Sest korraliste valimiste tsükkel on ikka 4 aastat, erakorralised valimised seda tsüklit ei muuda.
Selle plaani nõrk koht on see, et 8 kuuga jõuab tõenäoline EKREIKE valitsus ära kaotada automaksu (võimalik, et ka vähendada käibemaksu), millest täiesti piisab, et inimesed hääletaks ka 8 kuu pärast suhteliselt samade erakondade poolt suhteliselt samas proportsioonis.
Olen ise mõelnud, et Michal’i ja Reformierakonda päästaks ainult mingisuguse täiendava prääniku andmine rahvale enne 2027. aasta valimisi. Ilma selleta tõenäoliselt üle 15 koha parlamendis ei saa. 700 eurone tulumaksuvabastus ja ka automaksu ärakaotamine vahetult enne valimisi tõenäoliselt ei aita. Alternatiiv oleks muidugi Reformil juhi ja juhatuse vahetuse peale mõelda ning reaalselt liikuda algusaegade maailmavaate juurde tagasi. Tõenäoliselt piiraks ennast sellisel juhul ca 20%-se toetusega, kuid oleks vähemalt selge, mille eest seisavad ja milliseid valijaid sihivad.
1 Like
Ma jällegi pakun, et kuni oravad endi seast uut normaalset liidrit ei leia, siis mingit tõusu ei toimu ka ajutiselt. Ja kui oma vaadetelt ei minda tagasi juurte juurde, siis pole tõusu ka pikemas vaates näha. Pigem võtavad parempoolsed kogu selle sektori oravatelt üle.
3 Likes
Täiendava prääniku puuduseks on see, et eelarve on niigi maksimaalses miinuses ja täiendavaks präänikuks lihtsalt ei ole raha.
Sellepärast ei usu ma ka, et Isamaa, ükskõik siis millal võimule saades, tühistaks automaksu.
Selleks lihtsalt ei ole raha ja eelarvet ei saa ka rohkem miinusesse lasta.
selleks pole rohkem vaja miinusesse minna, piisab kui MTÜ kantimisest natuke raha maha tõmmata.
9 Likes
Nad kasutasid selle prääniku juba ära enne kohalike valimisi - maksuküüru kaotamise edasilükkamise oleks saanud ilusti ära põhjendada kaitsekuludega ja sättida selle enne RK valimisi. Midagi nii suurt enam laual ei ole.
1 Like
Ma küll seadusest sellist asja välja ei loe.
Erakorralised valimised alustavad uut 4 aastat.
Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
Valimiste aasta on igasuguste Riigikogu valimiste aasta, arvesse lähevad nii korralised kui ka erakorralised.
Minu info pärines siit: (§ 60. [Riigikogu valimine] | Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid)
142 [§ 60] kolmanda lõike kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal , mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
Kas eelmiste valmiste aasta all mõeldakse ka erakorralisi valmisi või korralisi valimisi on tõlgendamise küsimus.
Ega mul väga vaidlemis huvi ei ole. Minu poolt oli tegemist lihtsalt mõttemänguga.
Põhiseadusest võib välja lugeda, et korralised valimised toimuvad igal juhul märtsis. Kui erakorralised toimuksid näiteks detsember 2026, siis järgmised korralised oleksid märtsis 2030. Mis lühendaks kuluhüvitiste nautimisaega oma 9 kuu võrra.
Riigikogu eelmised valimised on Riigikogu eelmised valimised, olgu korralised või erakorralised.
Täiesti absurdne oleks kui erakorralised valimised kutsutakse esile näiteks 2026.a.lõpupoole, erakorralised valimised oleks 2027.a. jaanuaris ja siis veel korralised valimised 2027.a. märtsis . Ikka 4-aastane tsükkel säilitatakse ( või ligikaudu 4-aastane )
Pretsedenti Eestis pole, erakorralisi valimisi pole olnud ja olen üsna veendunud, et neid ka ei tule praeguse koalitsiooni puhul. Keegi ei taha loobuda magusast saadikukohast + kuluhüvitistest enneaegu, ei soovi võimust loobuda ka ministrid ja nende nõunikud ja muud ametnikud, see on päris suur hulk võimuparteilasi ja nende kambajõmme, kes siis maksumaksja palgalt maha arvatakse. Rääkimata sellest, et kaotsi läheb ka riigi toetus parteile, mida antakse eelmiste valimiste valimistulemuse järgi .
2024.a. sai Ref 1 878 000 eurot riigi toetust 37 Riigikogu koha eest, mida nad said valimistel, miks nad peaks sellest loobuma ? Kui järgmistel valimistel saadakse vaid 15 kohta,. tohutu raha läheb parteil kaduma . Miks peaks Eesti 200 samuti oma priskest toetusest loobuma enneaegu, kel pole lootustki järgmisse parlamendi koosseisu sisse saada ? Ei iial seda ei juhtu, see kõik lüpstakse välja viimse sendini.
5 Likes
Erakorraliste valimiste esilekutsumise välistab asjaolu, et E200 ja pool Reformierakonda ei soovi oma tasuvatest töökohtadest loobuda ennetähtaegselt. Ühesõnaga kui isegi erakond leiaks selle vajaliku siis liikmete erahuvid välistaks selle.
Teiseks ja vähemalt sama oluliseks on asjaolu, et pole mingit eriti loogilist põhjendust, kuidas erakorraliste valimistega Reform midagi saavutaks.
