Kasutaja314 on reformierakonna riigi poolt makstud netikommentaator, et oma palka kõrgemaks saada?
Bump
Kaugel sellest. Reform räägib puht populistlikult nubreid mainimata.
1 Like
vot sellest peab pihta hakkama, panna paika “piirid”, reeglid, et mitu % SKP võib olla riigi eelarve, praegu on ta nagu kumm mida aina venitatakse ja venitatakse, lisame makse ja aina venitame kuniks läheb heleda laksuga katki kogu see värk
3 Likes
Soome riigieelarve oli 2025 aastal 89.2 miljardit eurot.
Eesti riigieelarve oli 2025 aastal 18.2 miljardit eurot.
Soome riigieelarve oli 4.9X suurem kui Eestis.
Soomes on 4.3X rohkem elanike.
Seega kulutame netos riigi peale sama palju kui Soomes. Samal ajal, kui SKP elaniku kohta on meil 58% Soome omast.
Eks Soome süsteem ole veidi erinev (omavalitsustel on suurem eelarve jne) kuid kui võtta arvesse SKP suurust, siis Eesti on kõvasti kallim riigina kui Soome ülal pidada tervikuna.
Eks näha ole, kui kaua see avaliku sektori pidu meil kestab.
24 Likes
Kuni valimisteni saab reformierakond uut laenu peale võtta ja pillerkaarepidu edasi pidada. Peale valimisi selgub, et pidu on läbi ja tuleb jälle makse tõsta ja uusi välja mõelda ning sellega uus inflatsiooniralli käima lükata, koos Eesti konkurentsivõime jätkuva vähendamisega. Samas kusilt maalt tuleb piir ette, kus maksude valimatu tõstmine maksutulu rohkem ei suurenda. Aga toidu ja kodukulud on sundkulutused ja neile saab käibemaksu sisuliselt piiramatult tõsta.
Ehk siis reformierakonna vastutustundetu rahanduspoliitika tõttu oleme sattunud majandusliku allakäguspiraali, mis varem või hiljem eeldab valusaid otsuseid.
3 Likes
Samas vaimus jätkates tuleb hoopis varsti IMF-i krokodillide komisjon siia.
2 Likes
Sinna on veel nii 10 aastat aega, kui ei peaks vahepeal mingit suuremat pauku majanduses juhtuma globaalselt.
Riik võib kehtestada uusi makse või makse tõsta, kuid peale majanduslike tagasilöökide sealt midagi suuremat ei tule (nagu automaksuga on läinud). Reaalsuses on meil mediaanpalk siiski 1.4K kätte ning sealt midagi eriti rohkem välja ei pigista, kui praegu kooritakse.
Igasugused uued maksutõusud viiks suuremas pildis lihtsalt inimeste elatustaseme languseni, ilma riigile tulusid toomata. Kujundlikult, kui vorst hakkab maksma 10 asemel 15 eurot kilo, siis suur osa rahvast hakkab ostma lihtsalt vorsti sarnast toodet 10 eurot kilo. Riik rikkamaks ei saa, kuid rahvas sööks jahu.
Peamine probleem on siiski selles, et võlakoormuse kasvu pole võimalik maksutõusudega isegi teoreetiliselt katta. Eelmine aasta võeti laene juurde 1.7 miljardit (+ vanade laenude intressikuludeks läks ligi 300 miljonit).
See summa on pea kaks korda suurem kui kõik aktsiisid kokku või veidi alla pool tervest käibemaksu laekumisest. Teistesõnadega, seda oleks lootusetu kokku koguda ükskõik millise maksutõusuga. Sealjuures nii laenusumma, kui intressikulud ajas kasvavad oluliselt kiiremini, kui meie majandus. Samuti ei maksa unustada, et laenude peamiseks eesmärgiks on kujunenud vanade laenude tasumine.
Siin mõnikord imestatakse, kuidas Tõnu Raplamaal vaevleb ülepea kasvanud SMS laenude käes, pmt näeme me selle spiraali algust ka Eesti riigis, maailma parima rahandusministri juhtimisel.
Ei pea olema eriline selgeltnägija, et aru saada, et sellest kõigest kasvab meile välja suur jama ning nii 10 aasta pärast saab lugeda hunniku heietusi, et kuidas asjad küll nii käest ära lasti ning kes seda kõike ette oleks võinud näha.
14 Likes
Üldiselt on kombeks kiruda, kuidas inflatsioon “sääste sööb”. 3,7% inflatsioon on meie riigivõlga “vähendanud” 330 miljonit.
30 nagu maast leitud:)
2 Likes
Ei oskagi kohe kommenteerida.
Uusi üürikodusid kerkigu kui seeni pärast vihma. Taristuminister Kuldar Leis: Eesti ei ole ainult Tallinn
Seekord läheb kõik teistmoodi. Palju paremini.
4 Likes
Jah, erinevalt riigist ei oska lollakad kapitalistid soodsaid ja kvaliteetseid kortereid arendada. Riik oskab.
Viimati läks nii:
Eestil on varasemast ajast olemas riigi toel üürimajade ehitamise kogemus, mis ei olnud eriti edukas, küll aga kulukas riigieelarvele.
