Minu arvates miinimumpalga saamine üksi ei peaks olema automaatselt alus toetusteks.
Terve inimene ka miinimumpalga puhul ei peaks saama sotsabi. Muidu tekitame siia maksuküürugu sarnase “sissetulekuküüru”, kus suurema palga teenimine pole mõistlik, kuna kaotad toetustes ja kokku sissetulekutes.
Mul ei ole otseselt selle väljamakse vastu midagi. Tehtaks “ühiskondlik kokkulepe”, et pensioni makstakse vastavalt laekunud sotsmaksule ja lähema 20 aasta jooksul erakorralisi pensionitõuse ei tule, tore, andke minna.
Reaalsus on see , et “igaüks ise otsustab” lõppeb teatud hetkel “tõstke makse mulle elamisväärse pebsioni tagamiseks”
ma hästi ei saa nagu aru kellele sa midagi üritad tõestada või mis su jutu mõte on. Teema algas sellest, et võrdsustasid riigi laenamise ja 2 samba kulutamise nagu peaksid seda lapsed kinni maksma. Nüüd ajad juba ei tea, mis jama, katsu ikka olla.
Ja kes siin rääkis, et miinimumpalga saaja peaks automaatselt saama sots. abi. Inimene saab abi ikka vajaduspõhiselt, mitte automaatselt.
Aga see on siin reformi teema, mitte sotsiaal ja pensionite.
2 Likes
Tulumaksuvabastuse mõte oli ju selles, et milleks enne ära korjata ja siis toetusena tagasi maksta.
Need nagu teineteist välistavad asjad ei ole?
Aga ole sina marker kaval - võta oma II samba säästud välja, millele kõik hammast ihuvad ja peida voodi alla ära. Kui keegi küsib, siis ütle et lõid kõik kasiino, litside ja kartulikrõpsude peale laiaks. Siis saad esineda ühena nendest tillukese riigipensioni otsas näljasurma veerel vaevlevatest heidikutest ja ise voodi alla topitud hiigelvaranduse arvelt erajahiga palmisaarte vahet kruiisida ja kalamarja vohmida.
3 Likes
veelkord, sul on kõike segi nagu pudru ja kapsad. Kui meil on galopeeriv inflatsioon, siis tahes tahtmata tuleb pensione tõsta, mis sa tahaksid, et pension oleks endiselt 50 eurot näiteks?
See, kas riigil on raha üldse pensioni maksta ja funktsioneerida tulevikus on hoopis teine teema, sellise üle jõu elamise juures nagu hetkel, siis tundub tõesti kahtlane:)
2 Likes
Ma tahaks väga lihtsat asja, et pensionite maksmine nii praegu kui tulevikus, oleks vastavuses maksulaekumistega. On seda palju tahta?
1 Like
nii ja kuidas on see seotud sinu esilagse kirjutisega?
Pensionid ongi soetud maksulaekumistega, kust siis riik veel raha saab? Laenata võib muidugi ka, aga seda sa vist ei suuda keelata.
Jah, kui meil hinnad ja palgad galopeerivalt tõusevad, siis peavadki pensionid järele tulema, ei saa ju maksta 2000 eurose keskmise palga puhul inimestele 100 eurot pensioni?
1 Like
Terminoloogiliselt:
Meie palgatõus on praegu onlud suht pikalt samal tasemel inflatsiooniga.
Kasutaksid sa siin vestluses konstruktsiooni “Meil on galopeeriv palgatõus” ?
Sa saad aidata sedalaadi riske ka ise maandada, andes oma hääl nendele poliitilistele jõududele, kes kaotavad piiranguid sellele, millal ja kuidas sa oma välja teenitud raha kasutada võid.
2 Likes
Ju meil on põhjuslikkest seostest erinev arusaam, Ma ei suuda näha, kuidas II samba “vabaks laskmine” tulevikus riikliku pensioni rahavajadust või erakorraliste tõstmiste riski vähendab.
1 Like
Millest sa eeldad, et praegult nii ei ole. Ma olen neid numbreid korduvalt kirjutanud ka ilmselt siia foorumisee aga olgu siis uusti 2 viimase aasta indekseerimiste kohta.
2023 laekus tulumaksu pensionite osa rohkem 281 milj.€ selle alusel indekseeriti 2024 aastaks (valemi alusel 80% sots.maksu tõusust + 20% THIst) 212 milj.€ mis on ju kokku vähem kui eelmise aasta kasv.
2024 laekus rohkem 171,6 milj.€ selle alusel indekseeriti 2025 aastaks 124,6 milj,€ mis on samuti vähem kui eelmise aasta kasv.
Seega see vahe mis tekkis 1.st sambast 2.samabasse kantimisega on iga aastaga vähenemas.
Erakorralised pensionitõusud olid 2020 ja 2023 algus. Kui ma saaksin/peaksin panustama, siis ma panustaks sellele, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb neid veel.
Kui suur oli 2023 aasta erakorraline pensionitõus? Kui suur oli see 2020?
2020 ma pole numbreid välja võtnud aga 2022 laekus sots.maksu pensionite osa rohkem 279,3 milj.€. Selle alusel indekseeriti 2023 aastaks 245,8 milj.€ Erakorraline tõus võttis 78 milj.€ lisakulu aga nagu näed indekseerimisega võeti selle mõju vähemaks juba 33,5 milj. ja järgmise aastaga veel 69 milj. seega selle erakorralise tõusu mõju on juba täies ulatuses tagasi võetud.
2020a erkorraline tõus oli 7€ ja olen kindel, et selle mõju on ka juba järgnevate indekseerimistega tagasi võetud, st. indekseerimisele kulub igal aastal vähem kui sots.maksu laekumine tõuseb.
2023 oli erakorraline 20€.
Arvestama peab ka, et kõik erakorralised “lähevad tulevastesse indekseerimistesse sisse”.
Indekseeritakse viimast väärtust, mis sisaldab ka erakorralist.
See 20€ andiski kokku 78 milj. lisakulu mis on 2 järgne aasta indekseerimiste tühistatud. Kordan veelkord indekseerimisele kulub vähem kui sots.maksu tõusust laekub tänu valemile 80% läheb indekseerimiseks. Tõin välja kogukulud indekseerimistele ja loomulikult on erakorralised seal kogukulus sees.
1 Like
20% indekseerimisest on inflatsioon. Kui THI tõuseb sama kiiresti, kui sotsmaksu laekumine, siis tõusevad pensionid täpselt sots maksu laekumise tõusu kiirusega. “tühistamiseks” peab THI tõus 0 olema.
Sots. maksu laekumise kasv on olnud suurem kui THI kasv vähemalt viimased 3 aastat. Näiteks eelmise aasta alusel oli sots.maksu pensioni osa laekumine 6,19% suurem aga pensione indekseeriti selle ja THI alusel 5,7% kokku.
1 Like
Polnud kursis, seda on tore kuulda. Miskipärast rõhutatakse siin THI, mitte palgakasvu “galopeerimist”.
1 Like