Minu elektripaketis oli eelmine kuu elektri hinnaks 0,112€/kWh, mis annab 250 kWh hinnaks 28€.
Antud teema sai alguse võrdlusest puiduküttega. Tee nüüd oma arvutus läbi küttepuu hindadega.
Kõrvalteemas käib diislite peedistamine iga viimase tahmaosakese pärast. Täitsa huvitav oleks mingit hinnangut näha, mitme diiselauto "saastenormi" suudab üks sütt ahju ajav majaomanik välja anda.
Kuidas kogu antud hinnavõrdlus seostub maja soojustamise või mittesoojustamisega?
Tallinnas oli juba 23 a. tagasi, kui ma oma esimest maja ehitama hakkasin, kivisöe kasutamine eramu kütteks välistatud. Kui Tartus mingi seltskond kivisöega kütab, siis pole ime, et sealne linnavalitsus tahkekütet ära keelata soovib. Tartus on kohati tahkekütet kasutavad lobudikud ja paneelikad lähestikku, lobudiku korsten paneelika kolmanda korruse tasemel - ühel raha kokkuhoidjal õnnestub rikkuda sadade inimeste tervist.
Tiheasustuse tahkekütjatel võiks riigi toel ahjude asemel soojuspumbad paigaldada, kui isegi el.autode ostmist toetatakse. Õ-õ soojuspump maksab alla 1k EUR, paigaldus tuleb lisaks. Aga paistab, et põhimure pole rahas - stagna pole kindlasti ainus oma liigi esindaja. Isegi, kui soojuspumba tasuta saaks, pole nõus ahjust loobuma. Kui soojuspump paigaldada, ahi maha lõhkuda ning omanik seejärel lahti päästa, ta ei hakka soojuspumpa kasutama, sest soojuspump liigniisutab toa õhku (stagna väide), kuivatab toa õhku (korstnapühkijate liidu arvamus) või teeb mõlemat samaaegselt, lisaks kiiritamisele. Tüüp pigem tarib kuskilt kasutatud malmahju, torkab tossutoru õhutusaknast välja ning kasutab tahkekütet edasi, kuna tal on aastate jooksul kivisöega hingeline lähedus tekkinud.
Tiheasustuse tahkekütjatel võiks riigi toel ahjude asemel soojuspumbad paigaldada, kui isegi el.autode ostmist toetatakse. Õ-õ soojuspump maksab alla 1k EUR, paigaldus tuleb lisaks. Aga paistab, et põhimure pole rahas - stagna pole kindlasti ainus oma liigi esindaja. Isegi, kui soojuspumba tasuta saaks, pole nõus ahjust loobuma. Kui soojuspump paigaldada, ahi maha lõhkuda ning omanik seejärel lahti päästa, ta ei hakka soojuspumpa kasutama, sest soojuspump liigniisutab toa õhku (stagna väide), kuivatab toa õhku (korstnapühkijate liidu arvamus) või teeb mõlemat samaaegselt, lisaks kiiritamisele. Tüüp pigem tarib kuskilt kasutatud malmahju, torkab tossutoru õhutusaknast välja ning kasutab tahkekütet edasi, kuna tal on aastate jooksul kivisöega hingeline lähedus tekkinud.
"jaans"
Kui Tartus mingi seltskond kivisöega kütab, siis pole ime, et sealne linnavalitsus tahkekütet ära keelata soovib. Tartus on kohati tahkekütet kasutavad lobudikud ja paneelikad lähestikku, lobudiku korsten paneelika kolmanda korruse tasemel - ühel raha kokkuhoidjal õnnestub rikkuda sadade inimeste tervist.
