Ma ei ole sellega päris nõus - see väljapakutud tõlgendus oleks samahea, kui et vägivallas on süüdi vägivallale mitte vastuhakkaja, mitte vägivallatseja. A’la sama suhtumine on täna Ukraina sõjas, kus nii mõnedki riigid ei mõista hukka veremaad, vaid mõistetakse hukka a’la läänt (euroopa/USA), et see ei aita ukrainat piisavalt!
Tegelikult ei ole ju probleem selles, et ei aidata piisavalt, vaid probleem on veremaa ja selles et venemaal lastakse lägastada ja anastada ning lõpuks peab selle mõttetu sõja kinni maksma jälle tavaline maksumaksja.
Sama on ka eesti valitsuse / reformierakonna tänase juhtgrupiga, kui kogu su tööelu on olnud parteikontorist kureeritud tasustamiste ja ‘juhtmeks’ olemistega, mitte erasektoris konkureerimine, siis sul jääbki mulje, et vahet pole mida teed - palga saad ikkagi kätte ning sageli ka 13-nda või isegi 14-nda veel lisakski. Ja seda olukorras, kus iga-aastane palgakasv on seadusega paika pandud!
Äkki lammutavad veel mõned elektrijaamad maha ? Ei ole fritsudel mõtet peatuda poolel teel absoluutse rohepöörde teel!
Vägagi nõus siretsch seisukohtadega siin. Sügavamal kaevudes tundub, et poliitikud üldiselt ja peaminister üksikuna ei halda enam Valitsust kui suurt organisatsiooni/aparaati ja võim on liikunud suuresti ametnike kätte.
Seda näitab nii võimetus teha arusaadavaks eelarve ja juhtida selle täitmist. Need armetud katsed kärpida riigiasutuste kulusid, mis tagantjärele annavad hoopis vastupidise tulemuse. Minister õnnetu näoga seletamas, et nad ikka ei tahtnud kõiki eestimaalasi videokaameratega tuvastada, lihtsalt juhtus niimoodi jne.
Poliitikud selle asemel, et organisatsiooni juhtida kipuvad olema rohkem nagu PR osakond, kes peab viltuläinud otsuseid avalikkusele selgitama ja siluma.
PS: Vaadates peaministri nädalakava Nädalainfo (15.12.2025 - 21.12.2025) | Eesti Vabariigi Valitsus ei tundu see olevat organisatsiooni tippjuhi tasemel, kus iga minut on arvel ja täidetud kohtumiste, nõupidamiste ja muude juhtimistoimingutega. Muidugi juhul kui see avalikustatud kava on ikka ammendav.
Mäletamist mööda kuulus Sõerd kunagi Rahvaliitu ning oli ka Andrus Ansipi esimese valitsuse ajal rahandusminister. Tagantjärele võib öelda, et ta sai oma tööga väga hästi hakkama.
Vaatamata soliidsele karjäärile erasektoris ja varasemale ministrikogemusele ei ole Reformierakond teda paraku rahandusministriks usaldanud, vaid on eelistanud pigem Mart Võrklaeva, Keit Pentus-Rosimannust, Annely Akkermanni jt.
Selles valguses olen mõelnud, kui kaua tal kannatust ja närvi jagub ning millal ta võiks liituda näiteks Isamaaga. Uues valitsuses oleks ta rahandusministriks väga hea kandidaat ning Isamaal pink selles osas üsna lühike ka.
Mitte VAATAMATA vaid JUST SEETÕTTU. Kurjad keeled räägivad, et Sõerd ei ole väga “jah”-mees (nagu nõrklaev ja co.). On esinenud “tagatoale” mitteallumist, isemõtlemist ja koguni väljaütlemist. Sedasi küll 21. sajandil rah. ministriks ei saa.
ega broilerifarmi kasvandikelt valdkonna tundmist ja midagi juhtimise sarnast oodata - loota on ikka palju tahetud
Refidele lugemiseks.
Kesd lugeda ei viitsi, siis järelkuulamine on siin Jutusaade. Oleg Gross ja Liis Seljamaa | Vikerraadio | ERR
Pisut mõtlemisainet neile, kes erakonnale annetavad.
https://youtube.com/shorts/nU5pNbqYDVw
Reformierakondlased ei saa täis ega lähe ka lõhki:
Ei teagi nüüd, kas peab ministri palgaga ligi moodi konservidele üle minema?
Suht lihtne … “riik on vägivallaaparaat”. Sama võib ka paljude ettevõtete kohta öelda. Pigistavad su tühjaks kui sidruni ja viskavad siis üle parda.
“Kuid siin ma olen raudselt seda meelt, et rikkaid inimesi tuleb rohkem maksustada.”
“Mina ütleks niimoodi, et jutt rohkem maksude maksmisest mulle üldse ei meeldi.”
