkiva jääksoojuse.
Kus sa teda hoiad poole aasta tarbimise mahus?
Isegi maagaasi suudetakse hoiustada ainult spetsiifilise geoloogiaga kohtades. Vesinikku seal kinni ei pea.
Kaldun arvama, et vesiniku efektiivne hoiustamine on küll selline küsimus, mis lahendatakse lähikümnendil (kui mitte juba mõne aasta jooksul) kindlasti ära. On see füüsikaline või keemiline lahendus, või mõlema kombinatsioon, aga see lahendus leitakse.
raulir
Tuumaenergia osakaal läheb jälle vaikselt üles.
.
Oponeeriks siinkohal.
The 109 nuclear power reactors (107 GWe) operating in 15 of the 27 EU member states account for over one-quarter of the electricity generated in the whole of the EU. Half of the EU’s nuclear electricity is produced in only one country – France.
In the period to 2030, nuclear capacity that will be lost due to the closure of a number of reactors – either because they have reached the end of their operating lifetimes or due to political interference – is expected to outweigh that gained from new reactors. A slight decrease from the current EU nuclear capacity is therefore expected in the near term.
Allikas: https://www.world-nuclear.org/information-library/country-profiles/others/european-union.aspx
Samalt lingilt on ka tabelis täpsemalt näha, et uusi jaamu on küll paar tk ehitamisel, aga samal ajal läheb vanu jaamu kinni.
Samas on käesolev aasta erakordne selle tõttu, et mitmeid suuri vesiniku elektrolüüsi jaamu on hakatud rajama nii EU-s kui mujal, kokku hetkel üle 8 GW võimsusega. Sellega muidugi tuumaenergia võimsusi veel ei asenda, aga kas me näeme siin ühe suure trendi algust?
By 2050, the EU executive estimates that clean hydrogen could meet 24% of the world’s energy demand, with annual sales in the range of €630 billion.
https://www.euractiv.com/section/energy/news/eu-commission-charts-path-towards-100-renewable-hydrogen/
Ma panustaks pigem sellele, et Prantsusmaa jääb tuumariigiks, aga mitmed väiksemad panevad oma jaamad varem või hiljem kinni ära.
markerkindsigo
Ja vaadake maagaasi viimase 15 a hinnaliikumist, langus on muljetavaldav.
2008 ennustas Gazprom gaasi hinna tõusmist Euroopale kuni 1000-1500USD/kM3 paari aasta jooksul. Poleks USA frakkimisega välja tulnud, oleksimegi kuskil seal lähedal praegu.
Milline roheliste vastuseis oli sellele. Nüüd on küll mõnus tulemust nautida.
Teadmatuses guugeldan ja leian sellise kokkuvõtva teksti BBCst:
The extensive use of fracking in the US, where it has revolutionised the energy industry, has prompted environmental concerns.
Fracking uses huge amounts of water, which must be transported to the site at significant environmental cost.
As well as earth tremor concerns, environmentalists say potentially carcinogenic chemicals may escape during drilling and contaminate groundwater around the fracking site.
The industry suggests pollution incidents are the results of bad practice, rather than an inherently risky technique.
Campaigners say fracking is distracting energy firms and governments from investing in renewable sources of energy, and encouraging continued reliance on fossil fuels.
Tundub jälle ühe püksi tegemise variandina (nagu pea kõik praegu tuntud energiatootmised mingis ulatuses on, eks): nüüd on hea ja soe, aga pärast...
kindsigoraulir
Tuumaenergia osakaal läheb jälle vaikselt üles.
.
Oponeeriks siinkohal.
The 109 nuclear power reactors (107 GWe) operating in 15 of the 27 EU member states account for over one-quarter of the electricity generated in the whole of the EU. Half of the EU’s nuclear electricity is produced in only one country – France.
Mu jutt oli UK kohta.
EL on üldse üks imenähtus, samas Hiina ja Venemaa tunduvad panustavat hetkel rohkem tuumaenergeetikale. US ei plaani ka seda väga vähendada.
