Ma lasin AI-l põlevkivi jaoks ka jalajälje välja arvutada:
| Kütus / Energiaallikas | Kasvuhoonegaaside jalajälg (g CO2-ekv / MJ) |
|---|---|
| LNG (GWP20 koos metaani lekkega) | 160 |
| Põlevkivi (Elutsükkel) | ~120 – 130 |
| Kivisüsi | 120 |
Ma lasin AI-l põlevkivi jaoks ka jalajälje välja arvutada:
| Kütus / Energiaallikas | Kasvuhoonegaaside jalajälg (g CO2-ekv / MJ) |
|---|---|
| LNG (GWP20 koos metaani lekkega) | 160 |
| Põlevkivi (Elutsükkel) | ~120 – 130 |
| Kivisüsi | 120 |
Kuuuulge. Minu arust peaks siin foorumis olema kõik valdavalt täiskasvanud inimesed, kelle naiivsus on aastatega ammu üle läinud. Kas tõesti keegi arvab veel, et tuulikutel ja päikesepaneelidel on MINGIGI seos “kliimaga” ja “keskkonna säästmisega” ja “planeedi päästmisega”??? Keegi ikka veel usub, et need on midagi muud kui “äriprojekt” eurotoetuste välja lüpsmiseks ja fikseeritud-garanteeritud kasumimarginaaliga plaanimajanduslikul turul oma toote müümiseks??? Või miks me siin “Kapten Obivoosset” paneme ja sedastame seda, mis on niigi igale vähegi keskea lävele jõudnud siililegi selge (viimane näide, LNG vs. põlevkivi).
Mina usun kohe täiesti siiralt, et suvisel ajal on Hiinas toodetud paneelide kasutamine päikeseenergia püüdmiseks Eesti jaoks väiksema keskkonnakoormusega ja tagatipuks veel odavam ka, kui lõputu Eestimaa alt õõnsaks uuristamine, põhjavee solkimine, kalluritega ringi kolistamine, suvi läbi ahjudes kivistunud fossiilide kärsatamine ja looduslikust foonist mitu korda kõrgema radioaktiivsusega tuhast tehismäestike kokkukuhjamine.
Kõik see oleks imetore, kui oleks olemas imeodavad ja kauakestvad akud, mis võimaldaks kevedel-suvel elektrienergiat neisse sisse salvestada ja talvisel ajal, novembris-märtsis, seda sealt ammutada, ja seda kõike teha piiramatus koguses. Piirangu paneb peale ainult päikesepaneelide koguvõimsus.
Sellega ma olen nõus, et põlevkivi võiks ammutada maa seest ainult keemiliste toodete tootmiseks, mitte aga kütuste tootmiseks, ka mitte põlevkiviõli näol. Hoidku jumal selle viimase eest.
Aga kahjuks on tuumaenergia liiga kallis ja keegi ei kipu seda siia niisama kergelt ehitama, nõuavad riiklikke, rahaliselt väga massiivseid, garantiisid.
Aga talvel kui väljas on -20C , päeval vaikne, pisut isegi uduvinet madala päikese kohal ja öösel, kui on 17 tundi järjest tähesära, mida siis neist paneelidest ja tuulikutest kasu on ? Aasia maksimum on tuntud ilmastikunähtus Eestiski. Võib kesta mitu nädalat järjest
Siis on elekter ülikallis ja seda luksust saavad endale vaid rikkamad lubada. Majandusele kõrgel elektrihinnal vaeavalt mõju on sest palju seda elektrit puulusikate voolimiseks ikka tarvis läheb.
Kusjuures võib täitsa olla, eriti kui liitiumi (akud) ja paneelide tootmise saast jääb mugavalt kusagile 6000 km kaugusele. Eestimaa vaates ja OMA tarbeks võib kogu sellel asjal isegi jumendili olla. Natukene.
Maal elanud inimesena tean üsna hästi kui palju hooldust, tööd, tõrkeotsingut ja remonteerimist üks OMA isiklik taristu pidamine nõuab. Ega see eklektritaristu kah “igavene” ja “iseparanev” ja “mina panen püsti ja lapse-lapsed siis uuendavad, vahepeal ei pea ndppugi külge panema”, ole.
Aga see selleks… ma vihjasin rohkem sellele, kuidas Samru Terra Berliinipannkook ja muud vägevad “roheenergiaärimehed” “planeeti päästavad”. Põldude ja tuuleveskimetsade kaupa.
Palju õnne. Üllatunud ma küll ei ole.
Küll aga ei ole jäätmekäitluse ja keskkonnahoiu seisukohast biolagunev kilekott parim lahendus – koti eluring lõpeb enamasti segajäätmena, sest see eemaldatakse biojäätmete käitlusprotsessis ning suunatakse põletamisse või ladestamisele.
Biolaguneva koti tootmise jalajälg võib olla isegi suurem kui plastist kilekotil
Ma pakun, et nn. “biogaas” on järgmine selline, kus mingi hetk avalikustatakse, et selle tootmiseks kulub fossiilkütuseid rohkem, kui see biogaas ise väärt on ja energiat annab. Eriti veel kui seda viiakse CNG või LNG kujule.