Tiheasustuse tahkekütjatel võiks riigi toel ahjude asemel soojuspumbad paigaldada, kui isegi el.autode ostmist toetatakse. Õ-õ soojuspump maksab alla 1k EUR, paigaldus tuleb lisaks. Aga paistab, et põhimure pole rahas -
Täiesti õige - põhimure pole rahas vaid kadalipus, mis tuleb läbida, et soojuspump KOV jaoks vähegi legaalselt paigaldada. Kuna tegemist on ehitise tehnosüsteemide üliolulise muutmisega, siis tuleb KOV-ile esitada ehitusteatis. Selle eelduseks on nõuetekohane projekt - asendiplaan, joonised, seletuskiri, tuleohutuse seletuskiri (päästemeeskonna juurdepääs, lähim veevõtukoht jne.) Olles ise selle just läbi teinud, saan aru, miks ehitusega seotud foorumites soovitatakse pump vaikselt ise ära paigaldada. Näide reaalelust: ehitusteatis tagastatakse peale nädalast menetlemist ainsa olulise sisulise puudusega: ehitise nimetus "eramu" ehitusteatisel nimetada ümber "üksikelamuks"
Nautige: https://tartu.ee/et/ohksoojuspumba-paigaldamine
Arutelu on taandunud küsimusele, kas olla rikas ja haige või vaene ja terve. Minu arust võiks igas normaalses kodus olla nii mugavusküte (nt. soojuspump) JA traditsiooniline haluküte. Rohepesulased võivad ju ulgudes juukseid katkuda, aga minule lihtsalt meeldib vahel elus tuli. Soojuspumba undamise asemel kaminas praksuvad halud teevad lisaks toale ka hinge soojaks. Haluküttekerise pehme leil on midagi sootuks muud, kui elektrikerise steriilne kärsakas. Maja pole mitte ainult "inimese eluspüsimisfunktsioone toetav masin" vaid ka kodumiljöö looja.
Ka rahaliselt on täiesti mõistlik lahendus, kus mugavusküte on veidi alakalibreeritud, katmaks hoone soojusvajadust punktini, kus välitemperatuur langeb alla -15C. See peaks eesti kliimas katma julgelt 95% kütteperioodi ajast. Sealt edasi langeb pumpade COP nkn juba alla 2-e ja ongi mõistlik kaminahjuga natuke tagant aidata. Lisaks tuleb elamist planeerides arvestada ka eesti nõukaajast pärinevate õhuliinide-põhise elektrivõrguga, kus iga veidi tugevam tuulekene tuhandete majapidamiste aknad pimedaks teeb. Mõtle kui mõnus - sel ajal kui naaber jopega toas kössitab ja juurdleb, kas enne tuleb elekter tagasi, kui külm torud lõhki lööb, istud sina soojas toas ja kuulad Sõpruse Puiesteed:
"Talv on sadanud lumega maha
rea järel rida raamatut loed
sadu ainult on akende taga
kaminas tuli ja õues on lumi"
Ka rahaliselt on täiesti mõistlik lahendus, kus mugavusküte on veidi alakalibreeritud, katmaks hoone soojusvajadust punktini, kus välitemperatuur langeb alla -15C. See peaks eesti kliimas katma julgelt 95% kütteperioodi ajast. Sealt edasi langeb pumpade COP nkn juba alla 2-e ja ongi mõistlik kaminahjuga natuke tagant aidata. Lisaks tuleb elamist planeerides arvestada ka eesti nõukaajast pärinevate õhuliinide-põhise elektrivõrguga, kus iga veidi tugevam tuulekene tuhandete majapidamiste aknad pimedaks teeb. Mõtle kui mõnus - sel ajal kui naaber jopega toas kössitab ja juurdleb, kas enne tuleb elekter tagasi, kui külm torud lõhki lööb, istud sina soojas toas ja kuulad Sõpruse Puiesteed:
"Talv on sadanud lumega maha
rea järel rida raamatut loed
sadu ainult on akende taga
kaminas tuli ja õues on lumi"
Maakohtades, kus elekter ära käib, polegi tahkeküte probleemiks. Õhu kvaliteeti need hõredad suitsud ei riku ja sageli on saadaval tuulemurdu, mis muidu maha mädanema jääks või tuleks lõkkes ära põletada.
