Tuumajaama võimsuse vähendamist-suurendamist katsetati Tšernobõlis. Ei läinud väga hästi, kuid ega see viimane tuumajaam olnud - katset võib korrata.
Tsernobõli katse oli mitu kraadi kangem pelgalt võimsuse muutmisest. Muideks, soovitan sellest tehtud viimast filmi, vist HBO oma oli. Tuumajaama reaktoritel oli kolm varu-diiselgeneraatorit, mis pidid tagama veepumpade töö elektrikatkestuse korral, kuid need saavutasid veepumpade käigushoidmiseks vajaliku võimsuse 40-sekundilise viivitusega. Katsetuse käigus taheti kontrollida, kas reaktori avariilisel peatamisel suudab inertsist pöörlev auruturbiin anda piisavalt elektrit, et varugeneraatorite käivitumiseni hoida käigus reaktori veepumpi. Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, kuid negatiivsete tulemustega: turbiin ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust. https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof
Jaans, seal katsetati reaktori peatamist, mitte turbiini peatamist, nagu teada saime peatub turbiin vajadusel 40 sekundiga. Kui nüüd lahendada jahutusvee pealevoolu küsimus, siis võiks ju tuumajaama toodangu reguleerimisest asja saada :)
Tuumareaktori võimsuse reguleerimine on täiesti võimalik, ent seda saab teha rangelt tehnilist reglementi järgides, ettevaatlikult ja üsna aeglaselt. Seega pole reaktor sobivalt paindlik ja kiire võimsusvajaduse kõikumiste silumiseks, otstarbekam on seda pidevalt ühtlasel ettenähtud koormusel hoida. Tšernobõlis lihtsalt eirati lühidalt öeldes kõiki kolme eeltoodud tingimust. Lisaks oli seal teadlikult ja tagantjärele kuritahtlikult välja lülitatud reaktori automaatne avariijahutussüsteem.
Seda paremad on võimalused süsteemidesse ilmast sõtuvaid võimsusi lisada ning seda tehaksegi. Söejaamade osaks jääb järjest enam ilmaprognoose ja madalate muutuvkuludega tootjate käitumist järgida ning nendest jäävaid koormuse auke täita.
See väide on õige praeguste surveveeraktorite ja teiste massiivsete vanemate reakrorite kohta. Mitmed n.n. 4. põlvkonna reaktorilahendused on paljulubavad koostööks ka energiakoriluse (tuul, päke) ja ebaühtlase tarbimisega. Iseasi, kas peale selliste lahenduste saabumist on tööstuslikel päikeselektrijaamadel meie laiuskraadil üldse mõtet.
Sekeldaja Tuumareaktori võimsuse reguleerimine on täiesti võimalik, ent seda saab teha rangelt tehnilist reglementi järgides, ettevaatlikult ja üsna aeglaselt. Seega pole reaktor sobivalt paindlik ja kiire võimsusvajaduse kõikumiste silumiseks, otstarbekam on seda pidevalt ühtlasel ettenähtud koormusel hoida. Tšernobõlis lihtsalt eirati lühidalt öeldes kõiki kolme eeltoodud tingimust. Lisaks oli seal teadlikult ja tagantjärele kuritahtlikult välja lülitatud reaktori automaatne avariijahutussüsteem.
Jate Jaans, seal katsetati reaktori peatamist, mitte turbiini peatamist, nagu teada saime peatub turbiin vajadusel 40 sekundiga. Kui nüüd lahendada jahutusvee pealevoolu küsimus, siis võiks ju tuumajaama toodangu reguleerimisest asja saada :)
Seal katsetati kas turbiini väljajooksul (hetkest mil auru lisamine peatatakse seiskumiseni) genereeritav energia on piisav reaktori avariiseiskamiseks (jahutussüsteemi toiteks).
Jate Kas turbiin jahutab auru, seda ei taha hästi uskuda, aur satub ikka sama kuumana sellesse kondensaatorisse ja kui pypassi toru on pikem pisut siis soovi korral isegi jahedam, kui peale turbiinide läbimist :D
Mul on pisut tunne, et tuumajaamateadlasteks meist veel pole asja.
Soojustehnika oli ülikooli kõige paksema õpikuga aine. Turbiinis aur laieneb, teeb mehhaanilist tööd, seega langeb selle rõhk ja temperatuur, enne järgmisse astmesse suunamist seda täiendavalt kuumutatakse. Kui kondensaatorisse lasta turbiinieelset auru, siis ilmset kõik lendab laiali. Kondensaatori rõhk on väiksem kui atmosfääris.
