Ligi on tagasi astunud suisa 2 korda:
Ja lõpuks astus Ratas ka ikkagi ise tagasi. Oleks võinud ju lõpuni tortidega tuima edasi panna 
Võiks ju meenutada Signe Kivi, kes astus tagasi, kui tema alluv Kultuurkapitali tühjaks viioldas.
Venemaale võid ise minna , see mõte pole läbi oma vene peakolu käinud et ainult Eesti lipp võiks olla
Oled korduvalt juba promonud siin vene sõjablogijaid Ukraina teemas, kuidagi jube armas on sulle see sõna “vene”…
Isegi nii iidsel ajal kui 2002. aastal ei loetud 14 aastast poissi täiskasvanuks.
Oi nad on kavalpead
Nüüd hakkavad vastu valimisi ära kasutama eesti rahvussümboolikat. Alateadvuse progemiseks. Sooviga näidata, et nemad siiski on ka rahvusmeelsed ja ajavad eesti asja. Eesti projekti. Just selle mitte tegemise eest on neid karistatud, ja tulemuseks 10+ % toetus.
Natuke jääb sellest mulje, kuidas valetav inimene kannab kaasas piiblit ja iga vale ajal paneb kaastundliku silmavaatamisega käe sellele. Ehk sisult loomulikult kavaldamisega kasutab kuulajat ära, devalveerib väärtusi ja manipuleerib vastaspoolega. Aga nii süüdimatult neid asju teha, osav!
Inimlikus vaates on see tõeliselt …
orav - näriline, kes kogub talveks saaki
selle reformierakonna orava ümber saab hea vastukampaania teha kui natukene viitsida mõtiskleda
siis veel öeldakse, jookseb nagu orav rattas
Lühikokkuvõte.
Riigieelarve on kasvanud viie aastaga 50%.
Kaitse on saanud 800 miljonit lisaraha 6,6 miljardist.
Sotsialismus on saanud ülejäänud 5,8 miljardit lisaraha…
AI:
Siin on detailne ja süvitsi minev ülevaade, kuhu on kadunud see ligikaudu 6,6 miljardit eurot, mille võrra on Eesti riigieelarve kulud kasvanud vahemikus 2020 vs. 2025.
Lühidalt: Kui 2020. aastal oli riigieelarve maht ~11,6 miljardit eurot, siis 2025. aastal on see ~18,2 miljardit eurot (koos investeeringutega ligi 19 miljardit).
See on absoluutarvudes kõige suurem kasv. Kuna pensionid on Eestis indekseeritud (sõltuvad sotsiaalmaksu laekumisest ja inflatsioonist), on viimaste aastate 20–40% hinnatõus ja palgakasv automaatselt kergitanud pensionikulu miljardite võrra.
• Muutus: Keskmine vanaduspension on tõusnud umbes 500 eurolt (2020) üle 770 euro (2025).
• Kulu riigile: Hinnanguliselt +1,5 kuni 2 miljardit eurot lisakulu võrreldes 2020. aastaga. See on raha, mis läheb otse tarbimisse, kuid koormab eelarvet enim.
Protsentuaalselt kõige kiiremini kasvanud valdkond. Kui 2020. aastal oli eesmärk hoida kulusid 2% SKP-st, siis 2025. aastal on siht üle 3,4%.
• Muutus: 2020. aasta ca 615 miljonilt eurolt on kaitseeelarve tõusnud ~1,4 miljardi euroni.
• Kuhu raha läheb: Laskemoona varud, keskmaa õhutõrje, rannikukaitse ja liitlaste vastuvõtmise taristu. Ainuüksi laskemoona hankeplaanid ületavad mitmekordselt varasemaid aastakümneid.
Tervisekassa eelarve kasvab koos sotsiaalmaksu laekumisega (palkade kasv). Samas on drastiliselt kasvanud raviteenuste hinnad ja meditsiinitöötajate palgad.
• Muutus: Eelarve maht on kasvanud ca 1,6 miljardilt (2020) üle 2,3 miljardi euro (2025).
• Probleem: Hoolimata ligi miljardilisest lisarahast, on Tervisekassa 2025. aastal miinuses (prognoositav puudujääk ca 150–200 mln), mida kaetakse reservidest.
Riik on suurim tööandja. Palgasurve on sundinud tõstma palku eelisjärjekorras hariduses ja siseturvalisuses.