Tahaks pimekatset teha, kas haluküttekerise fännid suudavad kindlaks teha, on kerisekivid kuumaks köetud halgude või elektriga, aga see katse kukuks vist läbi - haluküttega saunas on spetsiifilist kärsaka lõhna tunda.
Tahaks pimekatset teha, kas haluküttekerise fännid suudavad kindlaks teha, on kerisekivid kuumaks köetud halgude või elektriga, aga see katse kukuks vist läbi - haluküttega saunas on spetsiifilist kärsaka lõhna tunda.
Kui keegi tahab oma vana elamut renoveerida, siis Kredex pakub toetust. Nii soojustamisele kui küttesüsteemi väljavahetusele.
https://kredex.ee/et/majaduueks
Majade täiendavast soojustamisest rääkis ka Kadri Simson Brüsselis, seega võib arvata et seda toetust jagatakse pikemalt.
https://kredex.ee/et/majaduueks
Majade täiendavast soojustamisest rääkis ka Kadri Simson Brüsselis, seega võib arvata et seda toetust jagatakse pikemalt.
"jaans"
Tahaks pimekatset teha, kas haluküttekerise fännid suudavad kindlaks teha, on kerisekivid kuumaks köetud halgude või elektriga, aga see katse kukuks vist läbi - haluküttega saunas on spetsiifilist kärsaka lõhna tunda.
Oleneb kerise ehitusest. Mul on kodus puudega köetav keris kus kerisekivid ei puutu üldse kokku lahtise tulega.
Kerisekivid puutuvad lahtise tulega kokku ainult suitsusaunas. Neid tänapäeval vist enam ei ehitata, kuigi vanad veel töötavad ja seal on päris mõnusad lõhnad. Tavaline tänapäevane puudega saun on ka mõnus, nii leht- kui okaspuud eritavad aroome, sauna eesruumis muidugi rohkem. Elektrikerise puhul pead leilivette mingeid õlisid valama kui naturaalne lavalaudade lepa lõhn üle viskab. Mitte et see rohepesu teemaga kuidagi seostuks.
"marker"
Minu elektripaketis oli eelmine kuu elektri hinnaks 0,112€/kWh, mis annab 250 kWh hinnaks 28€.
Antud teema sai alguse võrdlusest puiduküttega. Tee nüüd oma arvutus läbi küttepuu hindadega.
Kõrvalteemas käib diislite peedistamine iga viimase tahmaosakese pärast. Täitsa huvitav oleks mingit hinnangut näha, mitme diiselauto "saastenormi" suudab üks sütt ahju ajav majaomanik välja anda.
Kuidas kogu antud hinnavõrdlus seostub maja soojustamise või mittesoojustamisega?
seda sai just kirjutatud .Kui soojuspump lülitada olemasolevasse keskküttesüsteemi majal, mis on täiendavalt soojustamata , siis peab küttevesi olema külmade talveilmadega liiga kuum, et see pump saaks töötada maksimaalse efektiivsusega COP 4 näiteks .Kui küttevee temperatuur on aga näiteks vaid 40 kraadi, siis jääb maja külmaks, sest radikad on vaevalt leiged .
https://www.bestair.ee/toode/ohk-vesi-soojuspumbad/kit-wc09h3e8/
Siin pole muud võimalust kui et maja küttesüsteem põhjalikult ümber ehitada, panna näiteks põrandaküte või keerata radikatele hulga ribisid juurde ja loomulikult uus soojustus ja ventilatsioon majale,sest lihtsalt palju kivivilla seintele lisada teeb ruumid liiga niiskeks ja lähevad hallitama .
ja miks ma peaks puiduga kütma ? Hakata mingite pelletitega jantima , eraldi pelletikatel osta ja paigaldada ? Miks ma peaks seda tegema ? Tänan, ei . Senikaua kui on lubatud kütta söega, ma loomulikult kütan söega. Samamoodi nagu diiselautode, busside ja rekkade ning diiselrongide omanikud sõidavad seni selle jõuallikaga, mis neil on . Senikaua kui on lubatud diiselmootoriga sõita ,sõidetakse sellega .
