EGR1T väikeaktsionärid peaksid olema ropult õnnelikud, et riik andis neile võimaluse sellest asjast lahti saada ja veel isegi väikese hinnapreemiaga. Hetkel täitsa kindel, et valgus, mis tunnelist kumab, on rong.
7 Likes
Tore lugeda, et usuleige eestlane on järjekordse hulluse sees suutnud kaine mõistuse säilitada, ja mis omakorda tõestab, et kogu see liberastlik jura on Toompeal õnnestunud läbi suruda ainult tänu e-valimistele.
5 Likes
https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3472
Suht värske uuring inimeste suhtumisest rohepöördesse.
Huvitav, kas järeldus on, et Eestis on `liiga vähe pööratud, või on sellega liiale mindud ja rahval siiber?
Vähe ikka. Enne peksmine ei lõpe kui moraal paraneb.
kuna madalama otsa riigid on kõik nö. post-sovjeti maad, siis pakun et meie ‘pöörasus’ tuleneb teatud sovjetiaja kogemusest ning mis siin salata - Eestis on selle pööramisega ka ikka väga võsasele teele pööratud. (võimalik et põhjusel - “kõige hullem loll on aktiivne loll”)
4 Likes
Eestis on keskkonnaküsimused saanud tugevalt politiseeritud konteksti. EL 2050 a kliimaneutraalsuse eesmärke peetakse võimuloleva koalitsiooni agendaks, vaatamata sellele, et nende heaks kiitmine ja kinnitamine Eesti poolt toimus 2019 aasta lõpus, kui võimul oli koalitsioon, kuhu ei kuulunud ühtegi tänase võimukoalitsiooni liiget. Et tänase võimukoalitsiooni populaarsus on madalseisus, peegeldub see ka uuringutulemuses.
2 Likes
Just, Eesti NSV oli juba vanasti tuntud kohana, kus juhtivad seltsimehed täitsid keskusest tulevaid seadusi suure püüdlikuse ja pugejalikkusega. Käibel oli isegi kõnekäänd: vene seadusi täidetakse saksa täpsusega.
2 Likes
Eesti avalik arvamus on kahtepidi äärmuslik.
Kliimaeesmärkide ja CO2 ja rohepöörde osas ollakse võib-olla keskmisest leigemad, aga samas kohalikul tasandil võideldakse raevukalt looduse eest (puid ei tohi raiuda, linde ei tohi häirida, metsloomi ei tohi küttida).
To: Draax.
Kliimaeesmärke ja kohalikku loodushoidu ei tohiks omavahel segi ajada. Need on täiesti erinevad, mõnikord isegi üksteisele vastanduvad nähtused.
2 Likes
Loodushoid on pahatihti ainus võimalus diktaatorlikule riigivõimule vastu astuda.
V.k. fosforiidisõda.
3 Likes
Mis nüüd?! Teie kamp on ju raevukalt vastu kõigele rohelisele? Alles sa tahtsid viimased Eesti siirdesood euroopalikuks rapispõlluks muuta.
Mul ei ole mingit kampa. Ma olen üksik unistaja, majandusmees ja loodusemees. Ja minu unistus seisneb selles, et ökosüsteem võiks olla oma maksimaalse produktiivsuse seisundis. Hollandis see kahtlemata nii on. Eesti on kahjuks vaene ja hõredalt asustatud ja ma saan aru, et siin pole võimalik igat maatükki tööle panna, aga sellegi poolest on mul valus vaadata neid käestlastud, soostunud ja võsastunud alasid.
1 Like
sooda, mitte loodusemees … see ongi eesti suurim võlu, et meil on alles palju puutumatut loodust, soostunud ja võsastunud alasid. nagu näiteks ka soomes. siin on veel ruumi looduses pikki vahemaid matkata, korilusega tegeleda, kalastada, telkida … kesk-euroopas, kus kõik on kultuurseks haritud, teevad pered pidulikke väljasõite üksikutesse alles olevatesse, märgitud jalutusradadega metsatukkadesse. kunagi ammu, kui sai noorestpeast käidud euroopas trippimas ja hollandis-belgias otsitud kohta, kuhu telki panna, ostutus see pea võimatuks, kuna kõik on asustatud, üles haritud ja iga põllutüki tagant mõni onu binokliga vaatab, kes tema tulundusmaa servas toimetab. nii juhtub, kui decibeli ajuga unistaja iga maatüki tööle paneb.
