"kindsigo" Ringleb jah, aga korraga ei tohi palju kivisütt/puitu ahju ajada, keema läheb. Eriti kui sul radikad katlakivi täis juba.
Ma olen kohanud maju kus radikates ringleb masuut, mitte vesi. Aga katlakivi ei teki, kui sa just igapäevaselt radikates vett ei vaheta. Lisaks saab katlakivi välja pesta.
"kindsigo" Ringleb jah, aga korraga ei tohi palju kivisütt/puitu ahju ajada, keema läheb. Eriti kui sul radikad katlakivi täis juba.
stagna kirjeldatud akupaagiga süsteem väldib vee ülekuumenemise.
Põrandaküte pumbata ei toimi.
ttrust, kust pärineb teave, et tuumajaama energia on odav? Odavam, kui päikeseenergia, tuuleenergia või biomassi kombienergia. Nõuka aegsetes õpikutes räägiti küll tuumaenergia odavast hinnast, kuid aeg on vahepeal edasi läinud.
Kui vool läheks nädalaks ära, siis ka paneelmajade pumbad seisaksid - keskküte ei töötaks. Elektriga ka kütta ei saaks. Tihti viimase paarikümne aasta jooksul Eestis sellist olukorda olnud on?
Mul omal on õhk-vesi soojuspump, aga tarbevesi soojendatakse otseelektriga - kokkuvõttes on nii tiba soodsam ja tiba mugavam.
"stagna" kle võib olla sina saad kütta maja nii, et sellele kuluva raha hulka ei arvesta.Mina pean arvestama ja 60-kraadise küttevee soojuspumba COP on palju väiksem kui 4, mida nad lubavad 35-40 kraadise küttevee puhul .See tähendab kWh soojuse tootmiseks läheb rohkem elektrit, mis tähendab,et läheb ka rohkem raha .
Ega see jutt ei olnudki sinu ümber veenmiseks. "Tavaline inimene" sai ehk enadale arusaama, et puukütte asemel soojuspumba kasutamist tasub tõsiselt kaaluda. Ja esmase lahendusena on soojuspump üldjuhul kõige soodsam.
"marker" Ega see jutt ei olnudki sinu ümber veenmiseks. "Tavaline inimene" sai ehk enadale arusaama, et puukütte asemel soojuspumba kasutamist tasub tõsiselt kaaluda. Ja esmase lahendusena on soojuspump üldjuhul kõige soodsam.
Õhk-õhk soojuspumpa kiputakse vanadele majadele esmajärjekorras panema. Märksa odavam, kuigi neid tuleks siis eramaja puhul panna mitu tk, sest sundventilatsiooni väljaehitamine vanadel majadel võib osutuda liiga keerukaks või kalliks ja ühega ei küta ühtlaselt ära. Puuküte võib jääda täiendavaks kütteks miinuskraadide puhul. Kuigi neid on meil viimasel ajal harva.
pole see enne keema läinud ega lähe ka tulevikus.Katlal on muuseas ka termomeeter peal, sellele tuleb ikka pilk peale visata .Mis puutub katlakivisse,siis seda tekib väga vähe kui on suletud süsteem ,milles ringleb kogu aeg sama vesi ja uut vett ei anta peale . Ma tean inimesi,kes oma maja kesküttesüsteemi on koguni pannud pehme vihmavee, kuid mina pole viitsinud sellega jantida .
"jaans" ttrust, kust pärineb teave, et tuumajaama energia on odav? Odavam, kui päikeseenergia, tuuleenergia või biomassi kombienergia. Nõuka aegsetes õpikutes räägiti küll tuumaenergia odavast hinnast, kuid aeg on vahepeal edasi läinud.
Kas Valgevene tuumajaam hakkab tootma või Sosnovõi Bori tuumajaama uus reaktor juba toodab ülemäära kallist tuumaelektrit?
"stagna" pole see enne keema läinud ega lähe ka tulevikus.Katlal on muuseas ka termomeeter peal, sellele tuleb ikka pilk peale visata .Mis puutub katlakivisse,siis seda tekib väga vähe kui on suletud süsteem ,milles ringleb kogu aeg sama vesi ja uut vett ei anta peale . Ma tean inimesi,kes oma maja kesküttesüsteemi on koguni pannud pehme vihmavee, kuid mina pole viitsinud sellega jantida .
Kui omal ajal masuudiga katelt kütsin, siis läks asi küll vahest harva keema.
Õhk-õhk soojuspumpa kiputakse vanadele majadele esmajärjekorras panema. Märksa odavam, kuigi neid tuleks siis eramaja puhul panna mitu tk, sest sundventilatsiooni väljaehitamine vanadel majadel võib osutuda liiga keerukaks või kalliks ja ühega ei küta ühtlaselt ära. Puuküte võib jääda täiendavaks kütteks miinuskraadide puhul. Kuigi neid on meil viimasel ajal harva.
Ma nägin lahendust, kus lisaks õ-õ pumbale pandi "otsa-tubadesse" väikeseid 300w-400w elektriradikaid. Selliseid, millel sai digitaalselt käivitumistemperatuuri panna.