See on vahest väga naljakas, kuidas jõutakse kiirelt suurte teemade juurest väikeste marginaalsete teemadeni ja põhiline foorumi aur lastakse välja väikeste teemade peal liugu lastes.
Eestis süsinikuerituses mängivad põhilist rolli transport ning hoonete kütmine.
Hoonete kütmise valdkonnas mängivad põhirolli tööstushoonete, kontorimajade ning korterelamute kütmine fossiilsete kütustega (või puiduga, briketiga). Tähelepanu tuleks pöörata neile, just need tuleks viia üle odavale elektriküttele, kus elektrit toodab tuumajaam.
See, kas maainimesed kütavad oma talumaja või individuaalelamut puiduga, kivisöega, gaasiga, ei puhu süsinikueraldiste juures üldse pilli, sest nende osakaal on niivõrd väike. Seda enam ei tohiks mingit rolli mängida see, millega keegi oma sauna kütab või kas keegi kaminasse tuld teeb. Tiheasustusega individuaalelamute piirkondi saab ju samuti liigitada pigem nagu kortermajade piirkonna alla.
Jah, oluline teema on see, kui vanade kortemaja ahjude suits lämmatab linnakeskkonda, aga see on siiski teine probleem kui kliima sooajenemine.
Eestis süsinikuerituses mängivad põhilist rolli transport ning hoonete kütmine.
Hoonete kütmise valdkonnas mängivad põhirolli tööstushoonete, kontorimajade ning korterelamute kütmine fossiilsete kütustega (või puiduga, briketiga). Tähelepanu tuleks pöörata neile, just need tuleks viia üle odavale elektriküttele, kus elektrit toodab tuumajaam.
See, kas maainimesed kütavad oma talumaja või individuaalelamut puiduga, kivisöega, gaasiga, ei puhu süsinikueraldiste juures üldse pilli, sest nende osakaal on niivõrd väike. Seda enam ei tohiks mingit rolli mängida see, millega keegi oma sauna kütab või kas keegi kaminasse tuld teeb. Tiheasustusega individuaalelamute piirkondi saab ju samuti liigitada pigem nagu kortermajade piirkonna alla.
Jah, oluline teema on see, kui vanade kortemaja ahjude suits lämmatab linnakeskkonda, aga see on siiski teine probleem kui kliima sooajenemine.
"jaans"
Tahaks pimekatset teha, kas haluküttekerise fännid suudavad kindlaks teha, on kerisekivid kuumaks köetud halgude või elektriga, aga see katse kukuks vist läbi - haluküttega saunas on spetsiifilist kärsaka lõhna tunda.
Ah ära hakka… Elektrikerise küttetennid põletavad ruumist kogu hapniku ja neist eraldub positiivse laenguga katioone. Tulemus mõjub selliselt, et mõnusa leilivõtmise asemel ahmid tulele unustatud panni järgi lehkavas ruumis õhku. Seda protsessi nimetatakse grillimiseks, mitte saunaskäiguks.
"stagna"
seda sai just kirjutatud .Kui soojuspump lülitada olemasolevasse keskküttesüsteemi majal, mis on täiendavalt soojustamata , siis peab küttevesi olema külmade talveilmadega liiga kuum, et see pump saaks töötada maksimaalse efektiivsusega COP 4 näiteks .Kui küttevee temperatuur on aga näiteks vaid 40 kraadi, siis jääb maja külmaks, sest radikad on vaevalt leiged .
https://www.bestair.ee/toode/ohk-vesi-soojuspumbad/kit-wc09h3e8/
Sinu enda toodud lingilt -> Max pealevoolutemperatuur 60 ˚C
Tehakse juba ka 65C pealevooluga pumpasid. (Reaalselt "kütad" oma radikaid > 65C veega???)