Eelmise aasta komposti hulgast sorteerisin kevadel välja maskimarketist kunagi soetatud “biolagunevad” kilekotid(puuviljaosakonnast), mis olid suhteliselt sarnases seisundis, kui komposteerimise algstaadiumis. Teagi, kas proovida neid biolagundada atsetooniga või viskab lihtsalt prügikasti?
Mul on sama kogemus. Olen biolaguneva rohepesu kõik tavalisse plastikusse visanud.
Õpikunäide. ERR Raadiosaade.
Kuidas mitte vastata küsimustele ja kuidas välja ajada religioosselt ideoloogilist kantseliiti hästi välja koolitatud Euroopa Komisjonis toimetava ametniku poolt.
https://vikerraadio.err.ee/1610081678/helena-braun-heitkogustega-kauplemise-susteemi-ets-reformimisest
Väärt õpetlik kuulamine.
Helena Braun on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht, Brüsselis.
Saates kajastunud ideed võivad isegi mõneti olla paberil head, aga maailma reaalsuses ei paista need töötavat ja välja käidud globaalsed eesmärgid ei paista realiseeruvat.
Valus vaadata minul kui maksumaksjal kuhu ja kuidas ning kellele maksuraha kulub. Isegi 1 sent tundub kriminaalne laristamine sellise jama toitmiseks.
minust on saamast täielik teine eesti kes absoluutselt ei saa aru mis krd kliima ja keskonnakriisist need rääkivad pead patravad. Ainuke kriis on nendesamade bürokraatide poolt tekitatud ülereguleerimise ja ülemaksustamise kriis.
Biolaguneva tarbeks on mõeldud selline tore asi nagu kompostikast või kompostihunnik ning sinna pistetava kraami tarbeks ei pea mitte mingit biolagunevat kilekotti või üldse mitte mingit kilekotti varuma.
Kompostihunnik pole enam lubatud ning kompostikastist pead tõendamiseks KOV-ile fotosid saatma.
Selleks on koguni eraldi infosüsteem – EVALD – aretatud. Õnneks on see fotode saatmine “puhas formaalsus” nagu mitmest FB väikeses aiakesega majakeses elavate inimeste grupist lugeda võib. Sisuliselt, tee ükskõik mis sturdy-looking kandilisest kolakast pilt ja sõidad. Aga muidugi on tore, et INFOSÜSTEEM on tellitud, makstud ja keegi haldab seda. 21. sajand.
Võib olla kunagi tulevikus hakkavad selle andmemassiivi pealt KOV kontrolldroonid ringi lendama ja autotrahvima.
Küsimus oli ikkagi “biolagunevate” kilekotikeste kohta. Saaks aru, kui sul on biolaguneva kraami konteiner, mida iga 2 nädala tagant Ragn-Sells tühjendamas käib, siis loodusele järelandmisi tehes paned oma toidukraami “biolagunevasse” kilekotti ja selle omakorda konteinerisse ja palud jumalakeeli, et see tõesti komposti jõuaks, mitte ei põletataks olmeprügi pähe ära.
Aga miks inimesed kasutavad biolagunevaid kilekotte siis kui see kraam läheb endale aeda komposti, see on küll arusaamatu. Selleks on ju väike ämber, mille kallad hunnikusse tühjaks, koputad suuremad jäägid ära ja pesed selle ämbri kraani all puhtaks. Mingeid kilekotte pole vaja. Õige majapidamine ei tekitagi eriti palju jäätmeid. Suuremad kondid saab visata olmeprügi hulka (mille äravedu maksad niigi) ning enamasti suur osa ära visatava toidukraami mahust on kohvipaks, kui muidugi seda kraanikausist alla ei lasta.
Kohvipaks pidi toalilledele hea väetis olema, ei tea ise seda aga kommenteerida.
EVALD on siiski midagi oluliselt enamat kui kompostikastide registreerimise infosüsteem.
Kasutusjuhend
Äkki sedamoodi, et oled ostnud poest bioaguneva kilekotikese sisse puuvilju, kuigi valikus oli ka tavaline, aga “biolagunev” oli kallim ja võtsid ikkagi selle, sest laguneb ju ära ja pärast puuvilja manustamist paned koored kotti ja viskad kogu kupatuse komposti hulka, lootuses, et äkki laguneb. See oli nüüd minu lugu. Tagantjärele on endal ka loomulikult piinlik, et nii haledalt alt läksin.
To: mercury
Okei, mulle jäi pigem mulje, et keegi ostab endale biolagunevaid kilekotikesi spetsiaalselt terve rulli selleks, et neid täis toppida ja oma kompostihunnikusse visata. Ma pole ise kunagi neid üritanud lagundada oma kompostihunnikus. Lähevad kõik olmeprügi hulka.
Tegelikult nende biolagunevate kilekotikeste esialgne (rõhutatult esialgne) idee oli selles, et kuna igal pool vedelevat metsa all ja võsas kilekotikesed, siis biolagunevad vähemalt lagunevad ise ära. Et nagu loodustsäästvam või nii. Tol ajal veel biolagunevat sodi eraldi kokku ei kogutud elanikkonna käest. Nüüd on neile biokotikestele leiutatud mingi teine ideoloogiline-religioosne tähendus.
Muidugi eraldi tuleb siin vaadelda seda, kas biolagunev kotike, mis on kuulutatud “biolagunevaks”, on ikka päristoode või on mingi hiinlaste võltstoode ja ei lagune üldsegi.