See veelahe ei lähe mitte meeste ja naiste, keskealiste ja eakate vahel vaid selle vahel, kas inimene mingil võimupositsioonil tahab ja suudab ellu viia neid nõudeid, mis on kirjas Eesti põhiseaduses või on mingi muu, suurema ja võimsama jõu teenistuses, millele mingi väikeriigi põhiseadus üldse korda ei lähe ja mis tahab Eestit oma soovide ja eesmärkide täitmiseks ümber vormida.
Ja paraku ka need isikud seal kaardipakis ( enamus neist vähemasti ) on kuulekad Eesti ümbervormijad, kellele meie põhiseadus ja selles kirjapandud Eesti riigi ülesanded on lihtsalt mingi vanaaegne kodanlik-natsionalistlik kirjatöö, millel pole rohkem tähtsust kui akadeemiline huvi ajaloolastele, kes siin 5000 aasta pärast varemetes väljakaevamisi hakkavad tegema et vaat mis jampsi küll omal ajal, 20.sajandil kokku kirjutati. Mingi eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, sõltumatus ja iseseisvus, tule taevas appi missugune kiviaeg !
Chipchip: Hea sõber, kui sa tunned, et elu nikub sind igasse auku, siis teadmiseks sulle, et võimu- ja meediaaparaat ei ole naiste, homode, looduskaitsjate, kommunistide ega sisserändajate, vaid keskealiste meeste käes.
Raske on aru saada, mida raulir jt siia postitasid kui selline postitus läbi läheb ja nende omad mitte.
Tõenäoliselt keskealised mehed ei käi postitusi kustutamas.
Raske on öelda, kelle käes on võim. Selline olukord, kus 10% ühiskonnast surus oma tahet ülejäänutele peale, kus ainult 10% inimeste jaoks oli võim sobiv, see võis ehk viimati juhtuda XIX sajandil. Ise mäletan 80-ndaid ja - kuigi kommunistlik partei ei omanud erilist toetust, oli toetajaid ikkagi ehk üle 10%.
Käisin tollal ajal Tartus, ülikoolis. Riia maanteel oli tollala sõjalise kateeder, kus kord nädalas tuli päevake kohal veeta. See oli ainuke maja, mis haises, kempsud ja ilmselt mingid desinfitseerimisvahendid koos.
Esmakordselt nö vaba eesti ajaloos on sellised lõhnad tagasi. Võimalik, et minu jaoks tekib see lõhnatunne mälestustest, samast surutise tundest, mis oli 80-ndail.
Meenutaks ka Pälsoni Ühika peldikuid… Seal küll desinfitseerimisvahendit ei kasutatud, need olid lihtsalt kapitaalselt täis situtud.
Tol ajal räägiti, et sõjakomissariaat (polnud ülikooliga üldse seotud) oli aeg-ajalt oma majasildi ära kaotanud, see võeti talismaniks. Ühte sellist väidetavalt selle asutuse silti sai ka ise oma silmaga vilksamisi näha, kellegi käes.
Jah, aga seni kuni Riigikogus hääletamistel häälte arv püsib, seni pole selle toetuse-teadmisega suurt midagi peale hakata. Lihtsalt intellektuaalselt huvitav frakt - teadmine rahva küsitlustest.
Ma mõtlesin õppehooneid. Kui kirjutasin, üritasin mõelda, et mille järgi sõjalise hoone täpselt haises. Sinna oli raske sisse astuda. Ise arvan, et nende WC-d ei toiminud, aga võimalik, et ka öised peod ja pesemata sokid. Kui nüüd keegi teaks ja aitaks
Valitsuse madal reiting arvamusküsitlustes on mugav jutupunkt, aga ega keegi opositsioonist ei tõtta valitsust kukutama, et ise asemele asuda ja paremini teha. Järgmise aasta riigieelarve läbis kolmapäeval parlamendis II lugemise tavapärasest töörütmis: 35 vastu, 51 poolt. Lämmatab, lämmatab nii õudselt see reformiikke hais, aga ei ole obstruktsiooni, meeleavaldusi ega umbusaldamist, sest konkurendid ei usu, et samas olukorras oluliselt paremini hakkama saaks ja lähenevate valimiste eel reitingust ilma ei jääks.