Loomulikult võib olla üksikud piirjuhtumeid, kus soojuspumbaga asendamine on keeruline. Kui aga arvutada toodatud soojuse omahinda, siis soojuspumbast odavamat varianti eriti ei leia.
"PeaLiK"
Ka rahaliselt on täiesti mõistlik lahendus, kus mugavusküte on veidi alakalibreeritud, katmaks hoone soojusvajadust punktini, kus välitemperatuur langeb alla -15C. See peaks eesti kliimas katma julgelt 95% kütteperioodi ajast. Sealt edasi langeb pumpade COP nkn juba alla 2-e ja ongi mõistlik kaminahjuga natuke tagant aidata. Lisaks tuleb elamist planeerides arvestada ka eesti nõukaajast pärinevate õhuliinide-põhise elektrivõrguga, kus iga veidi tugevam tuulekene tuhandete majapidamiste aknad pimedaks teeb. Mõtle kui mõnus - sel ajal kui naaber jopega toas kössitab ja juurdleb, kas enne tuleb elekter tagasi, kui külm torud lõhki lööb, istud sina soojas toas ja kuulad Sõpruse Puiesteed:
Jah,varuvariant peab igal juhul jääma.Mina olen veel õnnelik, elan Tartus, mul on kõige pikem elektrikatkestus olnud mingi 8 tundi. Kuid paljudes Eesti piirkondades on suure tormi järel elekter ära mitu päeva ja rekordid ilmselt küünivad lausa nädala kanti . No talvel nädal kütmata hoones elada ei ole küll mingi mõnus asi isegi kui torusid veel lõhki ei löö .Mingeid hädalahendusi on võimalik leiutada : gaasiballoon ja portatiivne gaasipliit,mida vedada toast tuppa ,kuid parem kui saad katla alla ikkagi tule teha ja terve maja soojaks kütta ning elada nagu valge inimene, ehkki kontkaktist särtsu veel ei tule .
Enamik tahke-küttel ja radikatega lahendusi eeldab ikka vähemalt tsirkulatsioonipumpa, Kui sellist lahendust kindlustada nädalase voolukatkestuse vastu 1kW genekaga, siis võid ju soetada ka 2kW geneka ja saad elada katkestuse üle "valge inimese kombel" ja kasutades kõiki oma tavapäraseid elektritarbijaid.
"marker""stagna"
seda sai just kirjutatud .Kui soojuspump lülitada olemasolevasse keskküttesüsteemi majal, mis on täiendavalt soojustamata , siis peab küttevesi olema külmade talveilmadega liiga kuum, et see pump saaks töötada maksimaalse efektiivsusega COP 4 näiteks .Kui küttevee temperatuur on aga näiteks vaid 40 kraadi, siis jääb maja külmaks, sest radikad on vaevalt leiged .
https://www.bestair.ee/toode/ohk-vesi-soojuspumbad/kit-wc09h3e8/
Sinu enda toodud lingilt -> Max pealevoolutemperatuur 60 ˚C
Tehakse juba ka 65C pealevooluga pumpasid. (Reaalselt "kütad" oma radikaid > 65C veega???)
Loomulikult võib olla üksikud piirjuhtumeid, kus soojuspumbaga asendamine on keeruline. Kui aga arvutada toodatud soojuse omahinda, siis soojuspumbast odavamat varianti eriti ei leia.
kle võib olla sina saad kütta maja nii, et sellele kuluva raha hulka ei arvesta.Mina pean arvestama ja 60-kraadise küttevee soojuspumba COP on palju väiksem kui 4, mida nad lubavad 35-40 kraadise küttevee puhul .See tähendab kWh soojuse tootmiseks läheb rohkem elektrit, mis tähendab,et läheb ka rohkem raha .
