Keskmise pemperatuuri tõus 9,5C peale, mitte võrra.
1 Like
Kust pärinevad andmed, et keskmise temperatuuri 9,5C puhul sood ja rabad ära kaovad? Läänemere lõunakallas on ju puha neid täis, kuigi enamuses inimese poolt hävitatud.
Kaur , laotöötaja peab USA teaduste akadeemia liikme paika panema, anna nüüd minna…
2 Likes
Lihtsalt vaata kaarti, võta wikist turbarabade piiril olevate linnade keskmised temperatuurid, lahuta sealt linnade soojussaarte mõju ja olemas.
Ma piinasin AId ka sel teemal, aga see keeldus Eesti jaoks täpset temperatuuri andmast, küll aga möönis, et Eesti turbarabade dekradeerumine on juba alanud ja seda eelkõige soojade talvede tõttu, mis on soodes ja rabades veetaset langetama hakanud.
Julgen täiesti avalikult teaduste akadeemia liikmele vastu vaielda:
«Kui keegi ütleb, et ühe kümnendiku suurune temperatuuritõus või kui (ÜRO peasekretär António – HS) Guterres ütleb, et poolekraadine muutus on meie liigi lõpp, see on eksistentsiaalne oht, siis peaks inimesed küsima – mida paganat nad räägivad?» küsib dr. Richard Lindzen."
Ei, küsima peab "kellele see kasulik on?, "kes selle arvelt kõige rohkem võidab?, “kelle mõju- ja poliitilist võimu see suurendab?”
Küsida tuleb õigeid küsimusi. Mitte, “olete te seal hulluks läinud” vaid “miks te, hüäänid, meile seda jama kaela määrite”, “mida te, šaakalid, plaanite”.
No see on siilile ka selge , aga kauridele peaks kuidagi selgeks tegema algklasside loodusteaduse põhitõed, nagu co2 ei ole inimkonna vaenlane. Kuna see saatanlik ühend annab meile kõik rohelise .
5 Likes
Näiteks kaks suurlinna ajalooliste turbarabade aladel:
London - 10,8C
Berliin - 10,1C
Hetkeseis peale suuremat sorti turbakaevandamist ja kuivendamist mis sajad aastad toimunud on:
Ehk siis probleem pole mitte temperatuuris vaid inimtegevuses.
Tuletaks veel korra meelde, et märgalad hoiavad just üleujutusi ära. Kuivendamine üleujutuste vastu on rumala talupoja äraspidine loogika. Sellest peaks ka massimeedias rohkem rääkima.
Lugesin just, et Etna olla kliimarevolutsiooni torpedeerinud ja CO2 välja visanud.
5 Likes
Nüüd tuleb see meil kõigil mõne järjekordse ETSx’ga kompenseerida.
1 Like
Ja veel üks päris hea ülevaade, vastamaks küsimusele: “miks selline rohehullus võimalik on”.
Ehk… päris kõike ei saa seletada “insidiousnessiga” mõnel puhul piisab “lihsalt rumalusest”
Mul üks tuttav täna käis töö juures ja rääkis, mis elu elatakse Korfu saarel. Naisega koos olid puhkusel mingi nädal aega vms. Tuttav rääkis et päris paljudes kohtades ta nägi nafta peal töötavaid diiselgeneraatoreid, mis siis üksteise võidu lõrisevad ja musta suitsu välja ajavad. Üks kohalik ütles et kui me viitsime, siis ehk aastaks 2035 paneme ka mingid tuulikud kuskile üles. Aga praegu me ei näe küll selleks mingit meeleheitlikku vajadust.
Ja samas on Euroopa idaservas üks EL-i riik, mille ajupestud rohehüsteerikud ja valitsustegelased venitavad endal või naba paigast, et end oivikutena “pildil hoida” (sest et kliima soojeneb ja kõik kõrbeb ära) ja targutava mantraga kaasmaalaste närve närida.
8 Likes
Tahtsime parimat, välja kukkus nagu alati. Või äkki see oligi eesmärk? Mina juhtisin sellele juba vähemalt 10 aastat tagasi tähelepanu.
Kunagi alustatud roheline liikumine võitles õlipalmide raie vastu, kaitses Amazonase vihmametsi, võitles iga viimase kui puu eest ( k.a. vana pehkinud paju eest mis Haaberstis teeehitusele ette jäi). Kas nüüd Kliimajüngrid hakkavad vastanduma looduskaitsjatele ?
1 Like
Ega metsa mahavõtmine metsatulekahjude eest ei päästa. Uus mets hakkab ju sealsamas kändude vahel kohe kasvama ja süttib sama hästi kui 100-aastased puud või isegi paremini. Kõige kindlam viis metsatulekahjusid vältida oleks metsamaa muutmine kõrbeks. Kuidas seda parasvöötmes teha, ma ei tea. Tuleb suures koguses liiva importida vms.
Ega lõppkokkuvõttes pole ju kliimale vahet, kas mets põleb ära metsatulekahjus või saetakse maha ja aetakse ahju, nagu Eestis tehakse, sest puit on ju süsikukvoodivaba.
Meie kliimas õnneks korralik mets ära ei põle ja meil on ohtlikumad turbapõlengud. Ja needki põlengud pole laialdased.
Üks asi mis aitab metsatulekahjude vastu, on istutada õigeid taimi metsaks, mitte aga eukalüpte - taimeliik mis ongi eluvõimeline ainult siis kui sealt tulekahju regulaarselt läbi käib.
Võib olla Eesti pole selle metsaistutuse koha pealt kõige suurem koht muretsemiseks, kuigi metsaomanikuna pean ma iga suvi hinge kinni, et mõni hull mu metsa põlema ei paneks, suitsukonisid leian metsatee äärest pidevalt, aga kommunistlik Hiina on kindlasti, seal on viimasel ajal lööktöö korras meeletuid poolkõrbe alasid metsastatud ja ühel hetkel läheb see kõik põlema nagunii.
To: decibel.
Oleneb muidugi metsatukast ja selle konkreetsest asukohast, aga nii palju kui ma ise olen Eesti metsades põlengutagajärgi näinud 1980-datel, siis suuremad puud jäävad reeglina ellu, kui metsaalune ära põleb.
Aga eks iga põleng on ohtlik ja muretsema peab.
Sa oled ikka kursis, et seesama Kommunistlik Hiina ise kõrbestas neid alasid nn. Suure Hüppe perioodil. Metsad maha, riisipõllad asemele. Metsad said maha küll, aga siis saabus kerse…
Offf, see ei saa tõsi olla.
Riisikasvatus toimub Lõuna-Hiinas, kuna kuna riis vajab palju vett ja sooja kliimat. Metsastamine toimub põhjas, kus on ajalooliselt olnud kõrbed ja poolkõrbed, alates Tiibeti/Himaalaja mäestike tekkimisest.
Intensiivne karjakasvatus ja teraviljakasvatus on tõepoolest kõrbete äärealadel kõrbestumist tekitanud.
Samas metsade rajamine endiste kõrbete ja poolkõrbete alale on igal juhul positiivse süsinikusidumise efektiga. Isegi kui seal metsatulekahjusid esineb.