Ehk siis talvel, kell 4 päeval, kui õues on -10C, päike juba loojas ja madalad pilved taevas toodab päikesepaneel Eestis sama palju kui samal ajal Baierimaal?
Suve osas ma ei kahtlegi - põhjapoolusel on kesksuvel päikeseenergia ööpäevane hulk ca 1,5x suurem kui ekvaatoril.
Üldiselt ma olen hakanud arvama, et vesinikul on reaalne võimalus lähiajal sisepõlemismootorid asendada. Akuautod jäävad üldkasutuses esialgu pigem tupikteeks.
pitsat2
Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis.
Tuumajaama toodetava elektri omahinnas on "kütuse" osa alla 10%. Väiksemal võimsusel töötamise kulude kokkuhoid on minimaalne. Sisuliselt suureneb ainult "Öösel ja vaikse ilmaga" toodetava elektri omahind.
aga kust sa seda vesinikku saad ? Maagaasist saab kõige kergemini teha, kuid kõrvalproduktiks CO2 ja CO.
Veest saaks teha, kuid tohutu energia tuleb protsessi sisse panna,kasutegur jääb viletsaks. Kuskil Euroopas pole näha , et elektrienergiat väga palju üle jääks, et sellega vesinikku toota, pigem tuleb isegi praeguse tarbimise puhul aina puudu ja peab seda väljastpoolt EU piire sisse ostma
Ukraine in January-February 2020 increased its electricity exports by 33.7% or 362.5 million kWh year-over-year, to 1.438 billion kWh, the Energy and Environmental Protection Ministry of Ukraine has told Interfax-Ukraine. Electricity supplies from the Burshtyn TPP energy island to Hungary, Slovakia, and Romania rose by 56.6%, to 1.049 billion kWh.
Exports to Poland grew by 17.6%, to 299.9 million kWh.
ka Eesti ostab sisse osaliselt Vene "räpast " elektrit, mille tootmise kohta EU karmid keskkonnanõuded ei kehtinud
Veest saaks teha, kuid tohutu energia tuleb protsessi sisse panna,kasutegur jääb viletsaks. Kuskil Euroopas pole näha , et elektrienergiat väga palju üle jääks, et sellega vesinikku toota, pigem tuleb isegi praeguse tarbimise puhul aina puudu ja peab seda väljastpoolt EU piire sisse ostma
Ukraine in January-February 2020 increased its electricity exports by 33.7% or 362.5 million kWh year-over-year, to 1.438 billion kWh, the Energy and Environmental Protection Ministry of Ukraine has told Interfax-Ukraine. Electricity supplies from the Burshtyn TPP energy island to Hungary, Slovakia, and Romania rose by 56.6%, to 1.049 billion kWh.
Exports to Poland grew by 17.6%, to 299.9 million kWh.
ka Eesti ostab sisse osaliselt Vene "räpast " elektrit, mille tootmise kohta EU karmid keskkonnanõuded ei kehtinud
Alustame tuumaenergiast. Tuumaenergia on sobilik turgudel, kus on vajadus suure koguse baasenergia järele. Tuumaenergia on seotud suure kapitalikulu ja püsikuludega, muutuvkulude osakaal on väiksem, seega kasumisse jõudmiseks on vaja stabiilset suures koguses baaskoormust. Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline. Euroopas on tavaline, et kuna tuumajaamade lühiajaline seiskamine ei ole mõeldav ja on kulukas, siis makstakse turul peale oma energiatoodangust lahti saada. Sellest ka negatiivne turuhind teatud perioodidel.
Gaasijaamade pluss on vähesed kapitali- ja püsikulud, aga väga suur miinus on suur muutuvkulude komponent. Energiatootmine on küll paindlik, aga kuna iga järgneva ühiku elektrienergia tootmiseks on vaja osta teatud ühikud lisa gaasi, siis on suure koguse energia tootmiseks gaasijaamad kallis lahendus. Gaasijaamad on sobilikud tipukoormuse "peaker" jaamadeks, kui on vaja tipukoormust täita, baaskoormuse täitmiseks on need kulukad.
Söejaamade puhul on mõlemad komponendid suured, nii kapitali- ja püsikulude komponent, kui muutuvkulude komponent. Kuna iga järgmise ühiku energiakoguse/õliliitri tootmise jaoks on vaja osta järgmine ühik sütt või põlevkivi, siis tänaste turuhindade juures ei kata turuhind isegi mitte muutuvkulusid, rääkimata siin kapitali-, keskonna- või püsikuludest. Sellest ka põlevkivikatelde seiskamine madala nõudlusega perioodidel, samas kui gaasijaamade seiskamisel on võimalik rahalist säästu, siis söejaamadel püsikulude komponent jääb, seiskamine küll vähendab kahjumi numbrit, aga suurtelt püsikuludelt jookseb kahjum edasi.