Fräkkimine on pikas perspektiivis suht mõttetu ja samas naurulik.
jpedro
Tundub jälle ühe püksi tegemise variandina (nagu pea kõik praegu tuntud energiatootmised mingis ulatuses on, eks): nüüd on hea ja soe, aga pärast...
Oleks püksid kuidagi kuivemad, kui Euroopas oleks praegu maagaas 1500USD ja nafta 250?
Lisaks idas naaber hulgalise vaba raha ja sügava sooviga ajalooline ebaõiglus heastada.
sakuska
Kaldun arvama, et vesiniku efektiivne hoiustamine on küll selline küsimus, mis lahendatakse lähikümnendil (kui mitte juba mõne aasta jooksul) kindlasti ära. On see füüsikaline või keemiline lahendus, või mõlema kombinatsioon, aga see lahendus leitakse.
Lihtsalt "füüsikalise lahenduse" taga on ka termotuuma-energia kasutamine. Ka selleni "on jäänud" kümmekond või veidi rohkem aastat (juba ammusest ajast)
Siin näiteks viidatakse uuringule vesinikku salvestamise hinnast suvi/talv tarbimise ühtlustamiseks. Prognoos aastaks 2050 on 1$ -> 1kWh salvestamiseks. Kui suvel salvestada ja talvel tarbida (1 laadimis/kasutamise tsükkel aastas), siis tasuvust ei paista ikka väga pika aja jooksul.
Muidugi, tõstes oluliselt elektri hinda, on võimalik igasugu edevad asjad tasuvaks muuta.
Nagu sõnaühend "maksud, sead ja lendamine" ilusasti vajalikku sõnumit edastavad.
Vene gaas on okei, kui see ei ületa mingit osa kogu energiamixist. Aga ainult eeldusel, et Venemaa ei saa kasutada gaasihinda malakana, s.t. see peab olema sama hinnaga kõigile EL liikmesriikidele. Vaja on kahte asja: 1) võimalust ELl blokeerida projekt, kui selle tulemusel tõuseb ühe energialiigi osakaal kõrgemaks kui X%. 2) võimalust ELl trahvida ja kehtestada meetmed, kui toru otsast ühte liikmeriiki jõudev gaas on kallim kui teise. EL common enegy policy kuhugi sinnapoole vist teel on, kuigi väga täpselt pole jälginud.
mykoloog
Vene gaas on okei, kui see ei ületa mingit osa kogu energiamixist. Aga ainult eeldusel, et Venemaa ei saa kasutada gaasihinda malakana, s.t. see peab olema sama hinnaga kõigile EL liikmesriikidele. Vaja on kahte asja: 1) võimalust ELl blokeerida projekt, kui selle tulemusel tõuseb ühe energialiigi osakaal kõrgemaks kui X%. 2) võimalust ELl trahvida ja kehtestada meetmed, kui toru otsast ühte liikmeriiki jõudev gaas on kallim kui teise. EL common enegy policy kuhugi sinnapoole vist teel on, kuigi väga täpselt pole jälginud.
Robustne failsafe oleks kui Eestil on iga hetk v]imalik igasugusest vene gaasist ja muust energiast ennast rubilnikust eraldada. Nii lihtne see ongi.
Selleks on vaja seda vene allikat katvat alternatiivset ja pikas perspektiivis toimivat energiaallikat, milleks on ainuke reaalne lahendus tuumajaam.
Igasugused "ootab veel füüsikalist lahendust" asjad tuleb kõrvale jätta. Seepärast tuleb valida ka nn eelmise põlvkonna tuumajaam, mida nimetatud ida ja kaugel lääne pool asuvad riigid hetkel edukalt odavalt ja tsiviliseeritud maailma standarditele vastavalt tiražeerivad. Igasugused "põhimõtteliselt töötavad" ja "füüsikaseaduste muutmist vajavad" eksperimentaalreaktorid tuleb kõrvale jätta. Eestil ei ole nii palju raha.