No THI galopeerimine mõjutab pensinitõusu ainult 20% ulatuses. Isegi kui see on näiteks 10% siis pensioni tõus sellest tuleks 2%.
2023 oli sots.maksu laekumise kasv lausa 11,29% ja indekseerimine koos THI-ga 10,6%.
1 Like
Pensionid ei moodusta riigieelarve kuludest nii olulist osa, et riik nende väljamaksmise tõttu ei suudaks enam üldse eksisteerida. Igasugune lärm selle teemal on paanika õhutamine.
2 Likes
Üldiselt käivad palgad ja THI suht käsikäes. Mis ma tahtsin öelda, kui THI tõus võrdub palgatõus, siis lähebki kogu sotsmaksu laekumise tõus pensionitõusuks. Kõik on kena, kuni maksumaksjate ja pensionäride suhtarv püsib muutumatu, Kui suhtarv halveneb, on rahadega kehvasti. Seadusesse pandud indekseerimise valem paindlikkust ei võimalda. Erakorralist tõusu “tagasi keerata” pole võimalik.
Pensionid moodustasid vist ca 20% riigieelarve kuludes. Mitte just väga vähe.
Pensionäride ja maksumaksjate suhtarv on ebaoluline. Oluline on kui palju laekub maksumaksjatelt sotsmaksu.
Seega on võimalik riigil 80% ulatuses oma rahavooge ümber mängida…
1 Like
Sots.maksu pensionite osa laekus eelmisel aastal 2 943 650 tuh.€
Pensionäre oli 325 tuh. keskmise pensioniga 774€ = 3 018 600 tuh.€
Seega üsna väike vahe ja kui arvestada, et see raha läheb enamasti kaubandusse ja teenustesse majandusse ning käibemaksuna laekub kohe tagasi eelarvesse 22% üle 600 milj. siis mina ei näe vähemalt praegult pensionärides mingit probleemi riigieelarvele. Ja kuna vähemalt viimasel 3 aastal on indekseerimisega läinud vähem pensionitõusuks kui sots.maksu laekumine kasvanud siis näis mis 2025 tulemus näitab aga võibolla katab kogu sots.maks juba pensionid ära. Kui vahe peaks suurenama siis on ju see ikkagi toetus meie majandusse lõppkokkuvõttes ilma EUst abiluba küsimata 
1 Like
Käibemaks on 24%.
Kus sa selle numbri leidsid? Kas sellest makstaks ka II sambsse?
Laekumise sain siit:
https://www.pensionikeskus.ee/statistika/riiklik-pension/sotsiaalmaksu-pensionikindlustuse-osa-laekumine/
Pensionäride arvu ja keskmise pensioni sain siit:
https://www.sm.ee/uudised/keskmine-pension-touseb-774-euroni
Kuna keskmine pension tõusis aprillis siis pensioni kulu on ilmselt väiksem kui ennist kirjutasin:
(4 * 700+8 * 774) * 325000 = 2 922 400
seega isegi väiksem kui laekumised sots.maksust. Ja pane tähele -selles on ka kõik erakorralised tõusud sees.
Aga 2.samba maksete kohta on ju riik kogu aeg rõhutanud, et nemad maksavad 4% lisaks. Seega mitte praeguste pensionäride arvelt aga riigieelarvest lisaks. Tõsi, tulevikus nad tahavad selle tagasi saada 2.samba pensionisaajatel vähem 1.sambast makstes aga mitte olemasolevatelt pensionäridelt. Kellel 2.sammas juba välja võetud või saab sealt mingit raha siis tremal on ju juba selle võrra väiksem pension. Ilmselt keskmise arvestuses on see väiksem pension siis nendel arvesse võetud. Kui praegult avalikustatavates keskmistes peansioni numbrites oleks ka 2.samba maksed sees siis teeks see minu toodud arvutuse veelgi paremaks riigieelarve seisukohast.