Üldiselt tuumajaamade väiksem kasutegur ja reguleerimise piiragud tuginevad ohutusnõuetele. Kui sa sekundarkontuuri vee parameetrid muudad, muutuvad ka primaarvee parameetrid, mis omavad otsest mõju tuumaprotsessidele reaktoris, seega ohutuse seisukohast - mida vähem üleminekuprotsesse seda parem. Ei saa väita, et Tšernoobylisugust avariid võib tekitada reaktori koormuse reguleerimine, kuid avarii põhjustanud protsessid olid ekstreemjuhtum reaktori võimsuse reguleerimisel tekkivatest protsessidest.
Nõus, et Eestisse tuumajaama pole vaja. Eriti Liive ajavad eksperimentaaltehnoloogia. Tuumajaam pole tesla kontrollimatu tehnoloogia parimal juhul tähendab et ehitatakse 15 aastat (soome näide).
madis_l See väide on õige praeguste surveveeraktorite ja teiste massiivsete vanemate reakrorite kohta. Mitmed n.n. 4. põlvkonna reaktorilahendused on paljulubavad koostööks ka energiakoriluse (tuul, päke) ja ebaühtlase tarbimisega. Iseasi, kas peale selliste lahenduste saabumist on tööstuslikel päikeselektrijaamadel meie laiuskraadil üldse mõtet.
Sekeldaja Tuumareaktori võimsuse reguleerimine on täiesti võimalik, ent seda saab teha rangelt tehnilist reglementi järgides, ettevaatlikult ja üsna aeglaselt. Seega pole reaktor sobivalt paindlik ja kiire võimsusvajaduse kõikumiste silumiseks, otstarbekam on seda pidevalt ühtlasel ettenähtud koormusel hoida. Tšernobõlis lihtsalt eirati lühidalt öeldes kõiki kolme eeltoodud tingimust. Lisaks oli seal teadlikult ja tagantjärele kuritahtlikult välja lülitatud reaktori automaatne avariijahutussüsteem.
Muid reaktoreid võtta ei ole. Jutud eksperimentaalplokkidest tuleb maha matta, üks selline ebaõnnestunud eksperiment võib maksa terve põlvkonna majandusliku heaolu.
Aga kindlasti vana läbiproovitud robustne tüüp, mitte midagi eksperimentaalset.
Eksperimenteerida võib näiteks vesinikuga, kuna see on modulaarne ja katsetamine ei maksa eriti midagi (võrreldes tuumajaama väljatöötamisega).
Kui on tuumajaam, siis saab kogu ülejääva energia saata kahe traadiga vette ja H ja O kokku korjata :)
See, et kasutegur veest tootmisel on 50% ei ole oluline, kuna tootmise muutuvkulu on väga väike. Sama ka tuuleenergia ja päikesepaneelide toodetud energiast tootmise puhul.
Vesiniku osas individuaaltranspordi tarbeks on mul tunduvalt rohkem usku kui elektri osas:
+ Läbisõit laadimisega + Kaasastassimise varustuse hind + Laadimise kiirus ja lihtsus
havoc Kui sa sekundarkontuuri vee parameetrid muudad, muutuvad ka primaarvee parameetrid, mis omavad otsest mõju tuumaprotsessidele reaktoris, seega ohutuse seisukohast - mida vähem üleminekuprotsesse seda parem.
Ma pole nõus. Mida rohkem vaheastmeid, seda stabiilsem on reaktori pool otsas.
Vanasti lasti järvevesi otse reaktori soojusvahetisse. Vee sissevõttu ujunud hüljes või vee õitsemine võis pmst põhjustada tuumakatastroofi.
havoc Kui sa sekundarkontuuri vee parameetrid muudad, muutuvad ka primaarvee parameetrid, mis omavad otsest mõju tuumaprotsessidele reaktoris, seega ohutuse seisukohast - mida vähem üleminekuprotsesse seda parem.
Ma pole nõus. Mida rohkem vaheastmeid, seda stabiilsem on reaktori pool otsas.
Vanasti lasti järvevesi otse reaktori soojusvahetisse. Vee sissevõttu ujunud hüljes või vee õitsemine võis pmst põhjustada tuumakatastroofi.