• Haridus: Õpetaja töötasu alammäär tõusis 1315 eurolt (2020) 1820 euroni (2025). See ligi 40% tõus korrutatuna tuhandete õpetajatega on sadu miljoneid eurosid lisakulu.
• Siseturvalisus: Päästjate ja politseinike palgafondi kasv, et vältida kaadrivoolavust.
Tuleme aga jälle tagasi sama asja juurde. THI alusel kasvab pension ainult viiendiku selle tõusust, näiteks kui THI kasvab 5% siis pension sellest 1% -kas tundub ülemäära palju?
Põhiline pensionite kasvu allikas on sotsiaalmaksu pensionite osa summaline kasv 4/5 ulatuses -ehk mitte kogu kasv ei lähe indekseerimiseks. Kui see kasvab, siis ainult indekseeritakse, kui kasvu ei ole, siis ei indekseerita.
Eelmisel aastal kasvas sots.maksu pensionite osa 176,8 milj.€. Pensionite indekseerimiseks kulus 124,6 milj.€. Seega mingit lisakoormust eelarvele ei tekkinud. Lisaks laekub eelarvesse pensionite pealt mingi kogus tulumaksu ja enamuse pealt ka käibemaks. Eelarve vaates on see ju puhas tuluprojekt. Kusjuures sots.maksu protsenti ei ole aastakümneid tõstetud ja pole ka põhjust.
Linke ei hakka panema kuna olen neid siia erinevatesse teemadesse korduvalt postitanud.
Pla pla pla pla.
Aga numbrid näitavad, et see on viie aastaga 2 miljardit saanud LISARAHA.
Huvitav, kas Kreeklased rääkisid sama juttu, kui riigi põhja lasid?
“Eelarve vaates on see puhas tuluprojekt”
Reformierakond teeb Kreekat 2.0
Tõesti pla, pla, pla.
Kogu vanaduspensionitele kulus eelmisel aastal 3,186 miljardit
(325 tuh.pensionäri keskmise pensioniga 817€ kuus)
Millest laekus tagasi tulumaksu ja käibemaksu ütleme tagasihoidlikult 20%, reaalkulu seega 2,55 miljardit.€.
Kogu sots.maksu pensionite osa laekus eelmine aasta 3,12 miljardit.
Mis on sinu pakutud 2 miljardi sees lisaks vanaduspensionitele, pead ise lahti seletama.
Eripensionite osa suureneb ühe enam. St suur hulk parimas tööeas 50+ vanuses inimesi kes saavad riigilt päris korralikku pensioni ja tööga enam majandusse panustama ei pea ja selle raha eest saaks täitsa kuskile parema kliimaga riiki elama asuda, mida arvatavasti paljud ongi teinud ka. Seega ei laeku sealt rahast ka käibemaksu tagasi.
Sellise väärt loogikaga tuleks võimalikult palju hoopis ametnike palkadeks maksta. Üle 50% tuleb riigieelarvesse tagasi. Majandus hakkab kasvama mis mühiseb.
“Reaalkulu” pea olematu.
Küsimus, kas politseiametnike eripensionid tulevad siseministeeriumi eelarvest?
Jah, politseiametnike eripensionid (ametlikult politseiametniku väljateenitud aastate pension) kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
Kuigi tehniliselt tegeleb pensionide arvutamise ja väljamaksmisega Sotsiaalkindlustusamet, suunatakse selleks vajalikud vahendid neile Siseministeeriumi eelarvest. See on oluline erisus tavalistest riiklikest vanaduspensionidest, mida rahastatakse sotsiaalmaksust ja Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Peamised faktid politsei eripensionide kohta:
- Õiguslik alus: Pensioni maksmist reguleerib Politsei ja piirivalve seadus. See sätestab, et kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi kaudu.
- Muutused süsteemis: Alates 1. jaanuarist 2020 teenistusse asunud politseiametnikel enam õigust sellisele eripensionile ei ole. Süsteem on järkjärguliselt kadumas, et ühtlustada pensionikorraldust.
- Kellele kehtib? Eripensioni saavad need, kes olid teenistuses enne reformi ja täidavad vajalikud staažinõuded (tavaliselt vähemalt 20–25 aastat teenistust ja vanust vähemalt 55 aastat).
- Summa suurus: Politseipension on reeglina 50% ametniku viimasest või viie aasta soodsaimast ametipalgast.