Ma olen neid asju arutanud ja konsulteerinud spetsialistidega ja kõik ütlesid nagu ühest suust :kui tahad oma nõukaaaegset maja kütta soojuspumbaga, siis tuleb enne maja põhjalikult renoveerida,uus soojustus ,uus küttesüsteem ja uus ventilatsioon. Ilma selleta pole mõtet .
"marker"
Sinu enda toodud lingilt -> Max pealevoolutemperatuur 60 ˚C
Tehakse juba ka 65C pealevooluga pumpasid. (Reaalselt "kütad" oma radikaid > 65C veega???)
Loomulikult võib olla üksikud piirjuhtumeid, kus soojuspumbaga asendamine on keeruline. Kui aga arvutada toodatud soojuse omahinda, siis soojuspumbast odavamat varianti eriti ei leia.
Soojustamata majas peavad radikad talvel päris kuumad olema jah. Nii õhk-vesi kui maaküttepumpade puhul sobib oluliselt paremini vesipõrandaküte, seal on pindala märksa suurem ja pealevoolutemperatuur võib vabalt ka alla 40 kraadi jääda. Probleemiks on siin kahjuks see, et vanadel majadel pole põrand altpoolt (piisavalt) soojustatud, mistõttu lisasoojustamine tõstaks põrandat lisaks küttekontuurile veelgi enam ja see tõstab põranda juba ukse lävepakust kõrgemale, ehk siis ka siseuksed tuleks ringi teha. Stagnal on siin paraku täiesti õigus, korralik renoveerimine tuleks teha koos seinte soojustamisega ja see maksab mitte vähe. Kuigi jah, Kredex annab toetust osaliselt.
Mina küll tean paljusid kellel on oma majas vana radikatega küttesüsteem ja kus vesi ringleb ilma igasuguse pumbata ja muu vajaduseta elektri järele. Samuti olen aga näinud maju, kus majas soojuse laiali levitamiseks kasutatakse kalorifeeri.
Uuemad katlad jah, eeldavad elektri olemasolu.
Uuemad katlad jah, eeldavad elektri olemasolu.
No pole mul mingit tsirkulatsioonipumpa ja ei ole vajagi . On paisupaak üleval pööningul ja akumulatsioonipaak 1.korrusel . Soojal veel teatavasti on omadus üles tõusta ja radiaatorites jahenedes tagasivoolu toru kaudu jälle alla katlasse laskuda .Kui katla all tuld enam pole,asub tsirkuleerima akumulatsioonipaagis asuv kuum vesi ,mis kütab ruume veel palju tunde pärast seda kui tuli on katla alt ära . See küttevesi tsirkuleerib ise väga hästi seni kuni kogu süsteemis on vesi ära jahtunud
Ringleb jah, aga korraga ei tohi palju kivisütt/puitu ahju ajada, keema läheb. Eriti kui sul radikad katlakivi täis juba.
"marker"
Enamik tahke-küttel ja radikatega lahendusi eeldab ikka vähemalt tsirkulatsioonipumpa, Kui sellist lahendust kindlustada nädalase voolukatkestuse vastu 1kW genekaga, siis võid ju soetada ka 2kW geneka ja saad elada katkestuse üle "valge inimese kombel" ja kasutades kõiki oma tavapäraseid elektritarbijaid.
2kW genekas kõlbab telefoni aku laadimiseks. Tavaline keskmine veekeedukann on juba 2400W. Sinna otsa pane veel kaevupump, tarbeveeboilerid, elektripliit jms. tavapärased tarbijad.
800 l/h tootlikkusega tsirkulatsioonipumba maksimaalne võimsus on ca 7W. Genekat selle pärast käimas hoida pole just mõistlik. Autoaku + inverter toidab vajadusel ilusti ära.