Paneme siis sinu ka sinna keset Kikepera (või Siberi taigat) maha, aga looduslikult - vaid isiklike küünte ja karvkattega?
Inimtsivilisatsioon on siiski vastanduv loodusele, ning suutnud enamuse sellest ka juba hävitada.
Inimese loodud kultuurmaastik küll soosib rohkem ühtesid (kiirema kohastumusega) liike, kui teisi, kuid üldiselt, kuni see “kultuurmaastik” on tüüpi põllud-metsasalud-heinamaad, mitte 100% asfaltbetooniga kaetud, toob see tegelikult liigirikkusele ja “loomakeste elukvaliteedile” kasu.
1 Like
Siin on täiesti vastupidine teooria ka, nimelt et hoopis nisu kodustas inimese, et oma leviala Lähis-Idast üle maailma laiendada. Selleks tegi ta tervislikult toitunud ja lahedalt jõude elanud kütist-korilasest stressis, tööorjuses ja haiguste käes vaevleva ning ühekülgselt toituva põllumehe ja lõpuks linnainimese.
5 Likes
Ühtlasi, aitäh kalade eest ja nägemist.
See on küll julge avaldus. “Enamuse loodusest hävitanud”. See läheb juba sellesse kategooriasse, et Eestis olla kõik metsad maha raiutud ja muud linnainimestest roheäärmuslaste liialdatud hüüatused.
Looduslikus keskkonnas on välja arenenud selline liik, kes oskab katta ennast riietega, ehitab maju, kaevandab maavarasid ja teeb nendest asju. See on osa planeet Maal välja arenenud elusloodusest. Inimene ei asu väljaspool loodust, vaid on osa sellest. Ka rändtirtsude parv, mis oma teekonnal jätab maha paljaksöödud maa, ei ole loodusele vastanduv nähtus, vaid on sellisena looduslike arengute osa.
3 Likes
Ütleme siis nii, et inimtsivilisatsioon on hävitanud enamuse puutumatust loodusest.
Needsamad Eesti metsad - ongi nii, et need on suuremas osas puuistandused. Sageli rajatud endise loodusmaastiku alale, nagu seal Kikepera märgaladel.
Samuti siin näiteks toodud lokkavad viljapõllud ja kultuurheinamaad - jällegi, looduslikkusega on neil vähe pistmist. Monokultuursed ja kesiganes teine seal üritab elada, üritatakse kohe ära tappa.
Selles suhtes annab iga liik midagi ülejäänud loodusele juurde. Inimeste osa on jätkuvalt tugevasti negatiivne, eriti kui arvestada alates eelmisest jääajast. Inimesed on kahjuks hetkel loodusele vastanduv liik, lisaks veel sellisel kujul jätkusuutmatu nähtus.
Nagu ma olen öelnud, Eestil tasuks hoopis üritada nö Costa Rica teed järgida ja püüda hoopis oma looduskeskkonda rahaks teha. Ma näen UK-s, kuidas inimesed massiliselt üritavad just Eesti tüüpi loodusega kohtades mini-breakidel käia. Oleks vaja vaid veidike organiseeritud turundust.
Eestis tegelikult loodusturism täiesti eksisteeriv majandusharu. Lihtsalt kogu turismisektori osakaal meie SKP-st on üpris tagasihoidlik ja see ökoturismi nišš meelitab siia… aastas ehk tuhandeid, aga mitte kümneid või sadu tuhandeid.
Puutumatu looduse “rahaks tegemine” on ka selles mõttes delikaatne äri, et kui ikkagi kümned tuhanded neidsamu radu tallavad, siis jääb sellest loodusest üha vähem järele ja see “puutumatu” kaob sealt sõnapaarist kiiresti ära. Päris ökoturistid ei taha tegelikult tulla sellist loodust või rahvusparki külastama, mis on liiga “turistikas” ja kus liiga suur tunglemine. Siis nad otsivad järgmise puutumatu koha.
2 Likes
Mis asi on puutumatu loodus? Kas arvesse läheb ainult inimeste poolt puutumatu, või kõigi liikide poolt puutumatu? Kui inimeste, siis su väide on tautoloogia.
1 Like
Igale mõjule eksisteerib vastumõju ja arvestades, et seni kuni kividest pole õpitud süüa tegema, saab inimene 100% oma toiduks tarbitavast loodusest, tuleb inimest käsitleda looduse osana, vaatamata sellele, et ta on õppinud tööriistu kasutama. Samad populatsioonidünaamika reeglid, mis kehtivad tsüanobakteritele või halloravatele, kehtivad ka inimesele, kus liigi arvukuse määrab elutegevuseks enim piiratuima ressursi saadavus.
Järjest saagikamate kultuur-põllumajandussortide aretus viib geneetilise diversiteedi kadumisele ning üksainus haiguspuhang, millele kultuursort looduslikku vastupanuvõimet ei oma, võib selle liigi maa pealt pühkida. Hetkel on tõstetud alarmi kohvi suhtes, mida selle leherooste-seene uued tüved armutult hävitavad; banaanide osas, keda räsib Fusarium oxysporum f. sp. cubense nimeline seenhaigus ning kakao- ja avokaado seen- ja bakterhaiguste osas, aga tegelikult puudutab sama probleem absoluutselt kõiki inimese poolt toiduks kasutatavaid kultuure.