Nüüd, kus turgudele lisandub aina suuremas koguses tuule- ja päikeseenergiat, millel on kapitali- ja püsikulude komponent suhteliselt väike ja muutuvkulud praktiliselt puuduvad, siis soodsate ilmastikuolude korral põlevkivi ei konkureeri suurte püsi- ja muutuvkulude tõttu energiatootmisel ühegi energialiigiga. Vaadates detailplaneeringuid, siis on ainuüksi Eestis lisandumas järgnevatel aastatel suures koguses tuuleenergiat, saab olema tavapärane, et suurema osa ajast põlevkivikatlad seisavad.
Mis siis oleks lahendus? Keelata kõik muud energialiigid ja energiaturg kinni keerata? Tõenäolisem on, maksame põlevkivienergeetikale jätkuvalt peale, kuna paberil pole joonealust ei ole võimalik mingisuguse valemiga plussi saada, siis taome rusikaga vastu rinda ja räägime imelisi jutte Ida-Virumaa sotsiaalsest kasust ja õitsengust, taustal pildid nutuste nägudega kaevuritest ja murelikest poliitikutest.
Gaasijaamade pluss on vähesed kapitali- ja püsikulud, aga väga suur miinus on suur muutuvkulude komponent. Energiatootmine on küll paindlik, aga kuna iga järgneva ühiku elektrienergia tootmiseks on vaja osta teatud ühikud lisa gaasi, siis on suure koguse energia tootmiseks gaasijaamad kallis lahendus. Gaasijaamad on sobilikud tipukoormuse "peaker" jaamadeks, kui on vaja tipukoormust täita, baaskoormuse täitmiseks on need kulukad.
Söejaamade puhul on mõlemad komponendid suured, nii kapitali- ja püsikulude komponent, kui muutuvkulude komponent. Kuna iga järgmise ühiku energiakoguse/õliliitri tootmise jaoks on vaja osta järgmine ühik sütt või põlevkivi, siis tänaste turuhindade juures ei kata turuhind isegi mitte muutuvkulusid, rääkimata siin kapitali-, keskonna- või püsikuludest. Sellest ka põlevkivikatelde seiskamine madala nõudlusega perioodidel, samas kui gaasijaamade seiskamisel on võimalik rahalist säästu, siis söejaamadel püsikulude komponent jääb, seiskamine küll vähendab kahjumi numbrit, aga suurtelt püsikuludelt jookseb kahjum edasi.
Nüüd, kus turgudele lisandub aina suuremas koguses tuule- ja päikeseenergiat, millel on kapitali- ja püsikulude komponent suhteliselt väike ja muutuvkulud praktiliselt puuduvad, siis soodsate ilmastikuolude korral põlevkivi ei konkureeri suurte püsi- ja muutuvkulude tõttu energiatootmisel ühegi energialiigiga. Vaadates detailplaneeringuid, siis on ainuüksi Eestis lisandumas järgnevatel aastatel suures koguses tuuleenergiat, saab olema tavapärane, et suurema osa ajast põlevkivikatlad seisavad.
Mis siis oleks lahendus? Keelata kõik muud energialiigid ja energiaturg kinni keerata? Tõenäolisem on, maksame põlevkivienergeetikale jätkuvalt peale, kuna paberil pole joonealust ei ole võimalik mingisuguse valemiga plussi saada, siis taome rusikaga vastu rinda ja räägime imelisi jutte Ida-Virumaa sotsiaalsest kasust ja õitsengust, taustal pildid nutuste nägudega kaevuritest ja murelikest poliitikutest.
siimos
Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.
Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.
raulir
Ehk siis talvel, kell 4 päeval, kui õues on -10C, päike juba loojas ja madalad pilved taevas toodab päikesepaneel Eestis sama palju kui samal ajal Baierimaal?
Suve osas ma ei kahtlegi - põhjapoolusel on kesksuvel päikeseenergia ööpäevane hulk ca 1,5x suurem kui ekvaatoril.
Üldiselt ma olen hakanud arvama, et vesinikul on reaalne võimalus lähiajal sisepõlemismootorid asendada. Akuautod jäävad üldkasutuses esialgu pigem tupikteeks.
Tuttaval on paneelid katusel, küsisin, kas ei ole väsinud talvel lund puhastamas, vastas, et enam ei ole, sest asjal puudub mõte - novembrist aprillini tootmine nullilähedane, s.t temperatuur olulist rolli ei mängi.
pitsat2
Tal on õigus, Wikipeediast:
Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta ~3500 MJ päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m2. Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse. [8]
Samas tuleb möönda, et pilvkatte mõju pole siin vist arvestatud.