Reformi puhul on nagunii lahendamata fundamentaalne probleem - kes ta valijaskond täpselt olema peaks? Kes on liberaalsem, see vaatab pigem SDE poole, kes parempoolsem, vaatab Parempoolsete või Isamaa poole.
Reformierakonna püüe olla korraga nii liberaalne kui rahvuslik, parempoolne aga samas ka sotsiaalne sai nagunii töötada ainult lühikest aega, kuna püüd kõigile meeldida lõppeb alati sellega, et oled kõigi silmis vaenlane.
Ausalt öeldes pole Reformi juhtkond täpselt suutnud ka läbi hammustada, et Eesti poliitmaastik on kirvega võttes 2000 - 2020 osas teinud läbi olulise muutuse.
Kui vaadata erakondade juhtkondasid siis Reformi puhul on see kõige “poliitiliselt vanem” Mis samuti ei soosi mingeid sisekaemusi. Arvatavasti peab erakond läbi elama reaalselt korraliku laksu vastu hambaid, et kohale jõuaks - nii edasi ei saa.
5 Likes
Ma arvan, et võimalus erakorralisteks valimisteks võib tekkida juhul kui ühe koalitsiooni osapoole toetus on märgatavalt suurem kui oli seda valimistel. Näiteks kui E200 toetus oleks a’la 30% ja Refil 10%. Kui see on mõlemal/kõigil madalam kui valimistel, siis on erakorraliste valimiste tõenäosus nulli lähedane.
Reformierakond valis Tallinna piirkonna juhiks Maris Lauri.
Tallinna piirkonna juhatuse valimistel osutusid valituteks Signe Riisalo, Henri Arras, Toomas Kruusimägi ja Yoko Alender.
Lisaks neile valiti ka uued linnaosade piirkondade esimehed, kelleks on Õnne Pillak (Nõmme), Hanah Lahe (Põhja-Tallinn), Doris Raudsepp (Pirita), Kristiina Haiba (Mustamäe), Hans-Kaarel Laes (Haabersti), Jaanus Riibe (Kristiine), Enn Listra (Kesklinn) ja Tiit Soorm (Lasnamäe).
Vaadates seda koosseisu, siis ennustan, et populaarsuse kasvu pole neil vähemalt Tallinnas oodata.
6 Likes
Teine levinud põhjus (Euroopas) on see kui peaministripartei tunneb, et nad suudaks teha tunduvalt parema tulemuse kui eelmine kord ja vähemate osapooltega valitsuse.
Näiteks hetkel on valitsus saanud kokku 20% + 15% + 15%, aga nüüd näitavad küsitlused, et juhtpartei populaarsus on 40% - on peaaegu kindel võimalus teha vaid kahe osapoolega ja tugevam valitsus.
1 Like
Tundub, et PPP poliitiline “tähelend” saigi oma kiire lõpu. Huvitav, kus ta järgmisena välja ilmub?
2 Likes
Kui Michaliga tülli pole läinud, siis riigis on alati üks nõuniku koht täitmata. Riik lausa karjub ühe tugeva liikuvusstrateegi järgi.
4 Likes
Michal ongi nüüd ilgelt närvis, kogu see Tallinna linnavalitsuse Reformierakonna punt tahab riigi palgale saada.
1 Like
Suur hulk erakondlasi jääb töötuks sisuliselt ainult selle pärast, et mihhal värvis erakonna vabatahtlikult nurka ja välistas valimiste võitjaga koostöö.
Ja seni räägiti mihhailist kui suurepärasest organisaatorist ja osavast niiditõmbajast.
1 Like
kasutaja26 nimekiri… Issand sa näed ja sa ei mürista. Samas, mitte kellelgi pole keelatud liberastiaga flirtides sotsiaal-poliitilist enesetappu teha. Oravad on juba punasemad kui sotsid, rohelisemad kui Rohelised ja vikerkaarevärvilisemad kui LGBTQ+ MTÜd.
Huvitav, miks kellelegi ei ole pähe tulnud, et võiks olla hoopis parempoolsemad (majanduslikus mõttes) kui Parempoolsemad ja isamaalisemad (rahvuslikus mõttes) kui Isamaa ja EKRE.
7 Likes
Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees Lauri: Keskerakond ei ole muutunud
Ajakirjanik oleks pidanud küsima, et kui midagi pole muutunud, siis miks te suvel nendega koalitsiooni tahtsite teha? Võib olla oli plaan omavahel kogemusi jagad ja Ref oleks õpetanud Keski, kuidas küsida sidruneid vahele jäämata?
Valimiste järgselt jääb volikogu 15 liikmest jääb alles 8 ja Lauri räägib sirge näoga, et väärtustest tuleb kinni hoida. Valija ütles, et see ideoloogia ja “väärtused” ei sobi valijale aga nemad arvavad, et kui seda korrutama jääda, siis muutub see populaarseks. Madala toetuse taga ei ole mitte puupeast valija, kellele on vaja koguaeg korrutada kui hea asjaga on tegu, vaid vähese populaarsusega ideoloogia.
Lauri sõnul andis tulemus erakonnale sõnumi, et oma väärtustest tuleb kinni hoida. „Sõnumid peavad olema selgemad ja inimestele tuleb rääkida ning selgitada lihtsalt ja vahel ka kannatlikult,“ ilmestas ta. „Poliitiku töö ongi rääkida, miks teha ja milliseid asju.“
Maris Lauri on ehe näide kuidas partei komposteerib aruka inimese ajud.
10 Likes