BS. Mets tähendab vanas eesti keeles serva, ehk siis piiri millest üle polnud asja. Ja täpselt samamoodi on Eesti folkloor täis metsakolle. Ning kui vaadata Eesti asustustiheduse kaarti, siis eestlane on ilmselgelt rannarahvas/kaldarahvas, mitte metsarahvas.
Kui me võtame kasvõi Lääne-Eesti suursaared, siis need olid veel enne teist ilmasõda sisuliselt 100% kultuurmaastik. Muhu oli isegi nii lage ja paljas, et küttepuid käidi talviti üle jää regedega Saaremaalt toomas. Kõik see saartele igiomane maastik on nüüd progressiivide poolt hävitatud.
Eestis tuleb inimese kohta pea 3,5 ha. Naudi kuni saad. Minu maaomand pakub ühiskonnale erosioonikaitse, sademevee puhastuse, hapnikutekke, tolmeldajate, lindude ja ulukite toidubaasi, geenibaasi, rekreatsiooni, temperatuuri ja niiskurežiimi regulatsiooni jpm. elustikuteenuseid ning seda täiesti tasuta. Mölisemise asemel peaksid mulle nende tasuta hüvede eest tänulik olema.
3 Likes
Mis soga sa ajad. Vanad asutuskaardid on ju täiesti olemas ning enamus teadaolevaid vanimaid asustuskohti asub sisemaal, tüüpiliselt mõne jõe lähikonnas. Kui palju on Eestis mõne puuliigi (tamm, kask, saar) või mets-liitelisi perekonnanimesid ja kui palju räime või heeringa perenimelisi?
1 Like
Legend (või päris ajalugu) on selline: Eesti rannikud olid olnud inimestest täiesti tühjad, mille tõttu otsustas Taani kuningas osa rootsi rahvast sinna ümber kolida. Nii said kohalikud rannarootslased oma alguse. Maarahvas elas tol ajal sisemaal.
Mitut inimest sa tead, kes metsas elab ja seda tänapäeval, kus metsa osakaal on üle 50%? Kusjuures 100 aastat tagasi oli metsa 20%.
Eesti metsasus pole kunagi olnud 20%. Kõige madalam näitaja on olnud 33–34%. Seejuures enne Põhjasõda oli metsamaid 84,1%. See, et Põhjasõja käigus Venemaa Kesririigi alla langenud Eesti lagedaks võeti ja pmst kogu tollane Peeter I käsul rajatud Peterburi Eesti metsadest raiutud tammevaiadele ehitati, pole episood, mille üle tuleks uhkust tunda.
- aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas vabariigi üldpindalast 20,5%.
See leigus näitab, et enamus eestlasi saab aru kui jabur see kliimatemaatika meie vaates on. Kui palju saame meie (1,3 miljonit inimest, hõreda asustatusega, olematu tööstusega, külmal maal) kliimat mõjuttada/mitte mõjutada? Loomulikult on see probleem, kuid kahjuks MEIE ei saa sinna pmst mitte midagi teha, kuid sama puuga lüües nagu suuri tööstusriike saame ennast lihtsalt mõnusasse musta auku tõmmata. Samas loodust tuleb hoida, meie loodusel ei ole ülemaailmse kliimaga midagi pistmist lihtsalt. Hoiame loodust ja loodame, et Suured kliimat p…e ei ole keeranud, thats it. Valitsejad võiks ka sellest aru saada ja ka seda kommunikeerida ja oleks kohe pilt ilus.
5 Likes
Bullshit. See on ohmude lollitamiseks mõeldud Puidutööstuse Liidu lobimaterjalide jutupunkt, millel tegelikkusega mingit pistmist pole. See number väljendab hoopis tollal katastrimetsade arvestusesse kantud metsamaa hulka ja ignoreerib fakti, et Eesti Vabariigi algusaastatel oli vaid 12% talumetsadest sinna katastrisse kantud.
Wiki ütleb üheselt:
Eesti metsasuse osas saabus lõplik selgus 1939. aastal, kui põllumajandusloenduse käigus võeti esimest korda arvesse ka heina- ja karjamaametsad, milles oli puistu täiust vähemalt 30%. Lisaks võeti arvesse võsamaad. Kokkuvõttes selgus, et Eesti oli metsaga kaetud 33–34% ulatuses, mis on jäänud Eesti metsasuse kõigi aegade madalaimaks näitajaks.[12]
6 Likes
BS. Nii et kohe 0,05% täpsusega 
Muuseas, esimene maakonna tasemel täpsem maamõõtmine maailmas tehti alles 1836. aastal Saaremaal.
1 Like
See on sul hea jutt küll ja eriti ”usutavalt” kõlaks see oma silotornis istuva euroametniku suust, aga tegelikult on sood ja rabad oma liigniiskuse ja mineraalide vähesusega taimede piinamine ning kuivenduskraavide kinni ajamine kuritegu taimede vastu.
Aga tundub, et osad inimesed naudivad piinatud ja kängus loodust.
2 Likes
See on täiesti ropult arulage tekst. Oled sa inimene üldse kunagi koolis käinud või linnast välja saanud??
