Nüüd tuleb see meil kõigil mõne järjekordse ETSx’ga kompenseerida.
1 Like
Ja veel üks päris hea ülevaade, vastamaks küsimusele: “miks selline rohehullus võimalik on”.
Ehk… päris kõike ei saa seletada “insidiousnessiga” mõnel puhul piisab “lihsalt rumalusest”
Mul üks tuttav täna käis töö juures ja rääkis, mis elu elatakse Korfu saarel. Naisega koos olid puhkusel mingi nädal aega vms. Tuttav rääkis et päris paljudes kohtades ta nägi nafta peal töötavaid diiselgeneraatoreid, mis siis üksteise võidu lõrisevad ja musta suitsu välja ajavad. Üks kohalik ütles et kui me viitsime, siis ehk aastaks 2035 paneme ka mingid tuulikud kuskile üles. Aga praegu me ei näe küll selleks mingit meeleheitlikku vajadust.
Ja samas on Euroopa idaservas üks EL-i riik, mille ajupestud rohehüsteerikud ja valitsustegelased venitavad endal või naba paigast, et end oivikutena “pildil hoida” (sest et kliima soojeneb ja kõik kõrbeb ära) ja targutava mantraga kaasmaalaste närve närida.
8 Likes
Tahtsime parimat, välja kukkus nagu alati. Või äkki see oligi eesmärk? Mina juhtisin sellele juba vähemalt 10 aastat tagasi tähelepanu.
Kunagi alustatud roheline liikumine võitles õlipalmide raie vastu, kaitses Amazonase vihmametsi, võitles iga viimase kui puu eest ( k.a. vana pehkinud paju eest mis Haaberstis teeehitusele ette jäi). Kas nüüd Kliimajüngrid hakkavad vastanduma looduskaitsjatele ?
1 Like
Ega metsa mahavõtmine metsatulekahjude eest ei päästa. Uus mets hakkab ju sealsamas kändude vahel kohe kasvama ja süttib sama hästi kui 100-aastased puud või isegi paremini. Kõige kindlam viis metsatulekahjusid vältida oleks metsamaa muutmine kõrbeks. Kuidas seda parasvöötmes teha, ma ei tea. Tuleb suures koguses liiva importida vms.
Ega lõppkokkuvõttes pole ju kliimale vahet, kas mets põleb ära metsatulekahjus või saetakse maha ja aetakse ahju, nagu Eestis tehakse, sest puit on ju süsikukvoodivaba.
Meie kliimas õnneks korralik mets ära ei põle ja meil on ohtlikumad turbapõlengud. Ja needki põlengud pole laialdased.
Üks asi mis aitab metsatulekahjude vastu, on istutada õigeid taimi metsaks, mitte aga eukalüpte - taimeliik mis ongi eluvõimeline ainult siis kui sealt tulekahju regulaarselt läbi käib.
Võib olla Eesti pole selle metsaistutuse koha pealt kõige suurem koht muretsemiseks, kuigi metsaomanikuna pean ma iga suvi hinge kinni, et mõni hull mu metsa põlema ei paneks, suitsukonisid leian metsatee äärest pidevalt, aga kommunistlik Hiina on kindlasti, seal on viimasel ajal lööktöö korras meeletuid poolkõrbe alasid metsastatud ja ühel hetkel läheb see kõik põlema nagunii.
To: decibel.
Oleneb muidugi metsatukast ja selle konkreetsest asukohast, aga nii palju kui ma ise olen Eesti metsades põlengutagajärgi näinud 1980-datel, siis suuremad puud jäävad reeglina ellu, kui metsaalune ära põleb.
Aga eks iga põleng on ohtlik ja muretsema peab.
Sa oled ikka kursis, et seesama Kommunistlik Hiina ise kõrbestas neid alasid nn. Suure Hüppe perioodil. Metsad maha, riisipõllad asemele. Metsad said maha küll, aga siis saabus kerse…
Offf, see ei saa tõsi olla.
Riisikasvatus toimub Lõuna-Hiinas, kuna kuna riis vajab palju vett ja sooja kliimat. Metsastamine toimub põhjas, kus on ajalooliselt olnud kõrbed ja poolkõrbed, alates Tiibeti/Himaalaja mäestike tekkimisest.
Intensiivne karjakasvatus ja teraviljakasvatus on tõepoolest kõrbete äärealadel kõrbestumist tekitanud.
Samas metsade rajamine endiste kõrbete ja poolkõrbete alale on igal juhul positiivse süsinikusidumise efektiga. Isegi kui seal metsatulekahjusid esineb.
Võib olla tehti seda siis mingi “metsavarumise” sildi all. See, mida tehti Hiinas Suure Hüppe ja Kultuurirevolutsiooni ajal, esimees Mao targal juhtmisel, on ikka päris õõvastav. Kohati kahvatuvad selle kõrval isegi sm. Stalini ja NKVD “vägiteod”.
1 Like
täiesti vale loogika, õigemini loogikat pole olemaski
Metsast tehakse palju muid asju kui puitbrikett ja pellet, mis ahju lähevad. Metsast tehakse hooneid, mis kestavad sadu aastaid, metsast tehakse mööblit, mis kestab sama kaua vähemasti, metsast tehakse paberit ja raamatuid, tsellulloosist tehakse isegi rõivaid ja spordivahendeid, samuti laskemoona, mis seisab väga kaua laos enne kui sõda lahti läheb
Isegi rohepöörane juhmakas, kes kiunub ja soiub CO2 tekitamise pärast, saab suurepäraselt aru, et sihipäraselt raiutud ja kasutatud mets on suures osas väga kauaks ajaks süsinikuringlusest väljas.
Põlenud mets on loomulikult muutunud suuremas osas gaasideks
2 Likes
Stagna, Eestis läheb suur osa metsast pelletiteks või siis põlevkiviahju. Mööbliks või ehituspuiduks läheb puidu massist vähe ja lõppkokkuvõttes see ka põleb või mädaneb kunagi ära.
Ole nüüd nii kena ja pane nende väidete toetuseks ka mõni kontrollitav allikas.
Keskkonnaagentuuri viimati avaldatud andmetel nägi puidu tartbimise jaotumine 2022.a. Eestis välja selline:
4 Likes
Kogu see puidu teema on arutelu kõrvale juhtimine ebaolulisele.
Kliima vaatepunktist on probleemiks fossiilse C lahtipääsemine CO2 kujul.
Metsatulekahjude tsükkel on paarikümneaastane ja ei muuda suures pildis midagi.
Kogu jutt metsas CO2 sidumisest on nagu tahtmine köögirätiga üleujutust kuivatada.
Kogu rohepöörde jutt on köögirätikuga üleujutuse kuivatamine
5 Likes
Ei ole. Inimesed saaksid vabalt kulutada taastumatuid ressursse vähem. Millegipärast sellest aga ei räägita. Rohepöörde sildi all räägitakse hoopis kuidas tulevat uusi asju ja rohkem kaevandada.