2 Likes
Um, see on selline huvitav asi. Riik käsib sul TÄNA panna raha miskisse “musta auku” (investeerimisfondi, indeksisse whatevah kohta)… ja HOMME makstakse sulle sealt pealt “divikat” või “tootlust” vms. kraami välja “uute liitujate arvelt”.
Kas see ei kõla natuke Ponzi skeemi moodi? Sina maksad täna ja loodad, et “homme” on selles “kooperatiivis” piisavalt palju liikmeid, et sulle “tagasi maksta”.
Kas see juba oma olemuslikult pole nagu natukene jama? See seisab ju eeldusel, et “homme” on “kooperatiivis” ROHKEM liikmeid kui TÄNA ja nad teenivad paremini ja maksavad rohkem. 19. sajandil võis selline eeldus vett pidada, aga kuidas täna?
Kusjuures nende sammastega tuleb ju sama mure millest armastatakse rääkida ainult 1.samba puhul, et sissemaksjate arv väheneb ja väljamakseid tahtvate arv suureneb. Kui rahvastik väheneb siis väheneb ka 2. ja 3. sambasse sissemaksjate arv väheneb aga väljamaksete suurus kasvab pidevalt kuna need inimesed hakkavad pensioniikka jõudma kes kogumist alustasid. Mingil momendil on nende arv suurem kuna elanike arv ju ikka väheneb. Kas kõik need fondid peavad sellele vastu kui tuleb pidevalt rohkem välja maksta kui sissemakseid laekub. Kas need virtuaalsed osakud ikka omavad reaalset katet varade näol. Kas selle üle teostatakse pädevat kontrolli. Vähem on muret indeksfondidega kellel on varad lääne indeksites aga mis varad on reaalselt nendes juhitavates fondides mis indeksfonde ei kasuta? Kaldun kahtlustama, et mõni fond ikka käpad püsti mingil momendil ajab. Ma kahtlen tõhusas kontrollis.
Ei käsi ju. Valik on sinu.
Pane PIKi ja hoia kontol rahana.
Kui reaalselt usaldamatus sellisele tasemele on jõiludnud.
1 Like
Ja kuidas ma täpselt teen Riigiga “diili”???
" Sotsiaalmaksu kogumäär on 33% brutotulust, millest:
- 20% läheb riiklikku pensionikindlustusse"
Teeme nüüd nii, et andke see 20% siia, mitte ei maksa tänastele penskaritele vaid ma ise vaatan, kuidas ma selle investeerin ja “homme” mina ei küsi jälle midagi “selle hetke sotsmaksumaksjatelt”
Kuhu avaldus kirjutada?
1 Like
Vaata tänastel penskaritel ei olnud seda võimnalust ja nendelt maksti see 20% tollastele penskaritel ja neil on õigus selle kohast peansioni saada elulõpuni. Jah nende arv hakkab mingil ajal vähenem aga sinu küsimus praegult saab ikkagi minna riigieelarvest selle saamisele nagu paraegult 2.fondi maksed 4% ulauses enamasti lähevad.
Ma olen ammu selle üle mõtisklenud, et kui ühel päeval hakkavad kõik need pensionifondid (ka indeksifondid) olema turul pidevalt müügipoolel, sest üha rohkem “kogujaid” hakkab pensioniikka jõudma, siis võib sellest tasapisi välja areneda üks korralik börsikrahh. Ehk pensionäridelt võetakse taaskord eluaeg kogutud kirsturaha ära. Nagu seda ikka perioodiliselt juhtub.
1 Like
Eks peavad siis leppima selle 20% väiksema 1.sambaga kui see veel alles on.
1 Like
Seda võimaliku börsikrahhi-nähtust hakkavad lahjendama järgmised asjaolud:
- Inflatsioon ja elatustaseme kasv, mis tähendab, et palgad kasvavad, seega nominaalselt viskab igale koguvale pensionikontole ajas aina rohkem ja rohkem raha peale.
- fondihaldurite teenitud tulu tähendab samuti fondide paisumist.
- Kui pensionäre korraga liiga palju olema hakkab, siis tõstetakse pensioniiga.