“Aga eraettevõtte töötajad töötavad jõulude ajal, töötavad jaanipäeval, panevad öises vahetustes – näiteks toiduainetööstuses. Töö käib, aga nemad ei väsi ära.”
Ma ka ei tea, miks nad nii palju peavad tööl käima. Omanikul on vist kasumm väike. Ma arvan ka, et liiga vähe teevad veel. Rohkem tuleb tööd teha. Tubli.
“Kui me räägime, et Aasia on vilets… see, mis Aasias on, tekitab mul praegu külmavärinaid – kui võimas seal kõik on.”
Seal on ka ühel ruutkilomeetril võimsalt rohkem inimesi. (Kümnete) Miljonite kaupa suisa.
“Mu isa oli majandijuht – sovhoosi direktor Abjas.”
Kumab läbi.
Aga muidu võimas. Edu talle tema tegemistes. Tervist ja pikka iga.
Siinkohal jooksis mul juhe kokku tõesti. Võib-olla need ongi need insuldi mõjud, millest ta seal muu vahele mainis. Mälu ei kesta enam ühest lausest teiseni, seda oli mõnest muust väitest ka natuke märgata.
Aga need ju olegi kattuvad 100%. Ehk vaid servast. Niisiis siin ei ole loogikaviga sees. Kuulasin ka. Rikaste maksustamise poolt ta oli, nimetas seda ka sots ideeks. Küll aga oli vastu laiapõhjalisele maksukoormuse kasvule. Eriti neile, kes elavad kuust-kuusse ning hakkamasaamise piiril.
Võib-olla tõesti. Tõlgendamise küsimus. See laiapõhjaline maksutõus kaitsekulude katmise eesmärkidel tekitabki küsimuse, kas Grossiga sarnastel on rohkem, mida kaitsta, kui tema palgapäevast palgapäevani vedavatel töölistel, kes nagu nii on tööl kogu aeg. Kui on, siis võiks ka rohkem läbi maksude panustada. Aga siis ju “majandijuht” ei saa rahasid kontrollida. Mulle vahel tundub, et Ligi küll kogu aeg vihjab oma rahvusvahelistele organisatsioonide nõuannetele, aga maksu baasi jõukusele ja omamisele ta väga laiendama ei kipu. Selle oma automaksu tegemisega vaata et “pükse täis ei tee”. Mujal (ok UKs oli nii) kipub ikka auto soetamine odav olema, aga ülalpidamine kallis. Meil vastupidi, ehk kaupmees saab oma raha kätte, aga kui teed vaja lappida siis pappi pole.
Ahh aitab kahh.
Palju neist reformierakonna maksutõusudest üldse riigkaitsesse läks?
Ca 500-700 miljonit jagatakse kohe nn maksuküüru kaotamise retootika varjus enne valimisi rahvale tagasi. Mingi osa RB rahastamiseks. Lisaks veel kõvasti laste tuleviku arvelt laenu peale…Praegusel valitsusel ikka üks korralik pidu ja pillerkaar ning tuleviku maksutõusude arvelt prassimine.
Küsimus on kontekstis. Kui ta ütles, et talle rohkem makse maksta üldse ei meeldi, ei rääkinud ta parajasti laiapõhjalisest maksukoormusest ega hakkamasaamise piiril elavatest isikutest, vaid tegu oli vastusega ajakirjaniku küsimusele “Te olete rikas mees, järelikult peaksite ka teie olema nõus rohkem makse maksma.”
- Ja selle peale tuligi kohe, et see jutt talle ei meeldi.
Kusjuures, kui tegelikult-tegelikult natuke MÕTLEKS ka… on ilmselge, et kui auto soetamine teha ülisoodsaks, aga pidamine kalliks (maksud) siis kõik “teine-sammas-telekaks” ja “ela nagu homset ei ole” tüübid lendaks autopoodi. Ja maksu tuleb nii mis puliseb. Jupikaupa koorida on alati kavalam, kui ajada silmad punni ja küsida 10 tonni. “Jupikaupa” nagu me USA kogemusest näeme, on inimesed nõus auto eest maksma (koos intressiga) MAJA hinna. USAs korjab seda täna “nutikas röövelliisija” … selle maas vedeleva raha võiks EV üles korjata ja kaitse-eelarvesse pista.
On ka ikka nii või?
Ma mõtlesin enne meie maantee maksu aega ja pidasin silmas rohkem kasutatud autosid. 1000 sealse ühiku eest sai vägagi talutava sõiduki. Sama palju oli ka esimese aasta kulutusi. Paberitöö (ümber vormistamine), maanteemaks, kindlustus. Ca 10+ aastat tagasi. No ja Londonis kesklinna taks ka, kui oli vaja. Juriidiliselt on ka sealne kindlustus meie omast erinev.