Opositsioonil puuduvad hoovad erakorraliste valimiste esile kutsumiseks ja koalitsioonisaadikud teavad, et erakorraliste valimiste järel peaks ca 40 saadikut asjad pakkima. Hetkel on valimisteni veel liiga palju aega ja tiksuvad rahulikult aga üsna tõenäoliselt hakkavad valimiste lähenedes osad endale uut erakonda otsima.
To: kasutaja26
Miks opositsioonil need hoovad (erakorraliste valimiste esilekutsumiseks) peavad olemas olema, kui koalitsioon toimib? Vastasel korral oleks ammu valitsusele umbusaldust avaldatud, kui seda saaks teha.
Loogiliselt võttes – erakorraliste valimiste esile kutsumiseks peaks valitsema pikaaegne sügav valitsuskriis ja parlamendi kriis, valitsused peaksid pidevalt vahetuma ja peaksid olema pikad perioodid, kus ei saada valitsust kokku – aga seda ju ei ole.
Erakorralistest valimistest on räägitud juba 1990-datest saadik, aga näed Eesti riik on siiamaani alles, tööpuudus on madal ja tööhõive rekordite juures. Seega pole olukord midagi hull, vaatamata olemata olnud erakorralisele valimistele.
Äkki alustaks toimetamist hoopis teisest, vastupidisest otsast? Näiteks vahetaks need Helmed seal partei juhtimiselt mõne mõistlikuma seltskonna vastu välja, kes juhtima asuks? See oleks näiteks esimene samm, sest opositsioon peab kõigepealt koonduma, et üldse midagi teha. See oleks ju loogiline? Eestis ei ole mitte koalitsiooni kriis, vaid on opositsiooni kriis.
Nentisin lihtsalt. Ei peagi olema hoobasid. Kui need hoovad oleks, siis meil ainult valimised toimuksidki.
Isiklikul arvan, et riigimehelik oleks sellise toetusega peaministril tagasi astuda. Mujal riikides seda tehakse. Meie olematu toetusega peaminister leiab hoopis, et tal on õigus sekkuda teise riigi siseasjadesse ja hakkab neid õpetama.
Vaadakem ajalukku. Mitte Keegi ei hakka valitsejat kukutama Kriisi “sügavaimas” augus. Sest siis peab ju ISE olema see, kes sealt välja ronimist juhib. Üldiselt “kukutatakse” siis kui Kriis on möödas ja “tunneli lõpus paistab valgus”. Siis on hea “kuri” ja “paha” mättasse lüüa ja juba olemasoleval kursil “Päästja Inglina Valgel Hobusel” kriisist välja tüürida ja au endale korjata.
Millal oli Stalini võim kõige raudsem ja absoluutsem? 1942 kui Punaarmee sai vasta pükse niimis tolmas. “Päästa meid, Isake” (ja kui me Isakese maha võtame, siis kes MEID fašistide käest päästab, eks ole).
Veidi erandlikuna võib selle väite valguses tunduda atendaadikatse Hitlerile, aga kui hästi järele mõtelda, siis tegelikult ei ole
„Kui küsitlusi vaadata, siis inimesed saavad aru küll, et makse on vaja tõsta, kui kaitsekulud ja pensionid kasvavad – ega see kellelegi seepärast ei meeldi,“ ilmestas ta. Teab keegi, et kust seda küsitlust leida võib, kus inimesed saavad aru, et pensionite tõstmiseks on vaja makse tõsta ja on sellega nõus?
Tulemuse eest vastutab nii erakonna esimees kui erakond tervikuna. Uut tüüpi vastutamine on samal ametikohal jätkamine?