- Pensionärid istuvad pensionifondis oma elu lõpuni ja saavad sealt pensioniväljamakseid, neile tehakse raha varem korraga välja võtmine ebasoodsamaks. Mis tähendab, et raha võetakse fondist välja järk-järgult.
- Päranduseks saadud pensioniosakud kantakse laste pensionifondidesse üle.
Kõik see ülaltoodud loetelu tagab, et pensionifondid ikkagi kasvavad, mitte ei kahane, mis sest, et väga palju inimesi saab vanaks ja jõuab pensioniikka ja fondid peavad hakkama tegema ulatuslikult väljamakseid. Küll seda II samba seadust annab ka edaspidigi muuta.
Ma oletasin, et pretensioon käis II samba kohta. Tänaste pensionäride ja I samba kohta “must auk” öelda oli veidi ootamatu.
Mis sisuliselt tähendab ikkagi kogujatel koti pähe tõmbamist pisitillukuse hingamisavaga. Ja jõuame tõdemuseni, et kõige tartgem on kui pensionid kaetakse ikkagi otse sotsiaalmaksust on seda siis kui palju on ja kes tahab võib muidugi vabatahtlikult riskida lisafondidega aga riigieelarvest ei peaks sinna tilkagi minema.
1 Like
No aga ta ju on. Sotsmaks 33%. Väidetavalt sellest 20% läheb “tänaste pensionäride” ülal pidamiseks. Ei? Saan ma millestki valesti aru?
Seega, ma täna maksan LOOTUSES et “kunagi” on Eesti Vabariik veel alles. Lootuses, et meie majandus on üldse võimeline mingeid “ülalpeetavaid” üleval pidama. Lootuses et domograafliline olukord võimaldab midagi maksta.
Tead, kui riik seda raha “jõuga” ära ei võtaks, siis mina küll selliste summadega nii riskantset investeeringut ei teeks.
Kui aus olla, siis “kaitseotstarbeline maksutõus” on teine selline koht, kus investeeringu riski-tootluse suhe tundub üsna küsitav. Sellel investeeringul on küll vähemalt see lisaboonus, et võimaldab (võib olla) nautida “s…ta suusailma” ja veel sitemat majanduskliimat ning võib olla isegi eesti keeles rääkida (kui just kaubandustemplisse ei satu).
Jällegi, kui lihsalt (tehniliselt) analüüsida, siis pole “eesti riigile” maksu plekkimine inevsteeringuna tegelikult kuigi hea paigutus. Leiduks paremaid kohti, kuhu paigutada.
1 Like
Offf, sa eksid. Sa täna maksad seetõttu, et täna on vaja seda pensionäride-massi ülal pidada. Sinusse sisendatud LOOTUS on lihtsalt emotsiooni tekitav väljend, aga tegelikult ei tähenda see midagi.
Edit:
Kui Sa, Offf, jõuad pensioniikka (mis pole enam teab-mis teps kaugel), siis hakkad ka Sina vist seda pensioni saama ja su lapsed maksavad, neis on seda LOOTUST samuti sisendatud. Sest ühiskond tuleb sidus hoida, kuna siis ta toimib. Sest Eesti Vabariik on siis vist veel alles.
Sa ei saa käsitleda neid rahasid, mida sa riigile maksad, kui investeeringut. Vaid kui paratamatust. Ja see paratamatus kehtib üle maailma, sest selliseid riike on igal pool, kui sul just mõnda naftariiki ei õnnestu kolida ja sealsest heaolusüsteemist osa saada. Enamasti hoitakse sind sellest heast-paremast eemal.
Selline süsteem toimibki ainult jõu rakendamise najal. Sest ühiskond üritab end ajas elus hoida ja selleks on ühiskond loonud sellise asja nagu riik. Ja sina, nagu ühiskonna mutrike, on lihtsalt üks lüli selles masinavärgis. Sina isikuna, kes annab oma elust palju ja saab vastu palju (võrreldes mõne kurrunurruvutlasega).
1 Like