"marker" jaans, milles see tarbevee otseelektriga soojendamise eelis seisneb?
Soojuspumba kasutegur sõltub keskkondade temperatuurivahest ja on seda suurem, mida madalam on soojuskandja temperatuur (ideaalis +30-35C). Tarbevesi võiks aga olla vähemalt +55C. Vastasel juhul tuleb ajada tarbevee akumulatsioonimaht arutult suureks, et kogu pere duši all saaks ära käia. Seega pole mõtet küttesüsteemi efektiivsust ohverdada tarbevee huvides ning kaht paralleelset soojuspumba süsteemi eraldi otstarveteks on samuti jabur pidada. Lisaks kukub +55C tarbevett miinuskraadidega tootes soojuspumba kasutegur juba olematuks. Kõige mõistlikum on seega boilerisse minev vesi küttesüsteemiga eelsoojendada ning seejärel kütta lõpptemperatuurile otseelektriga.
"kindsigo" Soojustamata majas peavad radikad talvel päris kuumad olema jah. Nii õhk-vesi kui maaküttepumpade puhul sobib oluliselt paremini vesipõrandaküte, seal on pindala märksa suurem ja pealevoolutemperatuur võib vabalt ka alla 40 kraadi jääda. .
Mina paneks isegi "stagna-majja" õ-õ pumba juurde. (kui ta just väga "harali" tubadega ei ole. -See ei ole eriti kallis. -Plusskraadide ja kerge miinuse korral võiks sellest piisata (sellist ilma on Eestis palju) -Tekib võimalus maja talvel veidi pikemaks ajaks "omaette jätta". Kasvõi kuhugile soojale maale suts teha. -Suvel kuumaga on võimalik elamist jahedamaks saada.
"marker" jaans, milles see tarbevee otseelektriga soojendamise eelis seisneb?
Soojuspumba COP on seda kõrgem, mida väiksem on välistemperatuuri ja väljuva vee (õ-õ pumba puhul väljuva õhu) temperatuuride vahe. See on nii termodünaamika seadustes, kui soojuspumpade andmelehtedel kirjas. Põrandakütte puhul piisab kergete külmakraadide puhul 30C temperatuuriga ringlevast veest, tarbevesi peaks mikrofloora vältimiseks 55C olema. Kuna tarbevett ei kulu meil palju, on võit küttekuludelt suurem, kui kaotus tarbevee soojendamise kuludelt. Neil, kes suure perega igal õhtul 1haaval vannis käivad on tõenäoliselt kasulikum ka tarbevett soojuspumbaga soojendada. On veel võimalus tarbevett vaid suvel soojuspumbaga soojendada, aga soojuspumba tarbevee boiler koos ühendamiseks vajaliku kraamiga maksab ligi 1000 EUR. Meil kulub tarbevee soojendamisele suvekuudel sedavõrd vähe raha, et tasuvusaeg tuleks pikk.
Õhk-vesi küttesüsteemi puhul on otseelektriga tarbevee kütmine mõistlik jah, samas oma maaküttesüsteemi pealt näen, et maakütte puhul tasub ikka sooja vett maaküttega teha. Kulub vähem elektrit ja maa sees on alati plusskraadid ka, efektiivsus ei lange nii palju.
On kaks teemat, mille peale siinne maskuliinne seltskond, sõltumata maailmavaatest, käima ennast tõmbab ja kõikeunustavalt amokki jooksma hakkab: autod ja küttesüsteemid. Ma nimetan neid teemasid kokkuvõtvalt karbussinduseks.
meie kohalik elektrivõrk ei peaks seda koormust ilmselt vastu. Ja vaevalt ka eelmistel kümnenditel ehitatud majades majasisesed elektrisüsteemid seda suudaks teha.
Utilitas kasutab igatahes aina rohkem puiduhaket ,mis praegu veel CO2 trahvide alla ei käi nii et ei ole ka suurt EU poolset survet taolisteks järskudeks muutusteks ja kaugkütte kaotamiseks
"mykoloog" On kaks teemat, mille peale siinne maskuliinne seltskond, sõltumata maailmavaatest, käima ennast tõmbab ja kõikeunustavalt amokki jooksma hakkab: autod ja küttesüsteemid. Ma nimetan neid teemasid kokkuvõtvalt karbussinduseks.
Kipub igavaks minema või? Kui kohe "silma siniseks ei lööda" või maailmavaatelisi sildikesi külge ei saa?
"mykoloog" On kaks teemat, mille peale siinne maskuliinne seltskond, sõltumata maailmavaatest, käima ennast tõmbab ja kõikeunustavalt amokki jooksma hakkab: autod ja küttesüsteemid. Ma nimetan neid teemasid kokkuvõtvalt karbussinduseks.
Kipub igavaks minema või? Kui kohe "silma siniseks ei lööda" või maailmavaatelisi sildikesi külge ei saa?
Üldse mitte, püüan lihtsalt aru saada inimestest, keda need teemad köidavad, ütlen ausalt, et mind ennast mitte.