Kas soovite, et kontrolliksin ka teiste eriteenistujate (nt päästjate või kaitseväelaste) pensionide rahastamise korda?
Jah.
Siin on ülevaade teiste sarnaste valdkondade eripensionide rahastamisest. Sarnaselt politseile on ka nendel puhul tegu süsteemiga, mis on uutele liitujatele suletud või muutmisel.
| Valdkond | Eelarve päritolu | Märkused |
|---|---|---|
| Kaitseväelased | Kaitseministeerium | Sarnaselt politseile liigub raha Sotsiaalkindlustusametile Kaitseministeeriumi eelarve kaudu. Uutele liitujatele suletud alates 2020. |
| Päästeteenistujad | Siseministeerium | Päästjatel on nn “väljateenitud aastate pension”, mis on samuti Siseministeeriumi rea peal. |
| Prokurörid | Justiitsministeerium | Riikliku süüdistuse esindajate eripensionid kaetakse Justiitsministeeriumi vahenditest. |
| Kohtunikud | Justiitsministeerium | Kohtunike pensionid on ühed suurimad ja nende katteallikas on samuti Justiitsministeeriumi valitsemisala. |
Põhjus, miks need summad ei tule otse ühisest “pensionikatlast” (sotsiaalmaksust), on see, et eripensionid on käsitletavad kui lisahüve või kompensatsioon raske ja ohtliku töö eest.
Oluline teada: Riigikogu otsusega on enamik neist erisüsteemidest uutele tulijatele suletud. See tähendab, et tulevikus liiguvad kõik teenistujad (sh politseinikud ja kaitseväelased) järk-järgult üldisele pensionisüsteemile, mida toetab vajadusel tööandjapensioni mudel.
Kas soovite, et selgitaksin lähemalt, mis saab nendest ametnikest, kes alustasid tööd pärast 2020. aastat ja kellel enam eripensioni õigust ei ole?
Jah.
Need ametnikud, kes alustasid teenistust pärast 1. jaanuari 2020, liikusid vanalt eripensionide süsteemilt üle uuele mudelile. See muudatus tehti eesmärgiga muuta riigieelarve prognoositavamaks ja motiveerida inimesi ise oma tuleviku nimel säästma, saades selleks riigilt tuge.
Siin on peamised punktid, mis asendasid senise eripensioni:
1. Tööandja sissemaksed III sambasse
Selle asemel, et lubada kindlat summat 25 aasta pärast, panustab riik (tööandjana) jooksvat raha ametniku pensionipõlve.
- Politseinikele, päästjatele ja vanglateenistujatele teeb riik täiendavaid sissemakseid vabatahtlikku pensionisambasse (III sammas).
- Tavaliselt on see summa teatud protsent ametniku palgast.
- Eelis: See raha kuulub ametnikule kohe. Kui ta lahkub teenistusest varem (nt 10 aasta pärast), jääb kogutud summa talle alles. Vana süsteemiga kaotas ametnik kõik õigused eripensionile, kui ta täisstaaži täis ei teeninud.
2. Paindlikum pensioniiga
Kuna nendel erialadel on töö füüsiliselt ja vaimselt kurnav, on uues süsteemis säilitatud võimalus minna pensionile enne üldist pensioniiga.
- Ametnik saab hakata oma kogutud III samba vahendeid kasutama varem, et kompenseerida sissetuleku langust, kui ta ei soovi või ei saa enam eesliinil töötada.
3. Üldine riiklik pensionisüsteem
Uued liitujad kuuluvad täielikult tavalisse pensionisüsteemi (I ja II sammas). Nende tulevane pension sõltub:
- Teenistuse kestusest ja palga suurusest (nagu kõigil teistel Eesti töötajatel).
- Nende endi valikutest II ja III samba investeeringute osas.
Miks süsteemi muudeti?
Peamine põhjus oli rahaline jätkusuutlikkus. Eripensionid on riigieelarvele väga kallis kohustus, mis ajas pikenedes muutus üha raskemaks. Lisaks sooviti muuta teenistust “mobiilsemaks” – et inimene ei peaks tundma end süsteemi vangina vaid seetõttu, et tal on 15 aastat staaži ja ta ei taha pensioniõigust kaotada.