5 Likes
Ja ometi tõmbab muurekit kangesti kultuursesse ja ratsionaalsesse Euroopasse pidu panema, mitte kohalike päevavarastega siinsesse sohu või võsasse Bocki jooma. Skisofreenia?
4 Likes
Mis sind siin vaesel, hõredalt asustatud soomastikul üldse hoiab? Lõpeta see vingumine ära ja tõmba lõpuks ometi jeehat oma “produktiivsuse seisundis” Euroopa pudrumägede poole.
Erinevalt mõnest teisest, on mul juured tugevalt Eestimaa pinnas.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis keegi siin just kekutas oma maja taga asuva 2h pargiga, kus on 50 erinevat puuliki, millest enamus võõrliigid. Minul näiteks on ainult 33. Nii et kultuurmaastikud on ikka etemad kui soo? Või siis soo on hea asi, aga mitte minu tagaõues? Või käige minu sõnade, mitte tegude järgi?
1 Like
Nimetatud pargiala moodustab väga väikese osa mu maaomandist, kus peaaegu kogu ülejäänu on pärismaine ja looduslik. Pmst inimese ja looduse suhete ideaalmudel. Loodushoid ei tähenda, et inimene peaks puuõõnes elama. Vanad pargid kuuluvad tegelikult täpselt samuti Eesti pärandkultuuri hulka nagu hääbuvad rannaniidud, märgalad ja allikad ning nendega on tihtipeale seotud hulk koduloolisi legende ja pärimusi. Eestlased on läbi aegade olnud loodusrahvas ja inimeste side kohaliku, aastatuhandete vältel kujunenud looduskoosluste ja maastikega moodustab Eesti kultuuri sügavaima kihistuse. Sisuliselt eestluse selgroog. Iga vähegi rahvuslikult mõtlev inimene peaks hoolima sellest, et see säiliks ja antaks edasi järeltulevatele põlvedele.
Vaen Eestile omase looduse vastu ja soov kujundada see ümber euroopalikuks steriilseks lapitekimaastikuks, kus viimased säilinud looduse killud on kahemeetrise traataiaga piiratud, on sügavalt arusaamatu. Sellele ei ole mingit ratsionaalset selgitust, eriti olukorras, kus sellessamas Euroopas hävitatud looduslikke veevõrgustikke kibedalt taga kahetsetakse, joogi- ja tarbevett sadade kilomeetrite taha torujuhtmetega transporditakse, kannatades samas vee puhverdusalade puudumisest tingitud regulaarsete hooajaliste üleujutuste ja põudade käes.
Sa tood Hollandi “maksimaalse produktiivsuse seisundit” oma ideaali kehastuseks, teadmata, et tegemist on Euroopa enim degrdeerunud muldadega piirkonnaga, kus tänaste protsesside jätkudes maaviljelus juba mõnekümne aasta pärast enamustes kohtades võimatuks muutub. Samal ajal on kogu riigi veevõrgustik põllumajandusest lähtuvast lämmastikust niivõrd üle küllastunud ja elutu, et see on määratletud juba riiklikuks kriisiks. Tegemist on sõna otseses mõttes Euroopa solgiauguga.
5 Likes
Sellele peab küll alla kirjutama. Mõtelge sellise huvitava asja peale, et mets ja soo olid eestlaste folklooris valdavalt hoidja-kaitsja-pelgupaiga rollis. Kui vindlane maale tuli, kuhu peitu mindi – ikka metsa. Samas kui Lääne-Euroopa folklooris on mets valdavalt kole jahirmus koht, kus elavad kollid, kurjad nõiad, inimsööjad ja muud jõletised 
2 Likes
Eurooplane väldib metsas üksi olemist; eestlane väldib metsas teist inimest.
11 Likes
Maailmas on keskmiselt 1,8ha maad inimese kohta, umbes pool sellest on elatav, pool on kõrbed, tundrad, mäed ja liustikud. Ja siin üks suure suuga looduskaitsja paneb 2ha lihtsalt erapargi alla. Lõhnab küll kangesti nende looduskaitsjate järele, kes eralennukitega konverentsilt konverentsile lendavad.
Kui nüüd Eesti loodusest rääkida, siis see on kujundatud meie esivanemate ränga tööga selliseks nagu see on ja tänased progressiivsed sooideoloogid ning kliimahullud on seda hävitamas. Tammsaare kindlast keerab ennast hauas ringi sinusuguste postituste peale.