2 Likes
“Mitte sittagi ei ole muutunud”
https://arileht.delfi.ee/artikkel/70094027/palo-riigikorterid-100-korterit-maksaks-5-miljonit-aga-vaja-on-tuhandeid-eluasemeid
Samuti ei meeldi see sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerile Reformierakonnale, mille riigikogulasest liige Arto Aas ütleb, et korterite ehitamine on ülirikaste riikide luksus, mis on kulukas ja ebaefektiivne sotsiaalabi vorm. Pealegi jõuaks selline abi väheste väljavalituteni. „Tallinna munitsipaalmajade näitel teame, et see on ettevõtjate jaoks tõeline kullaauk. Tõenäoliselt oleks neid probleeme saanud lahendada palju odavamalt. Teisisõnu – samade rahaliste vahenditega saaks lahendada suurema hulga üürnike muresid.” Aas rõhutas, et ta ei taha süüdistada ettevõtjaid, kelle eesmärk ongi kasumit teenida, vaid pigem viitas sellele, et maksumaksja raha peab targemalt kasutama.
1 Like
Riiki juhitakse ikka täiskiirusel vastu seina sõitma ja siin pole enam kümmnet aastat aega
| Aasta | Riigieelarve (mld €) | SKP (mld €, hinnang) | Eelarve % SKP-st |
|---|---|---|---|
| 2020 | 11.8 | ~35 | ~34% |
| 2021 | 13.0 | ~37 | ~35% |
| 2022 | 13.8 | ~39 | ~35% |
| 2023 | 15.6 | ~41 | ~38% |
| 2024 | 17.7 | ~39.3 (42.76B USD) | ~45% |
| 2025 | 18.5 | ~40.5 (prognoos) | ~46% |
| 2026 | 20.9 | ~40.1 (43.62B USD prognoos) | ~52% |
7 Likes
Mind paneb imestama, et kogu aeg räägitakse riigilaenude intressidest, aga tagasimaksetest ei sõnagi. 300 miljonit kulus aastas intressideks. Aga nende laenude tagasimaksed? Palju nendeks kulus, või ei makstagi tagasi?
2 Likes
Riik üldjuhul rullib oma laenud üle. Jamaks läheb siis, kui intressimaksete ja maksutulu vahele liiga suured käärid tekivad, sest siis läheb ka ülerullimine raskemaks.
3 Likes
Selle pildi järgi on oht leida sein kui mitte juba 2027, siis 2028. Kui muidugi diivani seest järsku naftat ei leita.
Kas me keegi enne eelmisi riigikogu valimisi kujutasime endale ette, et selline käitumine saab omaseks just reformierakonnale?
1 Like
Mitte midagi ei saa valesti minna.
Eestit ainuvalitseb majandusest hästi arusaav erakond ja rahandust Euroopa Liidu kõige targem Rahandusminister.
5 Likes
Eesti riigieelarve kasv on muidugi praeguses tempos jätkusuutmatu, kuid kuna meil on seniajani olnud veel üsna väikese laenukoormusega on seda riigiaparaadi nimelist hullust võimalik mingi aeg ehk edasi sõidutada. Muidugi kui laenuturul midagi ei juhtu.
Kuid selle sõidu juures on see jama, et see saab lõppeda ainult totaalselt rööbastelt mahalendamisega.
Mingiks 203X aasta keskeks on jõutud olukorda, kus :
- Maksud on laes (kasvõi paberil tuleb näidata katteallikaid)
- Riiklikud kulud on laes (selle eest hakkab hoolitsema peale avaliku sektori ka meie vananev elanikkond)
- Võlad hakkavad üle võlli minema ning peaminister ei võta telefoni, kui võlausaldajad helistavad (selle eest hoolitseb ka korralikult see, et koroona aja üsna null % intressiga võlgasid refinantseeritakse oluliselt suuremate numbritega).
Ainuke asi mis päästaks oleks juba täna riigieelarve mahu täielik külmutamine ja korralik majanduskasv. Esimest ei juhtu ning teine on võimatu praeguse majanduspoliitika juures.
Pmt võivad kõik panna oma järgneva kümnendi plaanidesse, Eesti riigi võlakriisi. Realistlikult pole küsimus selles enam, kas see juhtub, küsimus on puhtalt selles, millal.
7 Likes
Lasin eile välja tulnud X-AI Grok 4.20-l lisada veel paar tulpa, et aru saada, et kuhu see raha läheb?
Kas tõesti üritab RE valijat tema oma rahaga ära osta nagu viimasest lahtrist tundub?
| Aasta | Riigieelarve (mld €) | SKP (mld €, hinnang) | Eelarve % SKP-st | Valitsuse võlg (mld €) | Võlg % SKP-st | Kaitsekulude kasv võrreldes eelmise aastaga %SKPst | Investeeringute kasv võrreldes eelmise aastaga %SKPst | Sotsiaalkulude ning maksumuudatuste kulude kasv aastaga %SKPst |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2020 | 11.8 | ~35 | ~34% | ~5.3 | 19.1% | - | - | - |
| 2021 | 13.0 | ~37 | ~35% | ~5.8 | 18.4% | ~0.2% | ~0.2% | ~0.5% |
| 2022 | 13.8 | ~39 | ~35% | ~7.0 | 19.2% | ~0.5% | ~0.2% | ~0.5% |
| 2023 | 15.6 | ~41 | ~38% | ~7.7 | 20.2% | ~0.5% | ~0.2% | ~0.5% |
| 2024 | 17.7 | ~39.3 (42.76B USD) | ~45% | ~9.4 | 23.5% | ~0.6% | ~0.0% | ~0.5% |
| 2025 | 18.5 | ~40.5 (prognoos) | ~46% | ~9.6 | 23.3% | ~0.3% | ~-0.5% | ~0.5% |
| 2026 | 20.9 | ~40.1 (43.62B USD prognoos) | ~52% | ~10.4 | 25.9% | ~1.3% | ~0.7% | ~2.5% |
1 Like