Valikukomisjoni mõte on parem värbamisprotseduur kui ministri isiklik eelistus stiilis “a see mees/naine mulle sobib”.
Reaalsuses on komisjoni juht ise saanud ametisse kompententsinõuete painutamisega ametisse soovitud inimese järgi, samuti sai Marran RMK juhiks viimase nõukogu otsusel pehmelt öeldes ootamatult.
Nii polegi imestada, et kui Pevkur ikka Vaherit tahab, siis esmalt sätitakse algselt väljakuulutatud nõuded kandidaadile parajaks (antud juhul ingl keele tasemenõue) ning siis venitatakse kandidaadi valimisega kuni sobiv kandidaat on puhas.
Oidsalu vist juba ammu ütles, et tippametnike konkursside puhul on tegu määramiste, mitte valimistega.
Selline mulje jääb küll, aga siis on see ju nagu topeltpättus, sest lisaks demokraatia imiteerimisele kulutatakse ka ohtralt kalleid inimtunde. Iseenesest on see päris huvitav strateegia populeerida “mittepoliitilised” võimupositsioonid enda mängijatega, siis võib poliitiliselt maha põleda küll, mingit vahet pole, sest sisuline võim säilib.
Mõtle sellele, mida tegi tagasihoidlik sektertär Koba sel ajal kui uued punaparunid kuurortis jõid ja h…sid? Istus ja “tegeles kaadritega”. Korraldas VtšTK ümber OGPUks ja varustas “oma inimestega”. Siis asus (Lenini teadmisel ja heakskiidul, muide) tegelema “kaadritega” “kohtadel”. Alt üles. Enne vahetas välja parteitšinovnikud “Ufaast-Kamtšatkani” ja siis juba Üldkongress täiesti Lenini-Stalini joonele kuulekaid parteibossikesi vahetas välja “juhtkonna punaparunid”.Absoluutselt demokraatlikult, muide. Kõik need Zonovjevid-Kamenevid-Trtotskid avastasid “tervisevetelt” Moskvassse saabudes, et on jäetud ilma nii võimust kui võimubaasist.
Meil on sm. Stalini usinad õpilased jävelikult. Võimu tsementeerimiseks on kõige tähtsam töö – töö kaadritega. Kaadrid otsustavad kõik!
Vaimses mõttes … piiratus
Münchenis hiljuti käies…ukr lipud suht 0. Hea vaba inimese tunne tekkis. Siin ela nagu prevalentses vaimse töötlemise ja progemise asutuses. Mitte keegi ei jäta ilma liputamiseta ukr võitlust vaimselt toetamata. Küll aga devalveerib see eesti lippu märgatavalt. Meil puudub nendega tihe kultuuriline side, pluss nad on korralik korrupts maailmameistrid. Aaaa…jah see oligi feilroopa väärtused.
Kas see iseloomustab mentaliteeti või kapatsiteeti? Lootmine, et veebikasiinode omanikud võiksid häält tõsta maksustamise alt väljajäämise puhul, osutab pigem viimasele - nii ausad kõik meie ärimehed ikkagi vist ei ole. See on pretensioon Reformierakonnale, aga peaks olema ka olla-või-mitte-olla-küsimus Riigikogu opositsioonile - kas meile sellist opositsiooni on üldse vaja, kes ei märka viga (või “viga”) maksuseaduses?
Või siis kasiinod lihtsalt “tulevad vastu” kuna neile tehti samuti eelnevalt teene. Et jääks mingi vajadusel kasutatav nupuke kuhugi? Opositsioon võttis sõna juba ammu. Konservilemb avaldas samuti arvamust ja lausa distantseerus kogu üritusest? Jumor, ju nõu
Kas see auto maksuga mööda panija , nüüd see plähmerdus, kangesti Liivamägi käekiri jälle. Keegi võiks ju tagasi astuda, kui rahandusminnis asjad lappes, nagu vana ziguli külg ees Ülemiste parklas.
On meil enne keegi tagasi astunud ? Ole nüüd, meil astuvad ainult edasi ja uude ämbrisse ja valijatel on mälukaotus nagu alati. Minu tagasihoidlikul arvamusel oleks Eestil mõtekas osta valitsusteenust näiteks Soomelt. )))
vahet pole, nagu nii valitseks valitsejate suhtes rahulolematus - õige eestlane ei ole mitte kunagi rahul, sest keegi kuskilt luges et rahulolu on stagnatsioon ning õigele eestlasele seostub see sõna ainult NL’iga.
