Kreekas söemaardlates pole mingeid söekäike, seal ühed suured kopad lihtsalt tõstavad pinnast mujale ning teised kopad tõstavad sütt, mis läheb mööda konveierlinti otse põletamisele. Vähemalt kuni viimase ajani nii see töötas. https://en.wikipedia.org/wiki/Agios_Dimitrios_Power_Plant
Ma lasin AI-l põlevkivi jaoks ka jalajälje välja arvutada:
| Kütus / Energiaallikas | Kasvuhoonegaaside jalajälg (g CO2-ekv / MJ) |
|---|---|
| LNG (GWP20 koos metaani lekkega) | 160 |
| Põlevkivi (Elutsükkel) | ~120 – 130 |
| Kivisüsi | 120 |
3 Likes
Kuuuulge. Minu arust peaks siin foorumis olema kõik valdavalt täiskasvanud inimesed, kelle naiivsus on aastatega ammu üle läinud. Kas tõesti keegi arvab veel, et tuulikutel ja päikesepaneelidel on MINGIGI seos “kliimaga” ja “keskkonna säästmisega” ja “planeedi päästmisega”??? Keegi ikka veel usub, et need on midagi muud kui “äriprojekt” eurotoetuste välja lüpsmiseks ja fikseeritud-garanteeritud kasumimarginaaliga plaanimajanduslikul turul oma toote müümiseks??? Või miks me siin “Kapten Obivoosset” paneme ja sedastame seda, mis on niigi igale vähegi keskea lävele jõudnud siililegi selge (viimane näide, LNG vs. põlevkivi).
8 Likes
Mina usun kohe täiesti siiralt, et suvisel ajal on Hiinas toodetud paneelide kasutamine päikeseenergia püüdmiseks Eesti jaoks väiksema keskkonnakoormusega ja tagatipuks veel odavam ka, kui lõputu Eestimaa alt õõnsaks uuristamine, põhjavee solkimine, kalluritega ringi kolistamine, suvi läbi ahjudes kivistunud fossiilide kärsatamine ja looduslikust foonist mitu korda kõrgema radioaktiivsusega tuhast tehismäestike kokkukuhjamine.
3 Likes
Kõik see oleks imetore, kui oleks olemas imeodavad ja kauakestvad akud, mis võimaldaks kevedel-suvel elektrienergiat neisse sisse salvestada ja talvisel ajal, novembris-märtsis, seda sealt ammutada, ja seda kõike teha piiramatus koguses. Piirangu paneb peale ainult päikesepaneelide koguvõimsus.
Sellega ma olen nõus, et põlevkivi võiks ammutada maa seest ainult keemiliste toodete tootmiseks, mitte aga kütuste tootmiseks, ka mitte põlevkiviõli näol. Hoidku jumal selle viimase eest.
Aga kahjuks on tuumaenergia liiga kallis ja keegi ei kipu seda siia niisama kergelt ehitama, nõuavad riiklikke, rahaliselt väga massiivseid, garantiisid.
Aga talvel kui väljas on -20C , päeval vaikne, pisut isegi uduvinet madala päikese kohal ja öösel, kui on 17 tundi järjest tähesära, mida siis neist paneelidest ja tuulikutest kasu on ? Aasia maksimum on tuntud ilmastikunähtus Eestiski. Võib kesta mitu nädalat järjest
1 Like
Siis on elekter ülikallis ja seda luksust saavad endale vaid rikkamad lubada. Majandusele kõrgel elektrihinnal vaeavalt mõju on sest palju seda elektrit puulusikate voolimiseks ikka tarvis läheb.
4 Likes
Kusjuures võib täitsa olla, eriti kui liitiumi (akud) ja paneelide tootmise saast jääb mugavalt kusagile 6000 km kaugusele. Eestimaa vaates ja OMA tarbeks võib kogu sellel asjal isegi jumendili olla. Natukene.
Maal elanud inimesena tean üsna hästi kui palju hooldust, tööd, tõrkeotsingut ja remonteerimist üks OMA isiklik taristu pidamine nõuab. Ega see eklektritaristu kah “igavene” ja “iseparanev” ja “mina panen püsti ja lapse-lapsed siis uuendavad, vahepeal ei pea ndppugi külge panema”, ole.
Aga see selleks… ma vihjasin rohkem sellele, kuidas Samru Terra Berliinipannkook ja muud vägevad “roheenergiaärimehed” “planeeti päästavad”. Põldude ja tuuleveskimetsade kaupa.
1 Like
Palju õnne. Üllatunud ma küll ei ole.
Küll aga ei ole jäätmekäitluse ja keskkonnahoiu seisukohast biolagunev kilekott parim lahendus – koti eluring lõpeb enamasti segajäätmena, sest see eemaldatakse biojäätmete käitlusprotsessis ning suunatakse põletamisse või ladestamisele.
Biolaguneva koti tootmise jalajälg võib olla isegi suurem kui plastist kilekotil
2 Likes
Ma pakun, et nn. “biogaas” on järgmine selline, kus mingi hetk avalikustatakse, et selle tootmiseks kulub fossiilkütuseid rohkem, kui see biogaas ise väärt on ja energiat annab. Eriti veel kui seda viiakse CNG või LNG kujule.
Eelmise aasta komposti hulgast sorteerisin kevadel välja maskimarketist kunagi soetatud “biolagunevad” kilekotid(puuviljaosakonnast), mis olid suhteliselt sarnases seisundis, kui komposteerimise algstaadiumis. Teagi, kas proovida neid biolagundada atsetooniga või viskab lihtsalt prügikasti?
Mul on sama kogemus. Olen biolaguneva rohepesu kõik tavalisse plastikusse visanud.