Mineviku inertsist tulevikku prognoosida ei ole väga mõistlik. Võib tekkida sama seis nagu 19. sajandi lõpu Inglismaal, kus visioneeriti, et aastal 1950. on suurim probleem Londonis hirmus kogus hobusesõnnikut igal pool.
The Great Horse-Manure Crisis of 1894
siimos
Põlevkivi ja kivisüsi ei ole enam konkurentsivõimelised. USAs lähevad järjest tootjad pankrotti, Poola kiirendab plaane süsivaba energiatootmise poole:
The Polish government announced on Tuesday that it would be making a major pivot away from coal and toward green and nuclear energy.
Kõikjal liiguvad võrgud tsentraalselt tootmiselt mikro- ja hajutatud tootmise poole ja praktika näitab, et see tõstab võrkude efektiivsust ja varustuskindlust. Olles osana Venemaa energiavõrgust ja omades Vene piiri ääres tsentraalset tootmist, ei ole mõtet rääkida Eesti energiajulgeolekust.
On arusaadav, et kui 100 aastat on tööstus ehitatud üles ühele energialiigile, siis selle masinavärgi ümber pööramine on aeglane protsess. Põlevkivitööstuse nisa otsas on suur kogus energiatootjaid, ettevõtteid, allhankijaid, asutusi organisatsioone, ülikoole, akadeemikuid jne. Ja see kisa saab valju olema, kui nisa suust ära kistakse. Aga turul on alati õigus, fossiilkütustel põhinevad energiasüsteemid on eilne päev, turud liiguvad teises suunas.
Nii rumalat juttu isegi Veskimägi ei aja.
angelp
Mineviku inertsist tulevikku prognoosida ei ole väga mõistlik. Võib tekkida sama seis nagu 19. sajandi lõpu Inglismaal, kus visioneeriti, et aastal 1950. on suurim probleem Londonis hirmus kogus hobusesõnnikut igal pool.
The Great Horse-Manure Crisis of 1894
Me ei räägi siin 60 aasta horisondist praegu, see on liiga kauge,et prognoosida. Ja pole mingeid tehnoloogiaid, mis saaks lähiajal väga massiliselt asendada selle mugava,odava ja kõikjal kasutatava sisepõlemismootori .
Unistajad võivad kuitahes palju rääkida Teslast ja elektrirekkadest, vesinikulaevadest ja elektrilennukitest, kuid need on mänguasjad, mis laias maailma mastaabis ei puhu mingit pilli, isegi kui EU taolisi mänguasju oma CO2 trahvide poliitikaga peale surub . EU on köömes maailma rahvastikust ja väike osa majandusest ning trahvidega tehnika ja ühiskondliku mõtte arengut suunata on mõttetu niikuinii
Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?
Offf
Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?
Kuigi energia tootmine ja võrguteenus löödi aastaid tagasi lahku, laekub võrguteenuse tulu EE-le. Nende aastaaruandes on ilusad pildid ringi jooksvatest lastest jms, aga palju tulu tõi põlevkivienergia, palju taastuvenergia ja palju võrguteenus, esimese hetkega silma ei hakanud.
Offf
Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?
Eks see käib samamoodi, nagu RB kasumlikkus.
Hindame (hästi hinnanguliselt) kõiki kaudseid kahjusid, kuni põlevkivi puhul kaevuri lühema elue ja laste astmani.
Järeldame sellest, et õiglane saatemaks oleks zillion €. Kõik, mis vähem, on maksumaksja poolt peale maksmine.
Lihtne.
Kuna inimelu on hindamatu, siis juba ühe inimese lühema eluea kahju on lõpmata suur.
https://majandus24.postimees.ee/6965671/eesti-energia-langes-kahjumisse
«See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
Mis võimalused kahjumi (põlevkivielektrile peale maksmise) puhul peale meie tasku veel on?
«See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
Mis võimalused kahjumi (põlevkivielektrile peale maksmise) puhul peale meie tasku veel on?
ma eeldan,et seal põlevkivielektri hinnas on sees ka saastetasud . Suurte saastetasude puhul rääkida sellest, et elektri tootmine on kahjumlik ja et maksumaksja peab sellele peale maksma, on silmakirjalik. Saastetasud lähevad riigieelarvesse, seega raha tõstetakse lihtsalt ühest riigi taskust teise. Samuti läheb riigieelarvesse EE makstud dividend. Kui need oleks väiksemad, ( või dividend puuduks täiesti ) oleks riigieelarves vähem raha ja Eesti Energial jälle rohkem. See on nullsumma mäng , kuna EE kuulub riigile .
jaans
https://majandus24.postimees.ee/6965671/eesti-energia-langes-kahjumisse
«See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
Mis võimalused kahjumi (põlevkivielektrile peale maksmise) puhul peale meie tasku veel on?
