Ma arvan, et tuleb teha Uuringuid.
4 Likes
nagu ma ütlesin need juba on homsed mured, järgmised valitsused jne. vahepeal preili Laur muutub väga emotsionaalseks ja kogub hääli murelikelt kodanikelt.
aga nagu siin arutelus välja tuli, siis jagub rail baltica ümber kõiksugu tegevust, kõiksugu tegelastele. ja kui raha pöörleb, on ta siis toetus, dotatsioon, laen või higi siis paisub me püha SKT.
riigilaen on emotsionaalne teema valijatele, kus kohusetundlik kodanik tunneb, et miski rõhub ta hingele. aga poliitikule on see lihtsalt võõras raha, kauge mure. ja kui mõni poliitik mõtleb isegi kärpimisele või võla vähendamisele, siis pööbel seda tegelt ei mõista. ja ilmselt ka meiegi “võla vähendajad” vaatavad, mis toimub soomes.
1 Like
Minu jaoks on selles Made meenutuste artilis 2 täiesti teadmata fakti kuigi jälgisin tollal tähelepanelikult ja elasin kaasa kõigele mis toimus.
- üllatus. Siim Kallas ei olnudki tegelikult üks IME autoritest. Edgar Savisaar kutsus Siimu allkirja andma alles siis kui soovis seda avaldada Rahva Hääles kus Siim oli asetoimetaja. Ja Siim lisasa tekstile ainult ühe perestroikat ülistava sisutühja, kuid konjunktuurse lõigu. Kui Rahva Hääl siiski ei avaldanud artiklit siis läks Savisaar sellega Edasisse kus Kadastik oli julgem ja avaldas.
Tegelikult on siin artiklis lahti rääkimata see, miks Savisaar kiirustas IME avaldamisega ajakirjanduses. Nimelt töötas paralleelselt TA Majanduse instituudis ka Rein Otsasoni töörühm sarnase ettepanekuga. Otsasoni rühmas olid veelgi radikaalsemad ettepanekud, nimelt oma rahale üleminek mida Savisaare ettepanekutes ei olnud. Savisaar tundis Otsasonis konkurenti oma egole. Hiljem sigi see saatuslikuks Otsasonile kui Savisaar sai valitsusjuhiks ja Otsason kõrvaldati Eesti Panga presidendi ametikohalt. Otsason oli siiski juba jõudnud käivitada Eesti kroonide ettevalmistused ja 1 ja 2 kroonistel olid ka vceel tema allkirjad, edaspidi juba Siimu allkirjad. Nimelt Savisaare idee oli algselt KORU ehk konverteeritav rubla eesti jaoks ja hiljem soovis lihtsalt rubladele templid peale lüüa nagu Lätis tehti algul. Aga kuna Otsasonil oli juba Eesti krooni trükkimine käivitatud siis läks sellega edasi ka Siim. Siim on tegelikult koguaeg tõusnud Savisaare poolse toetusega.
Seda ma teadsin, et Mikk Titma ei olnud autor vaid ka kutsuti allkirjastama, et oleks rohkem allkirju.
- ülatus. Ei teadnud , et Marju Lauristin ei julgenud allkirja anda ja viitas varasemale 40 kirja järgsetele represseerimistele. No see on küll pauk minu silmis. Hiljem Rahvarinde tegemise ajal oli ta ikka väga sõnakas ja igalpool eesrinnas ja sai Rahvarinde aseesimeheks. Ilmselt siis nägi, et IME meestega ei juhtunudki midagi
4 Likes
Kuidas on võimalik, et see tegelane on ikka veel Reformierakonna esimees ja peaminister? Ja valdav osa reformierakondlasi noogutab heakskiitvalt kaasa?
Hasartmängumaksu määra järkjärgulise languse positiivse mõju vältimatu eeldus on see, et läbiviidav langus on stabiilne ning ajas püsiv. Nüüdseks on vast ka kõige naiivsem operaator aru saanud, et Eesti 2027.a. maksumäär on etteennustamatu. Pole ime, et positiivne efekt puudub…
1 Like
kas siin hoopis lõhnab selle järgi, et on vaja konflikt leida ja gruz200 lendab üle parda?