Seda, kuidas mono-kuusekultuuride masskultiveerimine eelmise sajandi teisel poolel on toonud kaasa kuuskede masshävimise seenhaiguste, üraskirüüstete ja ilmastikukahjude tõttu, näeb igaüks kel silmad peas isegi.
Kui lisada siia maailma põllumajandusmuldade ülikiire degradeerumise probleemid, kus maailmas on ca 35% kasutatavast põllumajandusmaast tugevalt degradeerunud (Euroopas 60-70%) ning aastaks 2050 prognoositakse selle arvu jõudmist 90% lähistele ning see, et märgalade kadumisest tingitud pinna- ja põhjaveetasemete alanemine toob põllumajandusele järjest massiivsemaid põuakahjusid, on tegemist päris killer kombinatsiooniga. Literally.
Liikide väljasuremistempo on praegusel ajastul ca 27 000 liiki aastas. Normaalseks looduslikuks väljasuremisfooniks loetakse ca 100 liiki aastas. Inimesesarnase imetajaliigi keskmiseks eluaeks loetakse 200 000 - 1 000 000 aastat. Kui mingi keskkonnategur peaks oluliselt vähendama selliste liikide populatsioone, kes kujutavad endast inimkonna elutagamissüsteemi, võib loodus ootamatult kiirelt ühena nendest 27 000-st ka inimtsivilisatsiooni maa pealt pühkida ning paljude märkide järgi ongi inimliigi finišilipp juba käeulatuses. Loodusel sellest sooja ega külma pole.
Siit tulebki jälle välja selline eestlaslik maksimalism - kui loodusturistid, siis ikka need “päris ökuturistid”.
Peaks ikkagi pühenduma nende tuhande kuuseüraski alamliigi määrajate asemel sadadele tuhandele Lääne-Euroopa keskklassi esindajale, kes tahavad lihtsalt loodust nautida. Kui neid ka miljon aastas käiks, siis teeks see ikkagi vaid 22 in/km^2 aastas, mis pole IMHO liiga “turistikas” ja suur “tunglemine”.
Te ei kujuta ette kui eksootilised asjad näiteks Eesti toonekured oma pesadega on. Tõsise ökuhuvilise jaoks on need muidugi liiga “turistikad” ja parem ärgu tulgu keegi?
1 Like
On eksootilised või? Hispaanias peaks neid palju rohkem kui meil olema.
Saksamaal ka Baierimaal oli neid igal pool
Järjest selgemaks saab, et IPCC ja selle taga olevad poliitikud, on ainult üks rahaahnete aferistide kamp. Nüüd kus maailma keskmine temperatuur on püsinud juba 22 järjestikust kuud üle selle IPCC seatud 1,5C piiri, väidab IPCC endiselt, et neil on karboonibütsetis sadu miljardeid tonne, et saaks vaid CO2 kvoodiäriga jätkata.
Ja mis kõige küünilisem, on see, et kunagine IPCC käilakuju, Greta, on vaikima sunnitud, et ta ei saaks küsida: How dare you?
https://www.pik-potsdam.de/Carbonclock/Carbonclock.htm
2 Likes
Jüri Tiidermann: roheaktivistide kära ja vaikiva enamuse hääl
Ehk siis seesama jutt, mida siingi on räägitud- palju kisa, vähe villa. No ei saavuta need “Stop oil now !” ja “how dare you ?” rohehüsteerikud lõugamisega suurt midagi- pigem korjavad endale platele lohistamise või piku pilongi saamise tõenäosusprotsente ainult juurde.
1 Like
Eestis on üsna lühikese ajaga tekkinud varasemast täiesti erinev maailmataju, kus suurel hulgal inimestest kisub käsi rusikasse juba sõna “loodus” kuulmise peale. Loodust on hakatud tajuma millegi ohtliku ja vaenulikuna, mis kaootiliselt igal pool risti takistuseks jalus ees on, millest vähimatki tolku pole ning mis tuleks esimesel võimalusel ära kuivendada, maha raiuda, üles freesida, siledaks niita, rapsi täis külvata või ideaalis üldse üle asfalteerida/betoneerida.
3 Likes
Ja kui kuskil siiski on mõni mets püsti jäänud, mida maha raiuda pole võimalik, siis sinna saagu soo!
4 Likes
Kui inimene otsustab taastada soo, siis on see täiesti loomulik looduslik protsess, nagu siin eelnevalt järeldusele jõuti.
Raba on ennast ise tootev ökosüsteemi arengu dead end, kust ei ole enam tagasiteed, kui just kliima drastiliselt ei muutu või inimene ei sekku. Seega ei tohiks soodustada ökosüsteemide sellisele arenguteele asumist ja võimaluse korral aidata loodusel see allakäigu spiraal ümber pöörata.
1 Like
Sest puna-rohelised “arbuusid” on teinud KÕIK endast oleneva, et see nii oleks.
5 Likes
Mingid asjad on looduses loomulikud, nende käiku ei maksa pidurdada.
Raba on järve arengu viimane etapp. Võib öelda, et inimtegevus kiirendab järvede kinnikasvamist, aga ometi juhtub see looduses ka ilma inimese sekkumiseta.
Sama loogiline nagu see, et tõusva maapinna tõttu muutuvad madalad merelahed meil järvedeks ja kasvavad lõpuks kinni. Ometi loen miskipärast, et riik tahab panna miljoni, et Haapsalu tagalahte kinni kasvamisest päästa. Miks? Jõgesid ei taha teistpidi voolama panna või?
4 Likes