Sellisest funktsioonist nagu koosinus oled kuulnud?
markerpitsat2
Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis.
Tuumajaama toodetava elektri omahinnas on "kütuse" osa alla 10%. Väiksemal võimsusel töötamise kulude kokkuhoid on minimaalne. Sisuliselt suureneb ainult "Öösel ja vaikse ilmaga" toodetava elektri omahind.
Võrdle öiseid ja päevaseid koormusi ja hindu täna.
Jatesiimos
Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.
Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.
Ohutuse värk. Regulatsioonid keelavad reaktoritel töötama muutuvatel parameetritel, kuna tuumareaktori parameetrid sõltuvad otsesetl ka auru/vee parameetritelt.
Teoreeritiselt võib jah panna rohkem gradiire või aru õhku lasta, kuid ju ei ole asjad seda väärt, sest keegi maailmas pole nii teinud.
stagna
aga kust sa seda vesinikku saad ? Maagaasist saab kõige kergemini teha, kuid kõrvalproduktiks CO2 ja CO.
Veest saaks teha, kuid tohutu energia tuleb protsessi sisse panna,kasutegur jääb viletsaks. Kuskil Euroopas pole näha , et elektrienergiat väga palju üle jääks, et sellega vesinikku toota, pigem tuleb isegi praeguse tarbimise puhul aina puudu ja peab seda väljastpoolt EU piire sisse ostma
Ukraine in January-February 2020 increased its electricity exports by 33.7% or 362.5 million kWh year-over-year, to 1.438 billion kWh, the Energy and Environmental Protection Ministry of Ukraine has told Interfax-Ukraine. Electricity supplies from the Burshtyn TPP energy island to Hungary, Slovakia, and Romania rose by 56.6%, to 1.049 billion kWh.
Exports to Poland grew by 17.6%, to 299.9 million kWh.
ka Eesti ostab sisse osaliselt Vene "räpast " elektrit, mille tootmise kohta EU karmid keskkonnanõuded ei kehtinud
Aga mida vene elektris räpast on? Keskmiselt on see kindlasti puhtam kui Eesti oma paar aastat tagasi, CO2 ekvivalendis kindlasti.
Jatesiimos
Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.
Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.
Tavaliselt jah on rannitud reaktoreid siiani full cap., aga uuemal ajal on paindlikus tähtis ja seda saab reaktoreist timmida kui tahta:
nuclear power plants (NPPs) have consistently demonstrated that they have actual and noticeable load-following and flexibility maneuvering capabilities. “When combining the different capabilities, power variations of up to 10,000 MW could be absorbed by German NPPs in 2010. In France, with an average of 2 reactors out of 3 available for load variations, the overall power adjustment capacity of the nuclear fleet equates to 21,000 MW (i.e. equivalent to the output of 21 reactors) in less than 30 minutes. In addition, it is also possible to disconnect units temporarily from the grid, and then restart them later. If kept in ‘hot stand-by’ mode, full load can then be resumed within a couple of hours
www.powermag.com/flexible-operation-of-nuclear-power-plants-ramps-up/
havocJatesiimos
Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.
Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.
Ohutuse värk. Regulatsioonid keelavad reaktoritel töötama muutuvatel parameetritel, kuna tuumareaktori parameetrid sõltuvad otsesetl ka auru/vee parameetritelt.
Teoreeritiselt võib jah panna rohkem gradiire või aru õhku lasta, kuid ju ei ole asjad seda väärt, sest keegi maailmas pole nii teinud.
Veel üks loll küsimus: reaktor ei pea töötama ju muutuvatel parameetritel, rõhud reaktoris on nagunii kontrollitud, keegi ei lase ju auru õhku ja pole lasknud, generaatoreid käitav aur on ju nii öelda suletud ringis? Generaatori või turbiinirikke korral või ka hoolduse korral ilmselt suunatakse aur turbiinilt kõrvale vähem, kui tunniga, kui mitte automaatse pypassiga koheselt, kui rike tekkinud?
Ei oponeeri, lihtsalt see tundub tänapäeva maailmas nii ulme(ja isegi ohtlikum), kui generaatorit reguleeritakse reaktori tööga, mitte reakrorist tekkiva energai kontrollitud juhtimise läbi, mul on tunne et ehk hoopis ongi siin segadus, sellega et keegi arvab, et reaktori sulgemine on kallis ja aeganõudev, aga reaktor pole ju jäigalt turbiinidega ühendatud, millegipärast arvan, et turbiinid või genekad käivad seal "on-off" üsna tihti?