Vaevalt et E200 päris üle parda visatakse, pigem üritatakse lihtsalt survestada, et eelarve tuleks selline nagu Reform tahab. Aga jah, kokkuvõttes on see valitsuselt järjekordne “kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole” poliitika, täpselt samasugune sihitu tõmblemine nagu laste pealt tulumaksusoodustuse kaotamine, et siis autoomanikest lapsevanematele uus soodustus teha, ettevõtete tulumaksu kehtestamine ja kohe kaotamine, tulumaksumäära tõstmine ja siis selle tühistamine jne.
Pikk plaan tõesti.
3 Likes
Naiivne oled pigem sina. Ega kujuta ette , millega ned “veebikasiinod” tegelikult tegelevad. Ilmselt organid käivad pidevalt peaministrit informeerimas. Ega Teini ettepanek iseenesest polnud halb. Lihtsalt konjuktuur on muutunud, sest klient on nõudlik. Samas puudub pisikesel riigil võimalus igasuguste pättide järel joosta.
See asi oli väga keeruline. Muinajuttude vestmise osas oli meie Ets hea, ikkagi bioloogiline isa rahvakirjanik. Tegelikult oli asi väga lihtne, sel hetkel oli Gorbatšov mitte ainult otsustanud siseringis läbiviia demokratiseerimise, vaid ka radikaalsed muutused majanduses. Tšebrikovi väitel tehti selline otsus Poliitbüroo tasandil suisa 1986. Ka Eestisse jõudsid need tuuled õige pea, Kraft ja Mainor tahtsid oma kergetööstust edendada, ja ennäe, appi tõttas KGB kindral sm. Alijev, NSVL Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja , Poliitbüroo liige. Aitas reaalselt. Eesti NSV KGB esimehe asetäitja sm Vladimir Pool jõudis avaldada memuaarid, seal on must valgel kirjas, kuidas Eesti NSV saabus salavisiidile NLKP Keskkomitee sekretär sm Vadim Medvedev, kes ei kohtunud Eesti kompartei juhtidega, vaid KGB abiga tuuritas ringi mingite tegelaste juures, Tartus näiteks oli see Arnold Koop. See on kõigi nende “imede” alguspunkt. Veelkord, kui keegi aru ei saa , Edgar Savisaare ümber tiirlesid massiliselt abidena , tema lehetoimetajatena jne siis ja HILJEM KGB ohvitserid ja agendid. Kõik need isikud on paljastatud. Ja pole tähtis, mis juttu Ets ajas, mis muinasjuttu vestis.
1 Like
Tein teenib netikasiino ärikatele kommiraha. Kui see raha ei oleks mõeldud kulturnikutele siis siin riigis ei märkaks mitte keegi, et seda laekub mõni mill vähem.
Sisuliliselt tegeleb mingi sektor moosivargusega. Riik ei võida selliselt mitte halligi, teoreetiliselt võiks võita, aga siis ka ainult kommiraha.
Samas langetades mingis teises sektoris makse hakkaks ilmselt huvitavamaid asju eelarves juhtuma.
Näiteks kütuseaktsiisi. Kas aktsiisi laekumine eelarvesse langeb? Kas hakatakse hoopis rohkem tankima? Aktsiisi laekumine jääb samaks? Käibemaksu laekumine tõuseb?
Seal äris liigub koos käibekaga ca miljard versus netikasiinode 25 miljonit…
1 Like
Kui mina oleks Eesti kunn, kellele keegi vastu möliseda ei julge, keelaks ma täie rauaga hasartmängud ja loterii üldse Eestis ära ja laseks vastavad veebikeskkonnad blokeerida ja nende poolt teenuste pakkumise Eesti kodanikele kriminaliseerida. Kui on üks sektor, mis toob inimestele ainult häda ja viletsust ning ei midagi kasulikku, on see just see. (Ärge parem hakake rääkima mingist asendamatust “meelelahutusest”.) Mängusõltlastele pakuks rehabilitatsiooniks võimalust raha Tallinna Börsile panna. PRFoods või Hepsori aktsia ost peaks pmst sama emotsiooni tooma, kui kasiinotuurile järgnev hommik.