Kui rahul on ta erakonna KOV valimistulemusega? „Ma arvan, et tegime oma ära, igas mõistes,“ märkis ta. Ka Vaga tõi esile, et Reformierakond on üle kahekümnes omavalitsuses osa koalitsioonist ja sh pea kümnes omavalitsuses asutakse omavalitsust juhtima. „Ma arvan, et Reformierakond tegi täitsa okei tulemuse.“ Miks nad endale reaalsustajuta inimese erakonna peasekretäriks valisid?
Kokkuvõtteks. Siim Kallase artikkel on erakonna ladvikul endiselt läbi lugemata ja ajavad reitingulanguse kohta endiselt mingit pasteeti välja.
ei lubata ju teha obstruktsiooni ( Riigikohus väidab, et parlamendil on enesekorraldusõigus ) ja mingitest meeleavaldustest pole kunagi kasu. Eelarve surutakse läbi koalitsiooni häältega ja kui jääb mõni puudu, (et on näiteks haiglas tilgutite all ), saab alati üles osta mõne aknaaluse .
Ja päris kindlasti Reinsalu, Helmed, Laats jt tegelikust opositsioonist ( ma ei loe sotse selleks ) on veendunud, et saaks riigi juhtimisega paremini hakkama,isegi kui peaks homme sellega pihta hakkama, kuid neil pole hooba, millega praegust valitsust kõrvaldada .
*Umbusaldus ei lähe läbi
*eelarve surutakse läbi
*Viktor Kingissepa meetod valitsust kukutada viiks vanglasse
Seega polegi muud varianti kui tiksuda veel poolteist aastat uute Riigikogu valimisteni . Nad saavad sõna võtta, kritiseerida, kuid igasugune, absoluutselt igasugune opositsiooni algatus, seaduseelnõu, parandusettepanek lükatakse koalitsiooni häältega tuimalt kohe prügikasti .
Erandiks oli põhiseaduse kiireloomuline muutus kevadel, sest kõik parlamendierakonnad v.a. Kesk ,kibelesid kangesti Keski võim Tallinnas ära lõpetada. Kuid ikkagi ei lõpetanud . Eriti halekoomiline oli, et Ekre hüppas agaralt sellesse paati : keerame Keskile käru ja saame ise kaalukeeleks . Tulemuseks oli volikogust väljajäämine ( eelmisel korral saaadi 8 kohta ja oli vähemalt teoreetiline kaasarääkimise võimalus Tallinna asjades ) nüüd tuleb näljaselt pealt vaadata kuidas Kesk ja Isamaa diili teevad .
See peaks olema kaabudele õpetuseks : ära otsi omale sõpru vaenlaste hulgast, see lõpeb pahasti .
Pakun välja ühe teoreetilise võimaluse, mida Reformierakond võib kasutada, kui kevadel 2026 on nende toetus jätkuvalt 10% ümber ja majanduse seis ei näita paranemise märke.
Kui tavaliselt viskaks Reformierakond oma koalitsioonipartneri üle parda, siis seekord hüppab ta üle parda ise.
Michal teatab, et ta võtab vastutuse valitsuse madala toetuse eest ja astub tagasi. Kuna Reformierakonnal on Riigikogus palju saadikuid, ei ole ilma nendeta võimalik leida uut peaministrit.
Korraldatakse erakorralised valimised (ca 2 kuud pärast tagasiastumist).
Isamaa võidab erakorralised valimised ja moodustab valitsuse.
Reformierakond annab opositsioonist turmtuld Isamaa pihta. Majanduse seis ei näita endiselt taastumise märke, tuleb teha raskeid otsuseid ja vastu võtta järjekordne negatiivne eelarve. Langeb Isamaa toetus ja kasvab opositsioonilise Reformierakonna toetus.
Toimuvad korralised valimised kevadel 2027. Reformierakonna toetus on paranenud ja Isamaa toetus on valitsuses oldud ca. 8 kuuga langenud.
Reformierakonnal on teoreetiline võimalus valimised võita.