Kui generaator on lahti ühendatud, keeb suurtes jahutustornides rohkem vett ära.
Normaaltööga ei tarvitse seal isegi midagi keeda :)
Normaaltööga ei tarvitse seal isegi midagi keeda :)
havoc
Aga mida vene elektris räpast on? Keskmiselt on see kindlasti puhtam kui Eesti oma paar aastat tagasi, CO2 ekvivalendis kindlasti.
Aga EU keskkonnamaksud/ trahvid on ju maksmata ! Nad ajavad soojusjaamades sütt,gaasi ja masuuti ahjudesse, jumal ise teab kuidas ja kui räpaselt ja räpakalt neid ammutatakse ja kui reostavalt masuuti toodetakse, mis filtrid neil korstna otsas on või ei ole, ( pigem ei ole midagi ) mis tüüpi katlad on. Tuumajaamades ei tea keegi õieti kuidas nad kütust toodavad, millise reostusega ja kuhu jäägid ladustavad, kas sealt midagi ei leki loodusesse , (pigem ikka lekib kui mitte ).
Vene bardakki ei saa maailmas millegagi võrrelda, kõige vähem veel Saksa ordnungiga, mida sakslased püüavad juurutada kogu Euroopa Liidus
Kas turbiin jahutab auru, seda ei taha hästi uskuda, aur satub ikka sama kuumana sellesse kondensaatorisse ja kui pypassi toru on pikem pisut siis soovi korral isegi jahedam, kui peale turbiinide läbimist :D
Mul on pisut tunne, et tuumajaamateadlasteks meist veel pole asja.
Mul on pisut tunne, et tuumajaamateadlasteks meist veel pole asja.
Keskkoolifüüsikast - aur teeb turbiini jooksutamisel tööd, annab energiat ära, jahtub.
pitsat2
Keskoolifüüsikast - aur teeb turbiini jooksutamisel tööd, annab energiat ära, jahtub.
Tõsi jah, ma arvasin, et energiat saab mitte selle pärast, et aur jahtub, vaid selle pärast, et näiteks vett kuumutades aurustumiseni on võimalik odavalt tekitada kõrge surve või liikuv gaasivool, kui seda tekkinud survet kuskil vabastatakse, kas siis näiteks süsteemist survet välja lastes või jah peale tööd tegevat turbiini seda näiteks kondensaatoris/jahutis jahutades, aga ma võisin ka valesti aru saada.
raulir
Ehk siis talvel, kell 4 päeval, kui õues on -10C, päike juba loojas ja madalad pilved taevas toodab päikesepaneel Eestis sama palju kui samal ajal Baierimaal?
Suve osas ma ei kahtlegi - põhjapoolusel on kesksuvel päikeseenergia ööpäevane hulk ca 1,5x suurem kui ekvaatoril.
Üldiselt ma olen hakanud arvama, et vesinikul on reaalne võimalus lähiajal sisepõlemismootorid asendada. Akuautod jäävad üldkasutuses esialgu pigem tupikteeks.
Sellest vesiniku värgist tuleks asjaomaseid instantse teavitada, kuna asi liigub täiesti vales suunas: Lähikuudel peaks akuga autode (el + hübriid) müük näiteks Saksamaal diiselautode müügist mööduma (el.autode kasv aastaga +222%, PHEV kasv +448%), vesinikuautode müük ei idane ega mädane (müük 0,3%, kasv -20%). Mis vesinkautode eelised muidu olla võiksid?
1 väike päikeseelektri eelis on meil võrreldes palavate, ereda päikesega lõunamaadega see, et paneelid vananevad aeglasemalt.
Tuumajaama võimsuse vähendamist-suurendamist katsetati Tšernobõlis. Ei läinud väga hästi, kuid ega see viimane tuumajaam olnud - katset võib korrata.
Ekin = 3/2 k T
Jatepitsat2
Keskoolifüüsikast - aur teeb turbiini jooksutamisel tööd, annab energiat ära, jahtub.
Tõsi jah, ma arvasin, et energiat saab mitte selle pärast, et aur jahtub, vaid selle pärast, et näiteks vett kuumutades aurustumiseni on võimalik odavalt tekitada kõrge surve või liikuv gaasivool, kui seda tekkinud survet kuskil vabastatakse, kas siis näiteks süsteemist survet välja lastes või jah peale tööd tegevat turbiini seda näiteks kondensaatoris/jahutis jahutades, aga ma võisin ka valesti aru saada.
Korrigeerin, tekkis huvi, ja pisut lugesin ja tõesti, antud juhul enamjaolt segu auru kineetilisest likumisest ja termilistest reaktsioonidest on see, mis paneb turbiini liikuma, sain targemaks :D