Üleminekuprotsessi all mõtlesin mitte kontuuride arvu, vaid siirdeprotsessi, mille käigus muutub vee temperatuur, vee keemise intensiisvsus sellega kaasnevalt ka reaktori reaktiivsus. Ehk mida rohkem reguleerimist, seda stabiilsem reaktori töö ja ebasoodsaid ilminguid ei tekki. See kõik sõltub reaktori tüübis igal reaktoril on oma lubatud ja keelatud reziimid. Näiteks RBMK katastrofi võimaldav olukord tekkiski reguleerimisest - võrgu dispetser keelas koormuse vähendamist ja reaktor jäi poole võimsusega töösse pikaks, tekkis reaktori ksenoonmürgitus ja sellega kaasnenud sündmuste jada,
havoc Kui sa sekundarkontuuri vee parameetrid muudad, muutuvad ka primaarvee parameetrid, mis omavad otsest mõju tuumaprotsessidele reaktoris, seega ohutuse seisukohast - mida vähem üleminekuprotsesse seda parem.
Ma pole nõus. Mida rohkem vaheastmeid, seda stabiilsem on reaktori pool otsas.
Vanasti lasti järvevesi otse reaktori soojusvahetisse. Vee sissevõttu ujunud hüljes või vee õitsemine võis pmst põhjustada tuumakatastroofi.
Üleminekuprotsessi all mõtlesin mitte kontuuride arvu, vaid siirdeprotsessi, mille käigus muutub vee temperatuur, vee keemise intensiisvsus sellega kaasnevalt ka reaktori reaktiivsus. Ehk mida rohkem reguleerimist, seda stabiilsem reaktori töö ja ebasoodsaid ilminguid ei tekki. See kõik sõltub reaktori tüübis igal reaktoril on oma lubatud ja keelatud reziimid. Näiteks RBMK katastrofi võimaldav olukord tekkiski reguleerimisest - võrgu dispetser keelas koormuse vähendamist ja reaktor jäi poole võimsusega töösse pikaks, tekkis reaktori ksenoonmürgitus ja sellega kaasnenud sündmuste jada,
Jah, rohkem kontuure, vähem ebastabiilsust keskel.
Põhimõtteliselt on see ka odava stabiilse teatav põhimõte ja miks CI koos TDD ja muude kontrollmehhanismidega on ikkagi ebastabiilsem kui vanamoodne arendus. Aga see pole teemasse ja vääriks eraldi artiklit kuskil :)
Mõtteid: -- Tuumajaamas on olemas vastavad ventiilid mis võimaldavad reaktoris kuumenenud auru saata otse kondensaatorisse, turbiini läbimata. Ei lenda seal midagi laiali, sest reaktorit peatada pole nii kiiresti võimalik niikuinii, kui toimub turbiinis avarii. Seega, sellega on arvestatud juba mitmekümneid aastaid tuumatehnoloogia arengus. -- Eesti peaks suunduma gaasi-, põlevkivi, pelleti- ja turbaküttelt elektriga hoonete kütmisele. Masuudiga vist ei köeta Eestis enam mitte midagi. See tagab tuumajaamale piisava igapäevase koormuse. Selline suundumine on paratamatu. Rääkimata transpordi elektri peale üle minekust. Mis tähendab, et Eestis hakkab elektritarbimise võimsus olema senise 1000-2000 MW asemel olema tulevikus pigem 2000-3000 MW ja tööstuse js tarbimise arenguga 3000-4000 MW. -- Valgevene ja Sosnovõi Bor suudavad uusi tuumajaamu ehitada, Balti riigid ei suuda? Kas need loetletud tuumajaamad töötavad ilma Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri loata? Või on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri järelvalve mingi naljategemine?
Juba praegu on tuumaenergia ning taastuvenergia kWh hinnad sarnased. Tuumajaama ehitus võtab aega nii 15 a. ja on võrdlemisi suur investeering. Tõenäoliselt, kui praegu tuumajaama ehitama hakata, siis valmimisel selgub, et teda pole mõistlik tööle panna - toodaks kahjumit, nagu meie praegused põlevkivijaamad.
jaans Juba praegu on tuumaenergia ning taastuvenergia kWh hinnad sarnased. Tuumajaama ehitus võtab aega nii 15 a. ja on võrdlemisi suur investeering. Tõenäoliselt, kui praegu tuumajaama ehitama hakata, siis valmimisel selgub, et teda pole mõistlik tööle panna - toodaks kahjumit, nagu meie praegused põlevkivijaamad.
aa, et kui ehituskulud on suured ja jooksevkulud väikesed, siis valmis jaama pole mõtet käima panna? Njah, mis ma oskan õelda...