Soos kasvavadki sootaimed e. sellised taimed, millel on selleks kohastumus. Igal kasvukoha tüübil ja ka sool/rabal on oma taimestik, mis mujal ei edene. Pane küüvits, soo-neiuvaip, suga-sõnajalg, vaevakask või hanevits looduses kuhugi viljakasse kohta kasvama ja vaata 2 aasta pärast, mis sellest saanud on. Vau - ära on surrud!
Märgaladest toitub pmst kogu Eesti looduslik veevõrgustik, enamik selle jõgedest ja muudest vooluveekogudest, ülemised põhjaveehorisondid, allikad ja alliktoitelised järved. Kui sinu tahtmist mööda kõik märgalad kuivendada, kuivaks suurem osa tänastest Eesti jõgedest/järvedest suve keskel põhjani või muutuks väikeseks nireks/loiguks. Põllumajandus muutuks suurel osal Eesti territooriumist võimatuks või väga kulukaks - loodusliku pinnase- ja põhjavee puudumise kompenseerimiseks tuleks rajada torustikest, kanalitest ja mahutitest koosnev tehislik veevõrgustik. Ilus unistus tõesti.
3 Likes
See on sul täielik hobuseunenägu. Sa pole ilmselgelt kunagi Eesti looduses käinud ja ei tea kui palju on peale Põhjasõda maaparandust tehtud ja endiselt on 22% soode ja rabade all. Võiksid vähemalt kaartile pilgu peale heita, siis ei tuleks sinult ka seda hala, et kuivenduskraavid Eesti kõrbeks muudaks. Eesti sajab endiselt rohkem kui aurab.
2 Likes
Mine vaidle wiki koostajatega.
Sa võiksid ise ka ikka andme- ja allikakriitiline olla. See jätab muu maakasutuse jaoks vaid 15,9%, selline asi peaks vähegi asja jagavale inimesele kohe silma torkama.
1 Like
Üldised sademed ja aurumine ei näita midagi - sademed ei esine ühtlaselt ja kui märgalad ning looduslikkus on kadunud, siis ei hoia maastik vett kinni.
Siin kus ma elan, Cotswoldis, nüüd tuntud läbi vist kõigi aegade kõige menukama talupidamisdokumentaali, on sademete aastane hulk 900-1200 mm.
Samas kogu maastik on kultuurmaastik, metsad on heal juhul mõnikümmend hektarit põldude vahel, märgalad kadusid sadu aastaid tagasi. Jõed on kraavides, kopraid pole jne.
Kohalik jõgi kuivas eelmine kuu põuaga ära, st jäid lombid, aga vesi enam ei voolanud.
Teiseks soovitan lugeda raamatut “Kolmekesi kõnnumaal”, jättis mulle algklassides sügava mulje ja arusaamise, et arutu looduse alistamine polegi nii arukas.
Ma siin küsisin AI käest, et kui palju inimesi suudaks Eesti ära toita, kui poleks üldse maaparandust tehtud? Nii et kuivenduskraavide kinni ajajate puhul tuleb ka inimvihkajalikkus mängu.
Võimatu on anda täpset arvu, mitu inimest suudaks Eestimaa ära toita, kui maaparandust poleks kunagi tehtud. See on hüpoteetiline küsimus, millele ei saa täpselt vastata, kuna see sõltub paljudest muutujatest.
Siiski on võimalik anda hinnang. Eesti põllumajandusteadlaste ja ajaloolaste hinnangul oleks ilma maaparanduseta võimalik toita oluliselt vähem inimesi kui praegu. Mõned põhjused, miks see nii on:
- Pinnas: Suur osa Eesti põllumajandusmaast on looduslikult liigniiske või märgala. Ilma kuivendamiseta oleksid need alad põlluharimiseks kõlbmatud. Mulla õhutatus oleks halb, mis takistaks taimede kasvu.
- Saagikus: Isegi nendel vähestel aladel, kus oleks võimalik midagi kasvatada, oleks saagikus ilma maaparanduseta oluliselt madalam.
- Toidu mitmekesisus: Ilma maaparanduseta oleks Eestis võimalik kasvatada vaid väga piiratud hulgal kultuure, mis taluvad niisket pinnast. See vähendaks toidulaua mitmekesisust.
Kui Eestis poleks kunagi maaparandust tehtud, oleks siin tõenäoliselt võimalik toita vaid murdosa praegusest elanikkonnast, võib-olla umbes 100 000–300 000 inimest. See eeldab ka seda, et inimeste toitumisharjumused ja eluviisid oleksid palju lihtsamad.
Täpsema vastuse andmiseks tuleks analüüsida ka teisi faktoreid, nagu milliseid kultuure ja kui suurel hulgal kasvatatakse ning milline oleks inimeste keskmine kaloraaživajadus.
AI tekitab igasugust üldist pedagoogilise vormiga sodi, mida niigi kõik teavad ja mille lisandväärtus on küsitav. Mõnikord ka tõele vastavus on küsitav mingis kontekstis.
Kõik maad ei ole haritavad põllumaad või puupõllud.
Väga hea, siis peale II MS tehtud maaparandused võib kõik kinni ajada?