Kokkuvõtteks: Uus süsteem on rohkem suunatud kogumispensionile, kus riik aitab ametnikul vara kasvatada tema teenistusaja jooksul, mitte ei maksa talle pärast teenistuse lõppu eraldi “boonuspensioni” ministeeriumi eelarvest.
Kas soovite, et toon näite, kui palju riik praegu uute politseinike III sambasse keskmiselt panustab?
Jah.
Praegune süsteem on üles ehitatud nii, et riik panustab ametniku eest täiendavasse kogumispensionisse (III sammas), et kompenseerida eripensioni kadumist.
Siin on peamised numbrid ja loogika, kuidas see politseiametnike puhul toimib:
Sissemaksete suurus
Riik maksab politseiametniku (kes on liitunud uue süsteemiga pärast 2020. aastat) III sambasse igakuiselt summa, mis vastab:
- 7% ametniku brutopalgast.
See on märkimisväärne toetus, sest tavatöötaja peab III sambasse sissemakseid tegema oma netopalgast. Politseiametniku puhul on see aga lisatasu, mida riik maksab lisaks kokkulepitud palgale.
Näide arvutuskäigust:
Kui politseiametniku brutopalk on 2000 € kuus:
- Riik kannab tema valitud III samba fondi igal kuul täiendavalt 140 € (7% palgast).
- Aastas koguneb sel viisil 1680 €.
- Kui ametnik teenib süsteemis 25 aastat, on riik tema pensionifondi panustanud ainuüksi põhisummana 42 000 €.
Oluline boonus: Kuna tegu on investeerimisfondiga, siis pika aja jooksul lisandub sellele summale liitintress (fondiosakute väärtuse kasv). 25 aasta vaates võib lõppsumma olla tänu turu kasvule oluliselt suurem kui sissemaksete summa.
Miks see on ametnikule kasulik?
- Raha on tema oma: Erinevalt vana korra eripensionist, kus inimene pidi olema rivis täpselt 20 või 25 aastat, on see raha ametniku isiklik vara. Kui ta otsustab 15 aasta pärast elukutset vahetada, jääb kogu seni kogutu talle alles.
Kas soovid, et võrdleksime seda vana süsteemiga – kumma puhul on pensionipõlves saadav igakuine summa tõenäoliselt suurem?
Kasutaja314 on reformierakonna riigi poolt makstud netikommentaator, et oma palka kõrgemaks saada?
Bump
Kaugel sellest. Reform räägib puht populistlikult nubreid mainimata.
vot sellest peab pihta hakkama, panna paika “piirid”, reeglid, et mitu % SKP võib olla riigi eelarve, praegu on ta nagu kumm mida aina venitatakse ja venitatakse, lisame makse ja aina venitame kuniks läheb heleda laksuga katki kogu see värk
Soome riigieelarve oli 2025 aastal 89.2 miljardit eurot.
Eesti riigieelarve oli 2025 aastal 18.2 miljardit eurot.
Soome riigieelarve oli 4.9X suurem kui Eestis.
Soomes on 4.3X rohkem elanike.
Seega kulutame netos riigi peale sama palju kui Soomes. Samal ajal, kui SKP elaniku kohta on meil 58% Soome omast.
Eks Soome süsteem ole veidi erinev (omavalitsustel on suurem eelarve jne) kuid kui võtta arvesse SKP suurust, siis Eesti on kõvasti kallim riigina kui Soome ülal pidada tervikuna.
Eks näha ole, kui kaua see avaliku sektori pidu meil kestab.
Kuni valimisteni saab reformierakond uut laenu peale võtta ja pillerkaarepidu edasi pidada. Peale valimisi selgub, et pidu on läbi ja tuleb jälle makse tõsta ja uusi välja mõelda ning sellega uus inflatsiooniralli käima lükata, koos Eesti konkurentsivõime jätkuva vähendamisega. Samas kusilt maalt tuleb piir ette, kus maksude valimatu tõstmine maksutulu rohkem ei suurenda. Aga toidu ja kodukulud on sundkulutused ja neile saab käibemaksu sisuliselt piiramatult tõsta.
Ehk siis reformierakonna vastutustundetu rahanduspoliitika tõttu oleme sattunud majandusliku allakäguspiraali, mis varem või hiljem eeldab valusaid otsuseid.
Samas vaimus jätkates tuleb hoopis varsti IMF-i krokodillide komisjon siia.