Kahjumi ettevõtte saab kas teiste üksuste kasumiga, varasema või tuleviku (laen) perioodi kasumi arvelt.
See kahjum tekib rohepesu tulemusena. Kas keegi oskab öelda, kuhu see kvoodiraha läheb?
stagna
ma eeldan,et seal põlevkivielektri hinnas on sees ka saastetasud . Suurte saastetasude puhul rääkida sellest, et elektri tootmine on kahjumlik ja et maksumaksja peab sellele peale maksma, on silmakirjalik.
Lisaks selle on hinnas ka turusolkimise effekt, kus toetuste jagamisel parasiteerivad "elektritootjad" teevad jätkusuutlike tootjate kasumliku tegevuse võimatuks, tekib positiivse tagasisidega juhtimissüsteem.
Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
mina olen loodushoiu poolt, kuid see, mis toimub selle sildi all Euroopa Liidus, on talumatu. Loodushoid on see kui elektrijaamade korstnatele pannakse efektiivsed filtrid. Loodushoid on see kui rohestatakse endised kaevandusalad. Loodushoid on see kui ei solgita Eesti põhjavett ja et Kunda puud ja põõsad pole enam helehalli värvi
Tuulikute ja päikesepaneelide kinnimaksmine ei ole loodushoid. Ühe energialiigi surnukstrahvimine ja teise poputamine selle arvelt ei ole loodushoid .
Ja see ei saa niikuinii väga kaua jätkuda kuna muu maailm taolise hullumeelse oma majanduse seppukuga kaasa ei lähe . Muu maailm püüab kahjustada võõrast majandust ja oma majandust ja elanike heaolu kosutada ning soodustada.
Tuulikute ja päikesepaneelide kinnimaksmine ei ole loodushoid. Ühe energialiigi surnukstrahvimine ja teise poputamine selle arvelt ei ole loodushoid .
Ja see ei saa niikuinii väga kaua jätkuda kuna muu maailm taolise hullumeelse oma majanduse seppukuga kaasa ei lähe . Muu maailm püüab kahjustada võõrast majandust ja oma majandust ja elanike heaolu kosutada ning soodustada.
jaansOfff
Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?
Kuigi energia tootmine ja võrguteenus löödi aastaid tagasi lahku, laekub võrguteenuse tulu EE-le. Nende aastaaruandes on ilusad pildid ringi jooksvatest lastest jms, aga palju tulu tõi põlevkivienergia, palju taastuvenergia ja palju võrguteenus, esimese hetkega silma ei hakanud.
https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ettevottest/aastaaruanne/pdf/EE_AA_2019.pdf
lk 68
Elektrilevi detailseid tulemusi näed nende endi aastaaruandes.
havoc
Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.
jaanshavoc
Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.
Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...
Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis. Kõigil ei saa ega pea kõike liike olema.
Päikese- ja tuulejaamade võimsust saab sel juhul kõvasti lisada.
Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis. Kõigil ei saa ega pea kõike liike olema.
Päikese- ja tuulejaamade võimsust saab sel juhul kõvasti lisada.
havocjaanshavoc
Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.
Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...
See mees võiks gloobuse osta:
Ta töötab ikkagi ka valguse pealt ja Eesti ei ole selles mõttes halvema koha peal kui Saksamaa.
Tal on õigus, Wikipeediast:
Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta ~3500 MJ päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m2. Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse. [8]
Samas tuleb möönda, et pilvkatte mõju pole siin vist arvestatud.
Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta ~3500 MJ päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m2. Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse. [8]
Samas tuleb möönda, et pilvkatte mõju pole siin vist arvestatud.
raulirhavocjaanshavoc
Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?
PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.
Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...
See mees võiks gloobuse osta:Ta töötab ikkagi ka valguse pealt ja Eesti ei ole selles mõttes halvema koha peal kui Saksamaa.
Päikesepaneelide kasutegur ja efektiivsus on külmade ilmade korral suurem, mis praktikas sisuliselt tasakaalustab laiuskraadi erinevuse.
Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas ca 910 kWh. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm aasta lõikes pilvisem kuskil 880 kWh aastas.
Üldiselt on päikesepaneelide tootlikkus/temperatuur puhul püütud minna seda teed, et nende aastane tootlikkus oleks rikkamates riikides (USA, EU, Jaapan) maksimaalne. Ehk millalgi hakatakse Aafrika-India-Austraalia jaoks eraldi kõrgematemperatuurilisi paneele tootma.
EU päikesepaneelide sobivuse kaart: https://www.researchgate.net/figure/Regional-distribution-of-the-average-suitability-levels-for-the-installation-of_fig2_283276092
EU päikesepaneelide sobivuse kaart: https://www.researchgate.net/figure/Regional-distribution-of-the-average-suitability-levels-for-the-installation-of_fig2_283276092