10 Likes
Ära jama. Ma olen ise ja tean mõnda meest veel, kes on spordiennustuses kõvasti plussis.
Loto ja veebikasiinode kohapealt olen nõus. Samas selleks , et lotoga ennast vaeseks mängida peab juba nagunii mingit diagnoosi omama, mis keelab iseseisvalt oma elu eest otsustada
Nad tiirutas kõigi erakondade ümber ja eriti valjuhäälseid rinnaletagujaid ma pigem kahtlustaks agentideks kui tõsiseltvõetavateks ideede eest seisajateks.
Ma tean isegi selliselid, kes on fikseeritud elektripaketiga plussis. Mis aga ei tähenda suurt midagi fikseerimise või spordiloto kasulikkuse kohta.
2 Likes
Sa ilmselt nii vana mees. Tänapäeva noored pole isegi kuulnud sellist terminit nagu spordiloto…
2 Likes
Um, kas tõesti kõik veebikasiinod üle maailma peavad üheselt ja kindlalt isikusamasuse tuvastama?
Kuidas sa mingi Kariibi Mere v. Vaikse Ookeani Saarestiku veebikasiino Eesti kohtus vastutusele võtad?
Mul endal on küll täiesti ükstakama, selles vaates, et ei vaja ega tarbi antud teenust. Ainult IT spetsialistina on mul sügavalt piinlik selle naeruväärse DNS võltsimise “blokeeringu” pärast millega “blokeeriti” ligipääs välismaistele netikasiinodele.
2 Likes
hasartmängud ja Tallinna börsi saaks kenasti ühendada… lihtsalt seaks ostutehingule graafilise disaini ja nö kangist tömmates pöörlex lototronil noteeritud aktsiate logod… iga päeva öhtul toimux väljamakse investeeringust 50% jaotatuna nende vahel kes said kangitömbest kolm ühesugust firmalogo… ülejäänud 50% jääks riigi investeeringuna hinda töstva komponendina sisse ja toodax dividendi…
… lisaks veebilahendusele teex kohustuse samalaadsed mänguautomaadid panna ka kasiinosaalidesse… eesti nokia… tehke ära… idee tasu osas vötke ühendust
4 Likes
See väike vahe on, et kasiinos on mingi õhkõrn lootus, et lisaks majale võidab vahest ka mõni mängija.
4 Likes
ja vahel väga harva loteriis võidab isegi suuri summasid. Tühisest summast tekib järsku väga suur summa tekkida, seejuures tulumaksuvaba. 10.8 M eurot Eestis on asi, mida tühiselt väikse panuse puhul kasiinos ei saa, rääkimata siis börsispekulatsioonidega vaid mõned aktsiad ostes.
Kuid kasiinovõit tekitab ajus tohutu mõnutunde, miski ei meeldi inimesele rohkem kui tasuta saadud suur hulk raha .
Dostojevski, kes välismaal võlausaldajate eest maapaos olles sattus kasiinosõltuvusse, on seda seisundit hästi kirjeldanud oma romaanis Mängur
Jupike selle romaani järgi tehtud filmist filmist siin, kus rikas ja väga eakas Vene vürstinna, kes Baden-Badenisse reisides sealses kasiinos esialgu suure võidu sai ja tohutusse hasarti sattus sellest …
panusta zerole !
Hiljem ta kaotas muidugi kogu võidu ja veel tohutult lisaks, pidi oma suure Moskva maja ja paar küla maal maha müüma. Päris vaeseks siiski ei jäänud, surres oli veel rohkesti pärandust.
Dostojevski ise sattus mängurluse tõttu suurtesse võlgadesse, kuid õnn naeratas teistmoodi, ta palkas romaani üleskirjutamiseks stenografisti, kes hiljem sai ta naiseks. Naine võõrutas ta mängimisest ja hakkas ajama kirjaniku äriasju ning tegi seda nii osavasti, et kõik võlad said tasutud ja Dostojevski suri palju aastaid hiljem rikka mehena.
Venemaale naastes ei mänginud ta enam kunagi
1 Like
Ma pakun, et jõukamad ei mängi loteriid. Osad (väga) jõukad mängivad suurte panustega kasiinos.