"havoc"
"siimos"
ER tariif 110kV pingel: päev 14,08/ öö 7,63 EUR/MWh
ER tariif 330kV pingel: 4,8 EUR/MWh
Taastuvenergia tasu: 11,3 EUR/MWh.
S.t suurtarbijale moodustab taastuvenergia tasu 70% võrguteenuse tariifist. Hindadele lisandub aktsiis.
Kui sul on põlevkivielektri tootmine doteeritud, siis võetakse puudujääk siirdehindade ja maksudega. Põhivõrgu tariifid, ülekandevõrgu tariifid, taastuvenergia tasud, aktsiisid, käibemaks ja tasud jooksevad päeva lõpus ühte rahakotti. Pole mõtet luua illusiooni, et sa saad põlevkivielektrit osta soodsa hinnaga, kui reaalne hind seda ei ole. Millise maksuga see raha kogutakse, ei oma tähtsust, tasuta lõunaid ei ole.
Ja seetõttu tuleb lasnamäe korteri tariifide osakaaludega argumenteerida suurtarbijate Eestisse investeerimisest loobumist?
Ja veel krod palun selgitust demagoogilisele väidele, et põlevkivienergeetikat doteeritakse?
Minu argument on, taastuvenergiatasu komponent ei oma määravat tähtsust rahvusvaheliste suurtarbijate investeeringute meelitamisel, sa võid joonistada neid osakaale nagu soovid, sisulist mõtet sellel ei ole. Määravat tähtsust omab põlevkivienergia suur osakaal. Eestist hoitakse tänu põlevkivienergeetikale eemale nagu pidalitõbisest, huvi tunnevad ainult suure negatiivse keskonnamõjuga ettevõtmised, mis mujal riikides kasutuslubasid ei saa. See on üldse omaette teema, kui paljudest investeeringutest on Eesti tänu põlevkivienergeetikale ilma jäänud.
Mis puudutab põlevkivienergeetika doteerimist, seda teemat on siin foorumis juba lahatud vähemalt 10 korda. Seal on kolm peamist komponenti. Esiteks kapitalikulu ja investeeringud, mida tehakse otseselt või kaudselt maksumaksja rahadega. Auvere elektrijaama ehitus 610 milj €, see investeering tehti teades EU energiastrateegiat, ehk siis pole lootustki, et põlevkivielektri müük selle raha tagasi tooks. Lisaks õlitehase ehitus, põlevkivikatelde renoveerimine ja hooldus, neid rahasid näeb omanik/riik/maksumaksja samapalju nagu oma kõrvu.
Teine oluline koht on ressursitasud. Kui kõik Eestis loodusvarasid ja ressursse kasutavad ettevõtted maksavad ressursitasusid, siis Eesti suurimale ressursside kasutajale ja suurima keskonnamõjudega tööstusharule, põlevkivitööstusele on tehtud erandid ja soodustused, mis omakorda ei soosi loodusvarade säästlikku kasutust. Sisuliselt jääb riigil saamata suurel määral tulu, ressursse kasutatakse ebaefektiivselt, riigikontroll on juba seda teemat põhjalikult lahanud.
Kolmandaks keskkonna-, tervise- ja sotsiaalmajanduslik mõju, see laga, mis kogu sellest tööstusest järele jääb, jäetakse lihtsalt niisama ja seda kogukahju ei korvata. Rikutud maa, õhk ja põhjavesi. Tüüpiline näide on põlevkivituhk, mis lihtsalt arvati ohtlike jäätmete hulgast välja. Nüüd on võimalik seda laga mööda Eestit laiali vedada, matta koos aherainega teedesse ja Rail-Baltica trassi, seda kõike taaskasutuse nime all. Kogu see materjal on vähekvaliteetne, töötlemine ja transport kulukas, keskkonnamõju on ettearvamatu ja tulemust ja lagunevaid infrastruktuuriobjekte näeme alles aastakümnete pärast.
Nüüd kui lahti võtta Eesti energia 2019 majandusaasta aruanne.
Olukorras, kus elektri keskmised turuhinnad olid aasta varasemaga
võrreldes madalamad ja CO2 heitmekvoodi hind kõrgem, vähendasime
põlevkivist toodetud elektri mahtu Eestis asuvates suurenergeetika
tootmisüksustes ligi kaks korda.
Elektrihinnad on enamjaolt langenud
Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihedalt
ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka mitmed
tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks nii veetase Norra hüdroelektrijaamades
kui ka Taani tuuleolud.
Naftatoodete maailmaturu hinnad
langesid võrreldes eelneva aastaga
CO2 heitmekvootide hinnad kasvasid
ligi poole võrra
CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõletusel
toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja suurema CO2
intensiivsusega tootmisseadmete puhul.
Möödunud aastal pidime kiiresti kohanema uute turuoludega.
Ümberkorraldused, eelkõige suurenergeetikas, tõid 2019. aastal kaasa
töökohtade vähendamise 743 võrra.
2019. aasta elektri segmendi tulemus sisaldab kasumit kasvuhoonegaaside
emissioonikvootide müügist. Eesti Energia tootis 2019. aastal
põlevkivielektrijaamades 38% vähem elektrienergiat kui planeeritud.
Seoses toodangumahtude vähenemisega müüsime tootmiseks planeeritud
emissioonikvoote, millelt teenisime kasumit 49,8 mln eurot.
Põlevkivijaamad olid pidevalt avariiremondis, 2019 ei olnud "suurenergeetikas" head ajad, 2020 tuleb veel hullem?
